1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-06-1245 Otsuse kuupäev 21.11.2006.a. Kohtunik Leo Sarnet Kohtuasi Veikko Sirelpu väärteoasi Liiklusseaduse § 7419 lg. 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 06.11.2006.a. Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Veikko Sirelpu ja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna esindaja Ain Sats Resolutsioon VEIKKO SIRELPU süüdi tunnistada liiklusseaduse § 7419 lg. 1 järgi ja karistuseks määrata rahatrahv 100 (ükssada) trahviühikut s.o. summas 6000 (kuus tuhat) krooni riigituludesse (saaja: Rahandusministeerium a/a 221023778606 Hansapank või a/a 10220034796011 SEB Eesti Ühispank, viitenumber mõlemal 4100065064). Rahatrahv tuleb tasuda 15 (viieteist) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 (viisteist) päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Resolutiivotsus kuulutatud 21.11.2006.a., täisotsus antud kohtu kantseleisse 14.12.2006.a. Asjaolud 14.03.2006.a. koostas Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabel M M väärteoprotokolli nr. AB 756038 selle kohta, et 08.03.2006.a. kella 21.55 ajal Veikko Sirelpu olles alkoholijoobes juhtis mootorsõidukit Audi 80, reg. nr. xxxx, Lääne-Virumaal Vinni vallas Staadioni tänaval, rikkudes sellega liikluseeskirja § 76 p.1 nõudeid ja pannes seega toime liiklusseaduse § 7419 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Veikko Sirelpu kinnitas kohtus, et 08.03.2006.a. kella 22 ajal õhtul ta juhtis Tudus Staadioni tänaval oma vanaisa autot, mis oli tema kasutuses. Ta kavatses koju sõita, kui nägi eemal politseiautot, parktuled sellel põlesid. Ta oli väidetavalt unustanud juhiloa ja rahakoti koju ja otsustas, et jätab auto seisma, et ei saaks trahvi. Jättis auto parktuledega seisma, väljus ja läks xxxx, kus vanaisa elab. Ta ei jooksnud oma auto juurest ära, läks kõndides. Ta ei põgenenud, teda ei olnud kinni peetud, ei olnud põhjust põgeneda. M A oli kodus, ütles, et vanaisa magab. Ta ei teadnud sel ajal veel ise, et politsei 2 tuleb talle järgi ja lauset “Jama on” ei öelnud talle. Siis kuulis, et mingi auto tuli maja juurde, arvas, et politsei tuli vanaisa kui autoomaniku juurde. Ta ei jõudnudki vanaisaga rääkida, politsei oli juba seal. Läks aknast välja, et tuua kodust juhiload. Läks koju, võttis rahakoti, autodokumendid, juhiloa, et kui midagi on, saab need esitada. Istus kodus, jõi õlut ja vaatas telekat. Läks mingi aeg mööda, kui auto tuli maja ette. Otsustas toast ära minna, et ei tuleks pahandust, sest oli õlut joonud. Läks keldrisse peitu, sealt saadi teda kätte. Midagi talle peale tõmmatud ei olnud. Oli kartulisalve ääres, sellest võis tunduda, et midagi on peal. Talle tuldi järgi, et koostada protokolli joobes juhtimise eest. Ta ei olnud sellega nõus, sest roolis olles ta ei olnud alkoholi tarvitanud, vaid jõi õlut kodus enne kinnipidamist keldris. Tunnistaja A V , abipolitseinik Rakveres linnas ja Vinni vallas, kinnitas kohtus, et 08.03.2006.a. õhtul oli ta Vinni vallas koos M.M valves. Nad läksid reidile. Tudusse sissesõites nägid paremalt poolt üle välja sõiduautot tulemas pargi poole. Läksid klubi kaudu sellele autole vastu, vahetult enne autot, ca 30 m andsid vilkuritega peatumismärguande, mispeale Audi jäi keset teed seisma, tuled põlema, mootor töötama, juht pani jooksu. Ta haaras lambi ja jooksis juhile järgi. Juht jooksis