(1504)krooni 50 senti (s.h.käibemaks 229.50), milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt. Määruse ärakiri saata Advokaadibüroole Valge&Uiga. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada (06.06.2007.a.) või pidi teada saama Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse Maksim Melehhov´i selles, et tema, 2004.a. novembri keskel esitas eelnevalt J. K. ja P. K. kirjutatud ning tuvastamata asjaoludel Maksim Melehhovi käsutuses olnud OÜ A nimel võltsitud jaemüügi arve nr 58 15.08.2003.a. 800 liitri kerge kütteõli ostmise kohta X linnas, X maanteel, Xtollipunktis tollikontrolli käigus Maksu- ja Tolliametile erimärgistatud kerge kütteõli (punast värvi) kontrollimisel, eesmärgiga tõendada erimärgistatud kerge kütteõli (punast värvi) päritolu. Võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigus kerge kütteõli veoks ja eesmärgiga tõendada selle päritolu pani Maksim MELEHHOV toime KarS § 345 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tuvastatud asjaolud Esitatud süüdistuses Maksim Melehhov end süüdi ei tunnistanud. Maksim Melehhov´i kaitsja, advokaat Kalju Kutsar asus seisukohale, et M.Melehhov´ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ning kriminaalasjas esinevad asjaolud, mis tingivad M.Melehhovi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise. Süüdistatav Maksim Melehhov kasutas kohtuistungil õigust keelduda ütluste andmisest, mistõttu kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 294 p. 1 alusel süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused kriminaaltoimiku lk. 95-98, 154. Tunnistaja U. K. kohtuistungil prokuröri küsimustele vastuseks järgmised ütlused /kohtutoimik lk. 77 pöördel - 78/: kaks ja pool aastat tagasi menetles ta M.Melehhovi suhtes väärteoasja kerge kütteõliga seoses. M.Melehhov peeti kinni X piiripunktis ning kontrolliti tema kaubikus olevat kütust (800 liitrit kerget kütteõli). Esmalt koostati tollitöötajate poolt veoki läbivaatuse akt ning kütus peeti kinni, kuna M.Melehhovil ei olnud esitada kütuse päritolu tõendavat dokumenti. Väärteomenetlust alustati tükk aega hiljem. M.Melehhov avaldas veoki läbivaatuse käigus, et 2

(6)tal ei ole kütuse ostmist tõendavat dokumenti, kuna ta oli kütuse ostnud umbes aasta aega tagasi kusagilt X linna lähistelt ühe X-nimelise isiku käest. Tunnistaja seletab, et seoses väärteomenetlusega kutsus ta M.Melehhovi enda juurde väärteo asjaolude kohta selgitusi andma, mille käigus M.Melehhovi seletused kattusid tema poolt veoki läbivaatusel antud seletustega. Mõne aja möödudes tuli M.Melehhov tunnistaja juurde ja esitas talle tšeki, millest nähtus, et ta on kütuse ostnud hoopis X. Tunnistaja seletab, et tšekil ei olnud allkirja, mille tõttu ta leidis, et esitatud tšekk ei vasta raamatupidamisseaduses sätestatud nõuetele. See tingiski olukorra, et M.Melehhovi suhtes vormistati väärteootsus ning teda karistati rahatrahviga ja tagastati talle ka tollilao ruumides hoiul olev kütus. Tunnistaja avaldab, et väärteoasja menetleti pikka aega, kuna M.Melehhov andis väärteomenetluse käigus vastuolulisi ütluseid kütuse päritolu osas. Tunnistaja seletab, et saatedokumendi esitamata jätmine oligi väärteoasja sisu, kuna saatedokumendi olemasolu on kütuse veol nõutav. Kuna M.Melehhovil ei olnud esitada nõuetekohast saatedokumenti, siis see oligi rikkumise sisu. Kuna M.Melehhov esitas menetluse käigus OÜ A-lt saadud kütuse ostutšeki, siis ei pidanud tunnistaja võimalikuks seda väärteoasja materjalide juurest välja jätta. Samas kinnitab tunnistaja, et see ei oleks muutnud menetluse käiku ja kulgu, kui M.Melehhov ei oleks üldse dokumenti esitanud. Vastates kohtu küsimustele avaldab tunnistaja, et väärteomenetlust ei alustatud menetlusaluse isiku kinnipidamisel, vaid hiljem. Väärteomenetluse alustamise täpset kuupäeva ta ei mäleta, kuid möönab, et see võis olla 18.märtsil 2005.a. Kohtu küsimusele, millal M.Melehhov viis tunnistajale ostutšeki, vastab tunnistaja, et esimese ülekuulamise ajal puudus saatedokument, selle võltsitud dokumendi tõi M.Melehhov hiljem, siis kui väärteomenetlust oli juba alustatud. Kuna dokumendil ei olnud müüja allkirja, siis tekkis tunnistajal kahtlus, kas asi on õige, kuna M.Melehhov oli kütuse päritolu osas