← Eesti

4-06-1101\2

Väärteoasi nr. 4-06-1101 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 03.oktoobril 2006 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaak Paju Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna esindaja Evelyn Pajula (tunnistus nr 810) ja Menetlusaluse isiku Lea Kiivit Isikukood: 46309072722 kaitsja Kari-Paavo Koch Menetlusaluse isiku Eestimaa Rahvaliit Registrikood: 80040344 Asukoht : Pärnu mnt 30-6, Tallinn Esindaja L. K kaitsja Kari-Paavo Koch arutas avalikul kohtuistungil 31.05.2006, 16.08.2006, 02.10.2006 Lea Kiivit suhtes algatatud väärteoasja kohaliku omavalituse volikogu valimise seaduse § 672 lg 1 järgi ja Eestimaa Rahvaliit suhtes algatatud väärteoasja kohaliku omavalituse volikogu valimise seaduse § 672 lg 2 järgi. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks Väärteoprotokoll 2316,05,006641 on koostatud selles, et 04.10.2005 kell 15.40 Tallinnas Viru väljak 4/6 välireklaamtahvli kujutatud plakatit „Rukkilille“ pildiga ja kirjega „Eesti rahva lill“ mis on samastatav 2005 aastal kohalike omavalituses volikogu valimistel osalenud Eestimaa Rahvaliiduga. Tegemist on muu poliitilise välireklaamiga ajal, mil aktiivne agitatsioon on keelatud. Eestimaa Rahvaliit MTÜ tellis eelpool nimetatud välireklaami Eestimaa Rahvaliit MTÜ juhatuse liikme ning tegevjuhi Lea Kiivit juhtimisel (lepingute sõlmimine O A AS-ga ja R S OÜ-ga ning vastutus Eestimaa Rahvaliidu MTÜ finants- ja majandusliku tegevuse eest) telliti eelpool nimetatud välireklaam. Seega L.Kiivit juhtis reklaami tellimist, mis on käsitletav muu poliitilise välireklaamina ajal, mil aktiivne agitatsioon oli keelatud. L-Kiivit on reklaami avalikustaja KOVVS § 672 lg 3 p1 mõttes. Lea Kiivit rikkus kohaliku omavalituses volikogu valimise seaduse § 6-

  1. Lea Kiivit pani seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav kohaliku omavalituse volikogu valimise seaduse § 672 lg 1 järgi. Seega Lea Kiivit pani toime väärteo juriidilise isiku Eestimaa Rahvaliidu MTÜ huvides. Eestimaa Rahvaliit rikkus kohaliku omavalituses volikogu valimise seaduse § 6-
  2. Eestimaa Rahvaliit pani seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav kohaliku omavalituse volikogu valimise seaduse § 672 lg 2 järgi. Menetlusalune isik Lea Kiivit end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tegutses Eestimaa Rahvaliidu tegevjuhi ja juhatuse liikmena Eestimaa Rahvaliidu huvides, valmistades ette 2005 aasta valimisi. Läbirääkimised reklaamipindade kinnipanemiseks algasid 2004 aasta keskel. Rahvaliidule vahendas reklaamipindu O A AS. Leping sõlmiti 09.11.2004.a. 2005 aastal anti menetlusse välireklaami piirav seaduseelnõu. 2005 aasta varakevadel alustasid läbirääkimisi lepingupartneriga O A-ga, et leida võimalus leping peatada. A. L sõnul, olid tema katsed J esindajatega läbi rääkida, tulemusteta. K. K lükkas tagasi ettepanekud saada tagasi osalised ettemaksud ja jätta pinnad kasutamata. Pärast seaduse väljakuulutamist saatis Eestimaa Rahvaliit kirja O A-le palvega leping peatada, viidates lepingu punktile 8 – vääramatu jõud. O A AS lepingupartnerid vastasid sellele eitavalt. Eestimaa Rahvaliit oli väga keerulise valiku ees. Arvestades reaalseid võimalusi alustada kohtumenetlust eesti kapitalil põhineva reklaamifirmaga, kelle vastas on väga suur reklaamifirmade kett, siis ei pidanud Eestimaa