algul parki väli-wc-sse, aga kui kuulis, et talle järgnetakse, jooksis sealt edasi majade vahele. Jooks oli selline, nagu skeemil on joonistatud. Võib-olla pool tundi kulus esimesse majja jõudmiseks, aga kella ta ei vaadanud.Värskelt oli lund sadanud, ta läks mööda jälgi. Jooksmisel oli vahemaa nende vahel 30-40 meetrit, ta nägi V.Sirelpud kogu aeg, kui jooksis talle järgi. Juht oli tal pidevalt silme ees, ainult lõpus kadus korraks ära, enne oma vanaisa korterisse jõudmist. Maalman jõudis ka sinna, sest tuvastas arvuti kaudu autoomaniku ja selle järgi tuli kohale, kuid juhti seal enam olnud. M.A ütles neile, et V.Sirelpu hüppas aknast välja. Seejärel läks ta jälgi mööda V.Sirelpu vanemate koju. Vanemad ei teadnud, kas poeg on kodus. Ema helistas veel poja mobiilile, kuid see oli välja lülitatud. Seejärel vaatasid koos isaga keldrisse ja leidsid V.Sirelpu kartulisalvest riide alt. Panid ta oma politseiautosse puhuma, alkomeeter näitas punast tuld. V.Sirelpu oli sellega nõus, aga kui läks protokolli koostamiseks, polnud ta enam nõus alla kirjutama. Koostati joobe tuvastamise protokolli. Kell 23.09 võis olla joobe tuvastamine. Joove tuvastati juhtimise faktist tõesti hiljem, sest kohe ei olnud võimalik tuvastada, juht pani ju jooksu. Samal õhtul andis oma ütlused. Oma ütlused andis käsikirjalises vormis samal õhtul, järgmisel päeval läks Pajustisse, seal oli trükitud protokoll ja andis allkirja. Ta ei mäleta, kas V.Sirelpu joobetuvastamise protokollile allkirja pani, aga ta vaidles sellele vastu ka. Ekspertiisi nad teda ei viinud, sest alguses oli ta joobega ju nõus. Kõik otsused teeb ikkagi patrulli vanem. Tema, M.M , M.A , juhi isa ja ema viibisid joobe tuvastamise juures. Isa oli täpselt kõrval, nägi, kui poiss puhus alkomeetril punase tule. Miks neid protokollis pole, ei tea, M.M tegeles sellega. Tunnistaja M A kinnitas kohtus, et 08.03.2006.a. õhtul ta magas, kui järsku koputati. Veikko tuli hingeldades sisse, arvatavasti oli jooksnud, rääkis, et teda aetakse taga, et aitaks teda peita või midagi. Siis lasi ta Veikko aknast välja, lumi oli sadanud, jäljed viisid nagunii temani. Võimalik, et Veikko võis talle öelda, et politsei ajab teda taga. Ta ei teadnud tõesti, kes täpselt teda taga ajab, sellepärast lasi ta aknast välja. See käis nii kiiresti. Aken oli esimesel korrusel. Kui Veikko oli lahkunud, kohe tuli politsei. V.Sirelpud nägi sel päeval veel hiljem tema maja juures, politsei võttis ta kaasa, viis Veikko maja juurde. Tema mäletamist mööda üks politseinik läks Veikkot otsima. Ütlused kirjutas Opelis, politseiautos. Autosse jäi juht, kõrvalistuja läks majja. Juht oli temaga kogu aeg autos. Puhumine oli siis, kui Veikko majast välja toodi auto juurde. Tema isa tuli ka alla ja oli seal puhumise juures. Politsei küsis, kas Veikko võis olla alkoholijoobes ja ta vastas, et loomulikult võis olla, igaüks võib olla. Veikko Sirelpu esindaja vandeadvokaat Küllike Namm kinnitas kohtus, et Veikko Sirelpu juhtumil on kolm faktorit, mis sätesatavad kohustuse menetlus lõpetada. Väärteoprotokollis on kirjas, et tegu pandi toime kell 21.