andnud erinevaid ütluseid. Tunnistajal tekkis kahtlus, et M.Melehhovi poolt esitatud dokument võib olla ebaseaduslik või võltsitud. Vastates kaitsja küsimusele avaldab tunnistaja, et M.Melehhov võis tšeki (dokumendi) esitada 2004.a. lõpus. Tunnistaja P. K. lk.62 pöördel-63/ vastates prokuröri küsimustele avaldas, et J. K. kirjutas ta arve, millele märkis kütuse nimetuse, koguse ja kuupäeva, kuna nimetatud dokumenti oli vaja kütuse vedamisel kasutada saatelehena. Tunnistaja J. K. lk.63-63 pöördel/ vastates prokuröri küsimustele avaldab, et tema palus P. K. arve 800 liitri kütuse kohta. Ta seletab, et tahtis viia 800 liitrit ahjukütet, mida ostis eraisiku käest, kuivatisse. Ta palus P. K. , et viimane talle arve kirjutaks, et kui politsei teda kütuse veol kinni peab, oleks tal esitada nõuetekohane saatedokument. Arvel oli fikseeritud kütuse liik ja kogus. Isiku nime P. K. ei kirjutatud, kuna ei olnud teada, kas J. K. peab ahjukütet transportima või teeb seda keegi kolmas. Kuna ta oli traktoriga parajasti tanklas tankimas, siis pani ta saadud arve traktoris oleva märkmiku vahele. Traktori parkis ta kuivatisse. Tunnistaja ei mäleta, kas kuivatisse murti sisse sellel samal ööl või järgmisel, aga traktorist varastati ära mitmed mutrivõtmed ja ka märkmik, mille vahel oli ka arve nr.58. Avaldust politseile tunnistaja ei teinud, kuna tekitatud kahju oli väike. Kohus asub seisukohale, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et P. K. J. K. nr.58, millele märkis järgmised andmed: kuupäeva, kauba nimetuse, koguse, hinna ja summa. Millistel asjaoludel sattus arve nr.58 Maksim Melehhovi valdusesse ei ole tuvastamist leidnud, kuid tuvastatud on, et nimetatud arve esitas Maksim Melehhov väärteomenetluse käigus Maksu- ja Tolliameti Kagu tolliinspektuuri peainspektor U. K. ´ule. 3

(6)Kriminaaltoimiku materjalide hulgas on 06.04.2005.a. koostatud füüsilise isiku väärteoprotokoll nr.6-6/EE 400-5/011 /tl.21/ ja 04.05.2005.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr.6-6/EE 400-5/011 /tl.25-28/. Väärteoasja otsusest nähtub, et 16.novembril 2004.a.kell 8.00 sõitis X piiripunktis asuvasse parklasse valge kaubik FORD TRANSIT reg.märgiga XXX XXX. Tolliläbivaatuse käigus tuvastati, et kaubiku kaubaruumis asusid kolm 200 liitrist metallist vaati, kuus 30 liitrist kanistrit ja üks 20 liitrine kanister, mis olid täidetud kerge kütteõliga. Kokku avastati kaubikust 800 liitrit kerget kütteõli, mis peeti kinni, kuna puudus nõuetele vastav saatedokument. Väärteoasja otsuse kirjeldavas osas nähtub, et M.Melehhov andis 18.11.2004.a. ülekuulamise käigus ütluseid, mille kohaselt ostis ta 800 l kütust 1-1,5 aastat tagasi Tõrva linna lähistelt kellegi Sergei nimelise isiku käest. Täpsemaid andmeid ta kütuse müüja kohta ei tea. Ostutšekki tal kütuse ostmise kohta esitada ei olnud. Mõned päevad hiljem esitas M.Melehhov tollile jaemüügi arve nr.58 15.08.2003.a., mille kohaselt olevat ta 800 l kerget kütteõli ostnud OÜ-lt A, reg.nr.XXXXXX asuk. X küla, X vald, X. Kontrollimisel selgus, et vastavalt OÜ X poolt tollile esitatud müügiaruandele ei ole M.Melehhov nimetatud ajal ostnud kerget kütteõli OÜ-lt A. Samuti ei vastanud tollile esitatud jaemüügi arve nr.58 15.08.2003.a. raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele, kuna sellel puudub arve väljastaja nimi ja allkiri. Kohtuvälise menetleja ametnik on asunud seisukohale, et M.Melehhovi poolt esitatud jaemüügi arve nr.58 15.08.2003 on fiktiivne ning kerge kütteõli tegelik päritolu ei ole teada. Lähtudes eeltoodust on tuvastatud väärteo toimepanek Vedelkütuse seaduse §31 lg.1 järgi, mis seisneb nõuetekohase saatedokumendi esitamata jätmises. Maksim Melehhovi karistati Vedelkütuse seaduse §31 lg.1 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses s.o. summas 2100 krooni. Kohtu määruse põhjendused Kohus, hinnates kriminaalasjas olevaid tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalmenetlus Maksim Melehhov´

