4-06-5207\3

Väärteoasi nr 4-06-5207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-5207 (2317,06,006479; 2315,06,007440; 2314,06,026633) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Andrei Kušnir Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Andrei Kušnir süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 24 (kakskümmend neli) päeva.
4. Andrei Kušnirile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ja määratud aresti ärakandmist arvestada alates Andrei Kušniri suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. Andrei Kušnirilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
7. Andrei Kušnirilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi nr AN-1358-06/6065 tegemisega tekkinud kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
9. Asitõend: Kaks minigrip kilekotti kui väärtusetud asjad kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.01.
10. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 30.10.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 701078 selles, et 30.10.2006 peeti kella 05.30 ajal Tammsaare tee 61 juures kinni Andrei Kušnir, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4363/415 nähtuvalt tuvastati 30.10.2006 kell 07.30 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 09.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 846066 selles, et 09.11.2006 peeti kella 23.45 ajal Tondiraba 14 maja taga kinni Andrei Kušnir, kellelt võeti ära poolteist tabletti kogumassiga 0,33 grammi, mis vastavalt eksperdiarvamusele osutus metüleendioksümetamfetamiiniks ning äravõetud pulbrijälgedega kilekotist avastati amfetamiini jälgi. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd omas väikeses koguses narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 30.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 840792 selles, et 30.11.2006 peeti kella 02.50 ajal Linnu tee ja Sule tänava ristmikul kinni Andrei Kušnir, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1755/375 nähtuvalt tuvastati 30.11.2006 kell 03.40 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik tunnistas 30.10.2006 koostatud väärteoprotokollis, et tarvitas 3 päeva tagasi veenisiseselt amfetamiini. 09.11.2006 koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik seletanud, et narkootilist ainet tarvitanud ei ole. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 30.10.2006 tarvitas tõesti amfetamiini. 09.11.2006 tõepoolest leiti tabletid, sest tarvitas seda. 30.11.2006 oli ka tarvitamine. Tarvitas sellepärast, et on narkomman ja sõltlane. Praegu enam ei tarvita. Trahvis maksmata, sest raha ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Iga episoodi eest tuleks määrata 8 päeva aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, tuleks määrata menetlusalusele isikule pikemaajalisem arest. Kohus, kuulanud ära, kohtuväise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine ja omamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate kirjalike seletuste kui ka laboratoorsete analüüside ja ekspertiisiaktiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega ja väikeses koguses metüleendiokümetamfetamiini omamise ja valdamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise ja väikeses koguses valdamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega enam kui 87 000 krooni ulatuses. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Menetlusalusele isikule on ka areste määratud kokku 84 päeva ulatuses, kuid ka selline karistus ei ole oodatud mõju avaldanud. Kuivõrd menetlusalust isikut ei mõjutanud ei rahatrahvid ega lühemaajalised arestid, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest pikamaajalisem, kuivõrd vaatamata varasematele karistustele peeti teda ühe kuu jooksul kinni narkootilise aine tarvitamisel või narkoboobes olles mootorsõiduki juhtimisel. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena lühiajaline arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik