vastaselt ja temal puudub süü õnnetuse põhjustamises. Sisuliselt oli tegemist sundpeatusega, ta sunniti joobekahtlusega peatuma kohas, 2 kus ei tohtinud. Ta on käitunud
nõuete kohaselt. LE § 87 lg 1 sätete järgi ta pani põlema ohutuled. Ohukolmnurga väljapanemise kohustust
järgi tal ei olnud. Umbes poole tunni jooksul teised sõidukid möödusid Alexandr Khomutov sõidukist, aga kaebaja ei pannud vist seda sõidukit tähele.Seetõttu on kaebaja süü liiklusõnnetuse põhjustamises tõendatud. Palub tehtud otsus jõusse jätta. Kohus uuris järgimisi kirjalikke tõendeid: Otsus väärteoasjas nr 2314,05,030330 (tl 2-3); Liiklusõnnetuse akt (tl 14-15); Liiklusõnnetuse skeem (tl 16-17); Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 20); Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 21); Skeem (tl 27); Fototabelid (tl 28-35); Väärteoprotokoll (tl 36); Vastulause (tl 39-40); õiend (tl 41); skeem (tl 93); Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Liiklusõnnetuse puhul tuleb analüüsida ja anda hinnang mõlema liiklusõnnetuses osalenud juhi tegevusele, et kindlaks teha, kes on rikkunud
nõudeid ja kas rikkumise ning liiklusõnnetuse vahel on põhjuslik seos, Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et tema ei ole talle liiklusseaduse § 7417 lg1 järgi süüksarvatud õiguserikkumist toime pannud. M.Everti ütluste kohaselt seisis Audi kaherealise tee vasakus servas, osaliselt vasakus reas. Ohukolmurka välja pandud ei olnud ja tema Audil ohutulesid põlemas ei näinud. Sõitis kiirusega 80-90 km/h. Tunnistajad T.J ja A. K kinnitavad kaebaja ütlusi, et Audi oli peatunud eraldusribapoolsel sõiduteeäärel. Tunnistaja A. K kinnitas, et Audi oli pargitud osaliselt eraldusribal, osaliselt sõidurajal. Tunnistajate K ja J ütlustest nähtub, et teised autod pidid Audist möödumiseks tegema väikese kõrvalpõike paremale. Tunnistajad kinnitasid, et ohukolmnurka välja ei pandud. Erapooletu tunnistaja T.J ei oska täpselt öelda, kas kokkupõrke momendil Audil ohutuled põlesid, kuid arvab, et põlesid. Tunnistajate J. ja K ütlustest nähtub, et A.K lülitas Audil sisse ohutuled, kui ta esimest korda peatus. Pärast üritas ta veel sõita, kuid mootor suri välja. Seega ei ole välistatud võimalus, et pärast seda kui Audil mootor välja suri, ohutuled enam ei põlenud. Seega ei ole vastuvaidlematult ümberlükatud M.Everti väide, et Audil hetk enne kokkupõrget ohutuled ei põlenud. Tunnistajate A.K ja T.J ütlustest nähtub, et Audi peatumine vasakul eraldusribapoolsel teeserval ei olnud tingitud sõiduauto Audi tehnilisest seisundist ja oleks olnud võimalik sõita ka parempoolsesse teepeenrale. Seega ei olnud tegemist hädapeatunud sõidukiga.
kohaselt tuleb asulavälisel teel sõiduk peatada või parkida parempoolses teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal.
kohaselt ei tohi peatuda ega parkida eraldusribapoolsel sõiduteeäärel, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas.
Peatades auto eraldusribapoolsel sõiduteeäärel osaliselt eraldusribal ja osaliselt sõidurajal rikkus tunnistaja A. K
, 147 ja § 151 p3 ja oleks pidanud tegema kõik endast sõltuva, et teha selleks mitteettenähtud kohas pargitud auto kaasliiklejatele nähtavaks. 3 Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu, et liikluskorraldusvahendiga oleks olnud lubatud peatuda eraldusribapoolsel sõiduteeäärel Jõelähtme vallas Harju maakonnas Tallinn-Narva mnt, Saha-Loo ristist 1,5 km Narva poole. Seega oli M.Evertil täielik alus eeldada, et kõnealuses kohas ei ole eraldusribapoolsel sõiduteeäärel vasakul pool osaliselt vasakus sõidurajas pargitud autot.
p 3 kohaselt peab mootorsõiduki juht kasutama ohukolmnurka sõltumata ohutulede olemasolust kui hädapeatunud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas.
p 9 kohaselt mõistetakse halva nähtavuse all ilmast või muudest nähtustest tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldav objekt on taustast eristamatu alla 300 m kaugusel. Halb nähtavus võib esineda nii valgel kui pimedal ajal. Nähtavus võib ka pimedal ajal olla normaalne või halb. Väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks tuvastanud sündmuskohal kauguse, mille juures vaadeldav objekt muutub taustas eristamatuks. Kohtuvälise menetleja otsuses esineb vastuolu, ta süüdistab ühelt poolt M.Evertit selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks … ilmastiku tingimusi …, mis oleks võimaldanud sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel mis tahes takistuse ees, teiselt aga väidab, et tegemist ei olnud ilmast tingitud halva nähtuvusega. Väärteoprotokolli ja väärteoasjas nr 2314,05,030330 kohaselt süüdistatakse M.Evertit selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks oma sõidukogemust, ilmastiku tingimusi ja muid liiklusolusid, mis oleks võimaldanud sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel mis tahes takistuse ees. M. Everti ütluste kohaselt sõitis ta kiirusega 80-90 km/h. Kaebaja ja tunnistaja T.J ütluste ning liiklusõnnetuse akti kohaselt oli Jõelähtme vallas Harju maakonnas Tallinn-Narva mnt, Saha-Loo ristist 1,5 km Narva poole lubatud suurim kiirus 90 km/h. Liiklusõnnetuse akti kohaselt oli sõidutee korras, kuiv, sirge, tasane, valgustust ei põlenud. Tunnistaja T.J ütluste kohaselt sõitis ka tema kiirusega 90 km/h tunnis kui talle jäi ette vasakus reas teistest oluliselt aeglasemalt sõitev sõiduauto Audi. Väärteotoimikus olevatest andmetest, ei nähtu, et antud teelõigul oleks olnud ilmastiku tingimusi ja muid liiklusolusid, mis oleks pidanuks sundima M.Evertit valima väiksema sõidukiiruse, kui seda oli 80-90 km/h tunnis, mis jäi lubatud suurima sõidukiiruse piiridesse. Nagu nähtub tunnistaja T.J ja kaebaja ütlustest sõitis enamus autosid nimetatud kiirusega. Süüdistades menetlusalust isikut selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks oma sõidukogemust, ilmastiku tingimusi ja muid liiklusolusid, mis oleks võimaldanud sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel mis tahes takistuse ees, olukorras, kus enamus sõidukijuhte olid valinud kiiruseks just lubatud 90 km/h, tuleb kohtuvälisel menetlejal näidata, milline oleks pidanud olema konkreetsel juhul kiirus, mis oleks võimaldanud sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel mis tahes takistuse ees. Eeltoodust tulenevalt ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et puudub usaldusväärsete tõendite kogum, mis kinnitaks Martin Everti süüd
nõuete rikkumises ja kuna on tõusetunud hulgaliselt kahtlusi, siis tuleb need tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning Martin Evert suhtes väärteomenetlus lõpetada kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 29 lg 1p1, 132 p 3, 133, 134, Otsustas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.