Rahvaliit otstarbekaks võtta Eestimaa Rahvaliidule sellel hetkel määramatuna näivaid kohustusi. Kuna Eestimaa Rahvaliit Tallinna linnas valimistel, kus olid pinnad broneeritud, erakonnana ei kandideerinud, siis arutasid agentuuriga võimalust katta need pinnad lihtsalt plakatiga. Eestimaa Rahvaliidu teabejuht U. edastas agentuurile palve, kujundada plakat, mis oleks seadusega kooskõlas. Tugines reklaamipindade omaniku professionaalsusele selles osas, mida nad oma pindadel eksponeerivad. Kohtus J D ja O A AS esindajatega enne seaduse muudatuse jõustumist. Esimene soov oli leping peatada ja saada tagasi kõik maksed. O A oleks sellega nõus olnud, kuid nende sõnul ei olnud sellega nõus nende lepingupartnerid. Järgmisena tegi ettepaneku jagada ettemaksu summa vastavalt kokkuleppele, pinnad oleksid jäänud agentuurile veelkordseks kasutamiseks. Neid ettepanekuid aga ei võetud vastu O A lepingupartnerite poolt. Ei tehtud ettepanekut kasutada neid pindu teisel ajal. Reklaami lepingus oli vääramatu jõu punkt sees, kuid Rahvaliit ei osanud ette näha äärmiselt paindumatut seisukohta reklaamipindade omaniku poolt. Eestimaa Rahvaliit toetas poliitilisele välireklaamile kehtestatavat keeldu. 09.11.2004 sõlmis lepingu ja sel hetkel ei olnud teadlik kas seadusemuutus on algatatud. Ise J esindajatega ei kohtunud. Suhtles A.L-ga. Eestimaa Rahvaliidu meeskonna idee oli katta pinnad plakatitega, sest need rahad olid väga suured. Eestimaa Rahvaliidu teabejuht A. U edastas agentuurile palve kujundada plakat, mis ei sisaldaks poliitilise välireklaami elemente, kuna pinnad olid broneeritud Eestimaa Rahvaliidu poolt ja see plakat sellisel kujul tuli agentuuri poolt. Eestimaa Rahvaliidu poolt mingeid kavandeid, suuniseid ega muud ei esitatud. Arvab, et plakat saadeti eelnevalt tutvumiseks. Ei mäleta kas ise seda nägi. Reklaamiga tegeleb Agu U. Enne tootmist pidi plakat kindlasti saama heakskiidu Eestimaa Rahvaliidu poolt Ei kuulunud nende isikute hulka, kes andsid plakatile heakskiidu. Tunnistaja K. K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 2004 aasta lõpus pöördus nende poole meedia agentuur M B, sooviga osta reklaamikampaania. Läbirääkimise tulemusena sõlmisid lepingu Eestimaa Rahvaliidu reklaamimiseks 2005 aasta teisel poolel. Lepingut muudeti 2005 suvel, kuna agentuur soovis muuta reklaami näitamise pikkust. See muutus kolme nädala pikkusest kampaaniast kahenädalaseks kampaaniaks. Nende üldlepingud ei luba reklaami näitamise aega kokkulepitust varasemaks tuua. Kui leping on mõlemapoolselt allkirjastatud, siis see on võimalik. Ei tea kas M B taotles reklaami teisel ajal eksponeerimist. Ta tellis välireklaami Eestimaa Rahvaliidule. Reklaami kampaania telliti seoses valimistega. Mida varasem broneering, seda suurem on tõenäosus saada soovitud pindu soovitud ajaks. Oli kursis, et peale lepingu sõlmimist jõustus seaduse muudatus, mis keelustas poliitilise välireklaami. J reaktsioon oli, et lepingu sõlmimisel oli teine pool kinnitanud, et oli nõus siduva lepinguga, ja meedia agentuuriga M B oli sõlmitud siduv leping. J jäi kehtiva lepingu juurde. Leping sätestab, et nemad ei kontrolli mida reklaamitakse. Tellija peab tooma seadusega kooskõlas olevad materjalid. Kui plakat on ilmselgelt seadusevastane, siis neid üles ei pane. Kui on mingi põhjus, siis teostavad kontrolli reklaami üle. Tunnistaja arvates ei olnud kõnealune plakat poliitiline välireklaam. J oli valmis kompromissideks, oli nõus muutma eksponeerimisperioodi, meediaagentuuri poolt valitud ajal. Periood lühenes. Üldjuhul lepingut ei muuda. Tunnistajal oli pädevus seda lepingut hiljem muuta. J seisukoht on lepingu muutmisel raha mitte tagastada. Kliendil on kohustu tasuda tehtud broneeringu eest ka siis kui plakatit ei esitata, sest ei ole olnud võimalik seda pinda teistele müüa. 2 Tunnistaja T. V andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab OÜ M B E, juhatajana. Lea Kiivitit ei tunne. O A tellis teenuse, et panna Rahvaliidu reklaamid välireklaami, trükireklaami, telereklaami, igale poole, võtta konsultatsioonid, osta ja tellida meedia pinnad ja koordineerida protsessi. Lepingud sõlmiti oktoober, november
  3. Välireklaam oli ainuke. Peale seaduse muudatust tahtsid varem tellitud pinnad tühistada. Tühistasid kõik mis said. J-ga ei saanud kokkuleppele, ta ei olnud nõus tühistama. Olid tehtud ettemaksud, broneeringud võeti vastu ainult ettemaksuna, üks kolmandik kohe, teine poole peal ja viimane enne kampaania algust. Välireklaami firma ütles, et neid see ei huvita ja et peavad maksma selle reklaampinna kinni, hoolimata sellest, kas pindu kasutavad või mitte. Osales tellija esindajana läbirääkimistel, kolmandaid osapooli ei kaasatud. J said kokkuleppele, et see raha mis on makstud, selles osas peab kampaania toimima, aga juurde midagi ei maksa. See on kõik millega nad nõus olid. Ei mäleta kas pakuti reklaamikampaania ajavahemiku muutmist, aga vist oli nii hilja, et ei jõudnud seda enam muuta. Kampaania nimes on lepingu muutmise lisades, „valimised 2005“ see on tunnistaja poolt pandud nimi. Rahvaliit pidi lepingu muutmise heaks kiitma, muidu ei saa tunnistaja midagi allkirjastada. Rahvaliit ei olnud tekkinud olukorraga rahul, nad tahtsid selle tühistada. Reklaamid peavad olema seadustele vastavad. Tavaline on, et meediaagentuurid ei tegele kujundusega. See ei kehti ainult välireklaami kohta, sest väga sageli viiakse beeta kassett telekanalisse ja tunnistaja ei tea mis seal peal on. Reklaami õiguspärasus on tellija asi. Nende kliendiks oli tollel hetkel O A AS. Rahvaliiduga ei olnud mingeid kontakte. Ei tea kes plakati kujundas ja kelle idee see oli. Ei tea, et M B suhtes oleks selle sündmusega seoses algatatud väärteomenetlus. Reklaam pidi olema seadusega kookõlas. Rääkisid sellest, et ei saa algselt plaanitud reklaami panna. Tunnistaja A. L andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 2005 aasta suvel oli AS O A juhatuse esimees. Eestimaa Rahvaliit oli O A klient. Sõlmisid 2004 novembris lepingu välireklaami pindade vahendamiseks arvestades 2005 aasta valimisi. Pärast seaduse muudatust said Rahvaliidult taotluse ametlikult reklaamileping katkestada. Seal on klausel sees, et kui see seadus peaks vastu võetama, siis leping muutub tühiseks. Nende meediaalane koostööpartner M B esitas selle U-le ja teated tulid seda liini mööda tagasi. U jäi paindumatule seisukohale, et ettemakstud raha ei tagastata. Pidasid U-ga läbirääkimisi M B OÜ vahendusel. Sõlmisid kompromisslepingu, kuna raha umbes 700000 krooni keelduti tagastamast. Sellega vähendasid pindade arvu, asukohta ja suurust. Ei mäleta kas Eestimaa Rahvaliit avaldas soovi reklaamikampaania ajavahemiku muutmiseks. AS O A igatahes seda pakkumist ei teinud Eestimaa