- Tunnistaja Veedla määratleb ajaks 23 paiku. Paigaks on märgitud Vinni vald, Staadioni tänaval. Staadioni tänav võib olla ka mujal kui Tudus, seega õiguserikkumise koht on kirja panemata. Protokollis on öeldud, et juhtis autot joobes. Juhtimise ja joobe tuvastamise vahel on 1 tund ja 15 minutit ja joobe tuvastamise protokoll ei vasta määrusele joobe tuvastamise korra kohta. Seal pole isiku allkiri, on ainult üks tunnistaja, isik ei nõustunud joobe tuvastamisega ja teda ei viidud ekspertiisi. Seega on joove nõutavas vormis tuvastamata ja menetlus tuleb lõpetada, sest selline joobe tuvastamise protokoll pole tõendiks. Kohtuvälise menetleja esindaja Ain Sats kinnitas kohtus, et menetlus asjas toimus vastavalt seadusele. Veikko Sirelpu rikkumine on kvalifitseeritud õigesti väärteoprotokollis. 3 Kohtu järeldused Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabli M M 14.03.2006.a. koostatud väärteoprotokoll AB 756038 Veikko Sirelpu väärteoasjas on tehtud selleks volitatud ametiisiku poolt ja on seaduslik. Maakohus lõpetas Veikko Sirelpu teise väärteoasja abipolitseinik A.V seadusliku korralduse eiramises sama sündmuse ühe osa suhtes otstarbekuse kaalutlusel, kuna auto juurest ärajooksmisel V.Sirelpu võis mitte kuulda käsklust „Seis, politsei“ ja seda otsust ei vaidlustatud. Maakohus leiab, et kaitsja arvamus nagu oleks väärteo kellaaeg vaieldav, on ümber lükatud tunnistaja M.A esmaste ütlustega, kes kinnitas, et V.Sirelpu tormas tema juurde sisse kella 22.15 paiku, seega tagaajamine kestis auto peatamisest 21.55 umbes 20 minutit. A.V on öelnud, et tagaajamine vanaisa majani võis kesta ca pool tundi, kuid ta kella ei vaadanud. Nende ütluste vahe on ainult mõned minutid. Maakohus leiab, et väärteoprotokollis Vinni vallas koha „ Tudu“ märkimata jätmine ei ole selline rikkumine, mis peaks kaasa tooma väärteoasja lõpetamise, kuna V.Sirelpu ei eita, et kogu sündmus algas Tudus Staadioni tänaval. Veikko Sirelpu kinnitas kohtus, et nägi sõites Tudus Staadioni tänaval parktuledega seisvat politseiautot ja läks oma autost minema, kuna oli väidetavalt juhiload koju jätnud. Veikko Sirelpu ütlused, et ta rahulikult läks autost minema, on ümber lükatud tunnistaja A.V ütlustega, kes kinnitas kohtus, et nad konstaabel M.M peatasid vilkuritega liikuvat autot ja selle juht Veikko Sirelpu, jättes auto teele seisma tuledega ning töötava mootoriga, põgenes autost. Juht jooksis parki ja tema järgnes talle ning esimene tagaajamise osa kestis ca pool tundi. Maakohus leiab, et ainus põhjus, miks Veikko Sirelpu põgenes kiirelt autost, oli see, et ta oli autos õlut joonud; ta ei eita, et autos olnud poolik õllepudel kuulus talle. Tunnistaja M A on esmasel ülekuulamisel kinnitanud, et kui Veikko Sirelpu õhtul kella 22.15 paiku tema tuppa tormas, siis ütles ta, et teda ajab taga politsei ja tal on jama kaelas. Vajadus põgeneda politsei eest vanaisa majast akna kaudu kinnitab taas, et Veikko Sirelpu oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, seda kinnitavad ka tunnistaja M.A esmased ütlused. Maakohus on veendunud, et kuna Veikko Sirelpul ei olnud aega kodus õlut juua (seda kinnitab tunnistaja A.V , kes järgnes Veikko Sirelpule kogu jälgi mööda), seega pidi Veikko Sirelpu olema tarvitanud õlut enne oma autost lahkumist. Tunnistaja A.V ülekuulamises öeldu, et Veikko Sirelpu ema ja isa polnud poega kodus näinud, ema veel proovis pojale helistada mobiilile, kuid see oli välja lülitatud, kinnitab veelkord arvamust, et Veikko Sirelpu läks koju jõudes kohe keldrisse ja peitis end riiete alla sest kartis vastutust joobes sõitmise eest. Maakohus peab Veikko Sirelpu ütlusi, et ta oma kodus jõi