1-06-7448 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-06-7448 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuasi Fränck Vilipere taotlus temalt Harju Maakohtu 09.04.2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-7448 välja mõistetud varalise karistuse ja menetluskulude täitmisele pööramisest loobumiseks Süüdimõistetu Fränck Vilipere (isikukood 37502040299; viibib Murru Vanglas) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Fränck Vilipere taotlus temalt Harju Maakohtu 09.04.2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-7448 välja mõistetud varalise karistuse ja menetluskulude täitmisele pööramisest loobumiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 09.04.2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-7448 tunnistati Fränck Vilipere süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistus mõisteti vastavalt prokuröri, Fränck Vilipere ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppele: F. Vilipere’t karistati vangistusega 4 aastat ja 6 kuud ning KarS § 53 alusel mõisteti lisakaristuseks varaline karistus summas 250 000 krooni. Sama kohtuotsusega mõisteti Fränck Viliperelt välja ka menetluskulud: sundraha 9000 krooni, ekspertiisitasu 56 815,80 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 162,40 krooni. 2 F. Vilipere esitas 02.05.2007.a Harju Maakohtule avalduse, milles taotles loobuda temale kriminaalasjas nr 1-06-7448 määratud rahalise karistuse ja menetluskulude sissenõudmisest. Taotluse selgituste kohaselt mõisteti talle KarS § 53 alusel lisakaristuseks varaline karistus 250 000 krooni ning kohtukuludena kokku 65 978,20 krooni. Avaldab, et peale pika vanglakaristuse kandmist ei ole kerge leida tööd ning sellise rahalise karistuse tasateenimine võtaks tal võimaluse ka vabanedes resotsialiseeruda ühiskonda. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 418 lg 1 p 2 järgi võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist ning sama paragrahvi lõike 2 järgi võib lõikes 1 sätestatud alustel täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. KrMS § 421 lg 2 kohaselt järgitakse varalist karistust täitmisele pöörates sama seadustikku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuna Fränck Vilipere’le ei ole Harju Maakohtu 09.04.2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-7448 mõistetud rahalist karistust ning 02.05.2007.a esitatud taotluses on käsitletud varalist karistust summas 250000 krooni, eeldab kohus, et F. Vilipere taotleb loobuda temalt kohtuotsusega välja mõistetud varalise karistuse ja menetluskulude sissenõudmisest, mitte rahalise karistuse sissenõudmisest, nagu on esitatud taotluses. Kohus leiab, et F. Vilipere taotlus varalise karistuse ja menetluskulude täitmisele pööramisest loobumiseks tuleb jätta rahuldamata. F. Viliperele on mõistetud karistus, sealhulgas lisakaristus vastavalt tema, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppele, samuti on F. Viliperele juba kokkuleppe sõlmimisel selgitatud kohtukulude ja sundraha tasumise kohustust - F. Vilipere ega tema kaitsja rahaliste kohustuste tasumisele vastuväiteid ei esitanud ning taotlesid kohtult kokkuleppe kinnitamist. Seega on kohtul alust eeldada, et F. Vilipere pidas võimalikuks temalt kohtuotsusega välja mõistetud summade täies ulatuses tasumist ning taotlus varalise karistuse ja menetluskulude täitmisele pööramisest loobumiseks on esitatud üksnes lootuses pääseda rahaliste nõuete tasumise kohustusest, mitte F. Vilipere tegelikest rahalistest võimalustest, majanduslikust olukorrast või tema resotsialiseerumise väljavaadetest lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus F. Vilipere taotluse varalise karistuse ja menetluskulude täitmisele pööramisest loobumiseks rahuldamata. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.