(6)reaalkonkurentsi vaheline vahetegemise aluseks on tegu kui üks objektiivse koosseisu tunnustest - tegevus või tegevusetus -, mitte aga kõik süüteo koosseisutunnused. Karistusseadustiku § 2 lg 3 sätestab, et ühe süüteo eest ei tohi kedagi karistada mitu korda. Selle sätte sõnastusest lähtuvalt tuleb hindamisel, kas tegemist on mitu korda karistamisega, analüüsida just nimelt süüteokoosseisude - mitte aga kitsamas tähenduses teo - omavahelist kattuvust. Seejuures tuleb sama süüteona KarS § 2 lg 3 tähenduses lisaks sellele, kui isiku teistkordses, hilisemas süüdistuses tuginetakse samale süüteokoosseisule, mõista ka olukordi, kus uus süüdistus kattub eelnevaga olulises ulatuses (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-120-06). See tähendab, et sama juhtumi uus menetlemine ei ole täielikult keelatud, kuid isikut ei tohi hilisemas menetluses karistada normi järgi, mille ebaõigussisu kattub olulisel määral selle normi ebaõigussisuga, mille järgi on isikut juba karistatud. Vedelkütuse seaduse § 31 lg 1 näeb ette rahatrahvi nõuetekohase saatedokumendita vedelkütuse käitlemise või nõuetekohase saatedokumendi esitamata jätmise eest või nõuetekohase vastavussertifikaadi puudumise eest. Käesoleval juhul puudus Maksim Melehhovil nõuetekohane saatedokument, kuna tema poolt esitatud arve nr 58 osutus võltsituks. Seega karistati M.Melehhovi selle eest, et ta esitas mittekohase (võltsitud) dokumendi. Taolist seisukohta tõendab otseselt kohtuvälise menetleja otsuses toodu: „Arvestades eeltoodut ei pea kohtuvälise menetleja ametnik võimalikuks käsitleda esitatud jaemüügi arvet nr 58 11.08.2003.a, kui dokumenti, mis kinnitab 800 liitri kerge kütteõli müüki Maksim Melehovile OÜ-le A kuuluvast tanklast .... /. Lähtudes eeltoodust on tuvastatud väärteo toimepanek Vedelkütuse seaduse § 31 lg 1 järgi, mis seisneb nõuetekohase saatedokumendi esitamata jätmises“ /tl.26/. Süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks oli nõuetekohase saatedokumendi esitamata jätmine, mis seisnes selles, et M.Melehovi poolt esitatud arve nr 58 osutus kontrollimisel fiktiivseks - võltsituks. Subjektiivseteks tunnusteks oli otsene tahtlus ning eesmärk – kütuse päritolu tõendamine. Vedelkütuse seaduse § 31 lg 1 ei näe ette väärteo toimepanemiseks kindlat eesmärki, kuid M.Melehov esitas dokumendi selleks, et tõendada kütuse päritolu. Kriminaalasjas on Maksim Melehhovile esitatud süüdistus võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes selles, et ta esitas 2004.a novembri keskel tollikontrolli käigus Maksu- ja Tolliametile võltsitud arve nr 58 28.augustist 2003.a., eesmärgiga tõendada erimärgistatud kerge kütteõli päritolu. Seega on nimetatud süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks võltsitud dokumendi esitamine. Süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks on tahtlus ning eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest (M.Melehovi puhul süüdistuse kohaselt soov tõendada kütuse päritolu). Nõuetekohase saatedokumendi esitamata jätmine (Vedelkütuse seadus §31 lg.1) ja võltsitud dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest (KarS §345 lg.1) on käsitatavad ühe süüteona, kuna nende süüteokoosseisude objektiivsed tunnused seisnevad muuhulgas nõuetele mittevastava dokumendi esitamises ja soovis tõendada kütuse päritolu. Kohus asub seisukohale, et M.Melehhov poolt esimesel juhul nõuetekohase saatedokumendi esitamata jätmisel ja teisel juhul võltsitud dokumendi esitamisel, kattuvad need süüteokoosseisud olulisel määral ja neid on võimalik käsitada ühe süüteona. Mõlemad teod algasid ja kulgesid aegruumis samaaegselt. Maksim Melehhovi poolt toime pandud teoks mõlema süüteokoosseisu järgi on mittenõuetekohase dokumendi esitamine õiguste omandamiseks (väärteo puhul vaadeldi seda mittenõuetekohase dokumendi esitamisena ja kuriteo puhul võltsitud dokumendi esitamisena). 5

(6)Kohus asub seisukohale, et tuvastamist on leidnud asjaolu, et Maksim Melehhovi on 04.05.2005.a. otsusega väärteoasjas nr 6-6/EE 400-5/011 arve nr 58 esitamise eest juba karistatud ning tema karistamine KarS § 345 lg 1 järgi oleks vastuolus Põhiseaduse § 23 lg-s 3 ja KarS § 2 lg-s 3 sätestatuga. KrMS §274 lg.1 sätestab, et kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse KrMS §199 lõike 1 punktides 2-5 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Kohus asub seisukohale, et kriminaalmenetlus Maksim Melehhovi süüdistuses KarS §345 lg.1 järgi tuleb lõpetada KrMS §199 lg.1 p.5 alusel. Hele Ilisson Kohtunik 06.06.2007.a. 6