Rahvaliidule. Said teha nii nagu U neile selle summa ulatuses välja pakkus. O A AS-is töötades ei näinud plakati kujundust. O A AS is ei tegelenud ühegi kujundusprobleemiga. Tunnistajale tuli valmis plakat. Tegelikult trükkis selle R ja kujundas R S. Tegeles sellega, et see plakat saaks trükitud. Kui seadus muutus, tahtsid Eestimaa Rahvaliit ja tema esindajad lepingut lõplikult lõpetada. O A AS ja M B OÜ olid selleks valmis, aga kuna raha oli jõudnud U-ni, siis ei saanud OÜ M B raha tagastada ja seetõttu ei saanud ka omakorda raha Eestimaa Rahvaliidule tagastada. Tunnistaja R. S andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab OÜ R S – M C A, juhatajana. Lea Kiiviti ei tunne. R S OÜ oli üks Rahvaliidu agentuuridest, kes abistas neid kohalike omavalitsuste valimiste ajal. Kujundas ja tootis neile erinevaid reklaame, teleklippe ja trükimaterjale. Välireklaami sügisel 2005 ei tootnud. Rukkilille plakatit ei tootnud vaid kujundasid. Oli kliendi jaoks projektijuht, osales otsapidi ka plakatiga seotud portsessis. Kontakt isik Rahvaliidu poolt oli A. U ja tema tellis nimetatud plakati kujundamise. Tema poolt tulid lähteandmed, mõõdud. Neilt sooviti saada kujundust. Kliendil oli konkreetne palve, et seal ei oleks poliitilise reklaami tunnuseid, muid otseseid nõudeid ei olnud esitatud. Peale seda võtsid asja töösse. A. U oli ainuke isik kellega Rahvaliidust suhtles. Plakat sai temalt kinnituse ja läks tootmisesse. Lea Kiivit allkirjastas hinnapakkumise see oli kõik. On Rahvaliidu brändiga kursis. Neil oli logo manuaal olemas. Plakatit kujundades oli eesmärk, et kõrvaldada reklaamist kõik 3 elemendid, mis võiks viidata Eestimaa Rahvaliidule, et seal ei oleks sarnast värvi, fonti, logo, üleskutset. Leiab, et see plakat ei ole poliitiline välireklaam. Plakatil on rukkilill, aga Rahvaliidu logo taga on veel päike. R S OÜle väärteoprotokoll selle asjaga seoses koostatud ei ole. See oli ainuke kavand selle konkreetse kampaania ja pinna jaoks. September 2005 hakkasid plakatit kavandama, enne seda ei olnud ühtegi kavandit, see oli väga kiire töö, mis tuli sisse väga äkki. Lisaks sellele, et ei tohi olla poliitilisi välireklaami tunnuseid, jõudis tunnistajani A. U kaudu idee, et seal võiks olla rukkilill. Otsisid erinevaid rukkilille fotosid ja siis sai kokku pandud see plakat. Kunstnik võttis pildipangast suvalise rukkilille pildi, A. U valis sealt sobiva välja. See läks käiku suhteliselt sellisena nagu ta fotona sai ostetud. Kampaania algul sai kohtutud Rahvaliidust veel M. S-ga, aga igapäevane kontaktisik oli A. U. Tunnistaja A. U andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab Eestimaa Rahvaliit MTÜ, teabejuhina. Tegeles kogu Eestimaa Rahvaliidu valimiskampaaniaga ning kõigi erakonnast väljapoole minevate visuaalsete asjadega. R S OÜ tegi Rahvaliidu valimiskampaaniat ja kujundas rukkilille plakati. Eestimaa Rahvaliidust rohkem keegi R S ei suhelnud. Ise rukkilille plakati kujundamisel ei osalenud. Tellis plakati, mis ei vastaks välireklaami tunnustele ja osales kõikvõimalikel ideekoosolekutel ja ka sellel, kus esimest korda kõlas mõte kasutada rukkilille. Oli sellel koosolekul ainuke Rahvaliidu esindaja. Tunnistaja roll hakkas, kui sai teada juhatuse otsusest, et ei jäta agentuurile pindasid ja raha ja järelikult tuleb sinna midagi panna. Tellis plakati millel välireklaami tunnuseid ei oleks ja mis seega ei oleks vastuolus seadusega. Kiitis heaks valmis kujunduse. Plakatil ei ole sellist kujunduslikku element, mille kohta saaks öelda, et see on tunnistaja idee. Rukkilille idee tekkis tüüpilise ajurünnaku käigus, kus pakutakse ideid välja, märgitakse üles ja valitakse mõni välja. Seal oli koos mitu inimest ja praegu on väga raske öelda kellele see mõte tuli. Rahvaliidu logo tüüp on tervik, selle keskne kujund on päike, millel on 17 kiirt, ehk Rahvaliidu maakonna ja linnaühenduste arv, seda toetab stiliseeritud pealtvaates rahvusromantiline kujund – rukkilill, mille all on tekst „Rahvaliit“ . Selle logotüübi värvid on manuaalis ette antud kataloogi järgi. Sellel plakatil ei ole päikest, ei ole pealt vaates stiliseeritud rukkilille, ei ole teksti „Rahvaliit“ ja ei ole Rahvaliidu värve. Rahvaliidu logo ja see plakat samastatavad. Logol on rukkilill, stiliseeritud, pealtvaates ja graafiliselt lahendatud ilma varreta. Plakatil on foto külgvaates koos varrega ja logo komponenti – päikest, ei ole. Plakatil ja logo manuaalis kasutatud värvid ja font on erinev. Rukkilill ei ole samastatav ainult Eestimaa Rahvaliiduga, sest ka Reformierakond kasutas samade valimiste käigus samuti rukkilille. Plakati tellimuse esitas ja kujundus kiitis heaks tunnistaja. Erakonnas meeskonnatöö ja rollid on jagatud. Lea Kiviit sellega kokku ei puutunud. Garantiiks oli, et plakat peab läbima 3 filtrit, kõigepealt kujundajad, siis tootjad ja siis ülespanijad, nemad on professionaalid ja peavad teadma milline reklaam on seaduslik. Plakat pandi üles selleks, et ostetud pinnad ei oleks lihtsalt valge laik linnaruumis Rahvaliidu raha eest. Sellel plakatil ei olnud ühtegi eesmärki valimiskampaania kontekstis. Seal ei olnud ühtegi agitatsiooni ja Tallinnas Rahvaliit erakonnana üldse ei kandideerinudki ja mujal ei olnud ühtegi plakatit. Rahvaliit usaldas tunnistajat ja ta ei vajanud kellegi teise heakskiitu. Enne heakskiitmist Rahvaliidust kellegagi plakatist ei rääkinud, sest sellega läks kiireks. Sai kujunduse, kontrollis, et ühtegi seaduses sätestatud osist ei oleks nimetatud plakatil ja kiitis kujunduse heaks. Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb MTÜ Eestimaa Rahvaliidule karistuseks määrata KOVVS § 67² lg 2 järgi 30 000.- krooni ja Lea Kiivit-le KOVVS § 67² lg 1 järgi 200 trahviühikut. Kaitsja leiab, et väärteo toimepanek Lea Kiiviti ja MTÜ Eestimaa Rahvaliit poolt ei ole tõendatud ja menetlus tuleb Lea Kiiviti ja MTÜ Eestimaa Rahvaliit suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1p1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: Äriregistri väljavõte MTÜ Eestimaa Rahvaliit kohta (tl 9 ); 4 Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (tl 11-15); Politseiinspektor E. P (tl 16); Ekspertiisihinnang, mille kohaselt võrreldud materjalide erinevuste-sarnasuste põhjal võib oletada, et välireklaam kirjega „Eesti rahva lill“ assotsieerub (st on teatud määral samastatav) Eestimaa Rahvaliidu logoga. Seejuures on oluline seos ka 2004 aasta valimiskampaanias kasutatud logoga. Seosed rukkilille motiivi, kirjatüübi, kompositsiooni ja üldise värvigamma alusel viitavad sellise assotsiatsiooni teadliku tekitamise võimalusele. Samuti teenib assotsiatsiooni loomist eesti keeles anomaalse väljendi Eesti rahva lill kasutamine (tl 20-26); Arve (tl 28); Vanemkonstaabel E. P ettekanne ja foto (tl 29-30); R S OÜ hinnapakkumine ja arve (tl 36-39); Reklaamiteenuse müügileping (tl 45-60) Peasekretär Lea Kiivit kiri (tl 61); O A AS kiri (tl 62); Lepingu lisad (tl 63-73); Arved ja kontoväljavõtted (tl 74-77); Reklaamiteenuse müügileping (tl 81-103); J tegevdirektor T. S kiri (tl 104); M B E OÜ arved (tl 105-106); J tegevdirektor T. S kiri (tl 107); Reklaamiteenuse müügileping (tl 112-123); Plakati „Eesti rahva lill“ turundusanalüüs (tl 159-164); Eestimaa Rahvaliidu graafiline manuaal (tl 165-182); Plakati foto (tl 139) Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, ära kuulanud menetlusaluse isiku seletused ja tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Menetlusalune isik Lea Kiivit ei tunnista end süüdi ei füüsilise isikuna ega MTÜ Eestimaa Rahvaliit esindajana. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt sõlmiti reklaamilepingud enne seaduse muudatuse jõustumist, mis keelas poliitilise välireklaami kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. L.Kiiviti ütlusi kinnitab ka reklaamiteenuse müügileping Eestimaa Rahvaliit ja O A AS vahel, mis sõlmiti 09.11.2004 (tl 45-60) jt lepingud tl 112-123, 81-
  4. KOVVS muudatus, mis keelas poliitilise välireklaami, jõustus 10.07.
  5. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt, püüdis Eestimaa Rahvaliit peale seaduse muudatuse jõustumist lepingut tühistada, kuid J esindajad ei olnud nõus tagastama juba neile reklaamiteenuse müügilepingu nr 417/2004 (tl 112123) alusel laekunud summasid, mistõttu ei saanud ka Eestimaa Rahvaliit lepingupartner O A AS tagastada Eestimaa Rahvaliidule nende poolt tasutud summasid ja lõpetada lepingut. L. Kiivit ütlusi kinnitavad ka tunnistajad K.K, T.V, A.L, R.S ning kirjalikud tõendid tl 61, 62,104,
  6. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei olnud Eestimaa Rahvaliit nõus jätma J-le nii pindasid kui ettemaksuna tasutud summasid. L. Kiiviti ja tunnistaja A. U ütluste kohaselt otsustas Eestimaa Rahvaliidu juhatus katta pinnad plakatiga, mis ei oleks poliitiline välireklaam. L. Kiiviti enda ja tunnistajate U, A. L ja S. ütlustest nähtub, et L. Kiiviti tegevus piirdus üksnes Eestimaa Rahvaliit ja O A AS vahelise lepingu ja selle muudatuste sõlmimisega. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et plakati väljatöötamisega tegeles teabejuht A. U. L. Kiiviti ütlusi kinnitab ka tunnistaja A. U, kelle sõnade kohaselt andis just tema rukkilille plakatile heakskiidu. L. Kiivit sellega kokku ei puutunud. A. U ütlusi kinnitas ka plakati kujundaja firma OÜ R S esindaja tunnistaja R. S, kelle ütluste kohaselt ta ei ole L. Kiivitiga kohtunud. Eestimaa Rahvaliidu kontaktisikuks oli A. U, kes andis plakatile kinnituse. L. Kiiviti tegevus, mis seisnes Eestimaa Rahvaliit ja O A AS vahel lepingu sõlmimises ja hiljem lepingus muudatuste tegemises ei ole käsitletav muu poliitilise välireklaamina ajal, mil aktiivne agitatsioon oli keelatud. Lepingute sõlmimine Eestimaa Rahvaliit ja O A AS vahel ja hiljem lepingus muudatuste 5 tegemine ei ole kohaliku omavalituse volikogu valimise seaduse § 672 lg 1 vastav koosseisupärane tegu. Kohtuliku uurimise käigus tuvastati, et välireklaamtahvlil kujutatud plakati välja töötamisel osales Eestimaa Rahvaliit nimel teabejuht A. U. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja A. U ütlustest nähtub, et Rahvaliidu juhatuse otsus oli paigutada välireklaamtahvlile plakatid, mis ei oleks poliitiline välireklaam. Eestimaa Rahvaliidu juhatus usaldas plakati välja töötamise ja selle kujunduse üle otsustamise teabejuht A. U-le. L.Kiivit plakatit enne selle reklaamtahvlile välja panekut ei näinud ja tal puudus isiklikult võimalus anda hinnang plakati sisule. Seega teadis L. Kiivit, et välireklaamtahvlile pannakse plakat, mis ei ole poliitiline välireklaam. Seega puuduvad L. Kiiviti käitumises väärteo tunnused ja tema suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt KarS § 14 lg 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Kuna KarS § 2 lg 2 kohaselt on karistatav üksnes tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik eelnimetatud deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku organi juhatuse deliktistruktuuri elementide tuvastamisel tuleb minna kuni konkreetse füüsilise isikuni ja tuvastada deliktistruktuur selle füüsilise isiku käitumises. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus eeldab seda, et juriidilise isiku juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastne ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. (Riigikohtu lahend 3-1-1-137-04). Arvestades, et kohus ei tuvastanud väärteoprotokolli kohaselt juriidilise isiku huvides tegutsenud L. Kiiviti käitumises väärteo tunnuseid ja lõpetab tema suhtes väärteomenetluse, ei ole täidetud juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. VTMS § 69lg 2 p 1 kohaselt peab väärteoprotokoll sisaldama teo lühikirjeldust. See tähendab, et väärteoprotokollis tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates saab otsustada, kas isik on pannud toime väärteo või mitte. Teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Kuna juriidilisele isikule saab mingit tegu omistada vaid KarS § 14 lg 1 sätestatud tingimustel, peab juriidilise isiku väärteoasjas väärteoprotokolli teokirjeldusest nähtuma ka see, kas kõnealused tingimused (teo on toime pannud organ või juhtivtöötaja juriidilise isiku huvides) on täidetud. (Riigikohtu otsus 3-1-1-9-05). Eestimaa Rahvaliit suhtes koostatud väärteoprotokollist ei nähtu, milles seisnes MTÜ Eestimaa Rahvaliit kui juriidilise isiku huvi. Väärteoprotokollis esitatud väide, et tegu pandud toime juriidilise isiku huvides, on väärteoprotokollis põhjendamata, mistõttu ei ole see kontrollitav ning menetlusalusel isikul ei ole võimalik end selle vastu kaitsta. Kohus lähtub väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest. Seetõttu ei ole kohtumenetluses enam võimalik kohtuvälise menetluse puudusi kõrvaldada ning kõiki tõendamiseseme asjaolusid ei saa välja selgitada. Eeltoodust tulenevalt puuduvad MTÜ Eestimaa Rahvaliit käitumises väärteo tunnused ja tema suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 107,108,109,111, Otsustas 29 lg 1p1
  7. Lõpetada väärteomenetlus MTÜ Eestimaa Rahvaliit suhtes süüdistuses kohaliku omavalituse volikogu valimise seaduse § 672 lg 2 järgi väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.
  8. Lõpetada väärteomenetlus Lea Kiivit suhtes süüdistuses kohaliku omavalituse volikogu valimise seaduse § 672 lg 1 järgi väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Asitõendid plakat hävitada 6 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on kättesaadav 27.10.2006 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.