pikka aega õlut ja vahetult politsei saabumisel läks keldrisse varjule, ennastõigustavateks, mis on antud soovist vabaneda vastutusest kuna ta ise kinnitas kohtus, et oli pikemat aega keldris varjul, algul teda ei leitud, kuid hiljem leiti kartulisalvest. Maakohus leiab, et kuna Veikko Sirelpu ei eita, et alkomeetriga kontrollimisel kella 23.09 ajal oli ta alkoholijoobes, kuid väidetavalt tarvitas ta alkoholi kodus enne enda kinnipidamist keldris, siis vaidlust selles osas ei ole. Pealegi oli alkomeetriga kontrollimine teostatud tunnistaja A,V juuresolekul ja seda, et puhumisel süttis punane tuli kinnitas kohtus ka tunnistaja M.A , kes kinnitas veel, et puhumise juures olid ka Veikko Sirelpu ema ja isa. Vabariigi Valitsuse
- aprilli 2001.a. määruse nr. 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ (edaspidi- Kord) § 5 ja 6 lubavad ametiisikutel isiku alkoholijoovet tuvastada nii indikaatorvahendi kui mõõteriistaga tingimusel, et selle juures viibib vähemalt üks tunnistaja ja nimetatud toimingu teostamise kohta peab ametiisik koostama protokolli Korra § 7 nõuete kohaselt. Korra § 8 lubab isikul vaidlustada ametiisiku poolt joobeseisundi tuvastamist viivitamatult pärast talle joobeseisundi tuvastamise protokolli tutvustamist, nõudes koheselt joobeseisundi tuvastamist arsti poolt Korra nõuetele vastavalt. Maakohus leiab, et kuna Veikko Sirelpu kinnitas kohtus, et ta oli joobeseisundis alkomeetriga mõõtmise ajal, kuid ei juhtinud eelnevalt autot joobeseisundis, vaid tarvitas alkoholi oma kodus enne keldrisse peitumist, siis ei saa kohus tunnistada joobeseisundi tuvastamise protokolli ebaõigeks, kuigi ta on tehtud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ osalise rikkumisega, mis väljendub selles, et isik, kes keeldub protokollile alla kirjutamast, tuleks ilmselt võrdsustada isikuga, kes vaidlustab joobeseisundi ja toimetada meditsiiniasutusse joobeseisundi tuvastamiseks arsti poolt Korra nõuetele vastavalt. Maakohus ei pea seda rikkumist käesoleval juhul nii oluliseks, et see peaks kaasa tooma väärteoasja lõpetamise, kuna Veikko Sirelpu ise ei nõudnud koheselt enda viimist arsti 4 juurde. Kohus leiab, et liiklusseaduse § 7419 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Veikko Sirelpu poolt on kohtus tõendamist leidnud lisaks tunnistajate A.V ja M.A ütlustele väärteoprotokolliga nr. AB 756038 ja joobeseisundi tuvastamise protokollile. Veikko Sirelpu karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Uurinud väärteoasja toimikut ja analüüsides tõendeid kogumis leiab maakohus, et Veikko Sirelpu ja tema kaitsja väited ei anna alust Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna väärteoprotokolli nr. AB 756038 Veikko Sirelpu suhtes tühistada, sest antud juhtumil on VEIKKO SIRELPU / isikukood xxxx, eluk. xxxx / süü tõendatud Liikluseeskirjade § 76 p. nõuete rikkumises ja see on karistatav Liiklusseaduse § 7419 lg.1 järgi. Arvestades eeltoodut ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107 lg1 p.1 kohus mõistab Veikko Sirelpule karistuseks rahatrahvi. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent L. Sarnet I.Opmann Viru Ringkonnakohus 06.veebruaril 2007.a. otsustas: Jätta Ida-Viru Maakohtu 21.11.2006 otsus Veikko Sirelpu süüdimõistmises Liiklusseaduse § 74-19 järgi muutmata ning kaitsja K.Nammi kaebus rahuldamata. Riigikohtu Kriminaalkolleegium 21.juunil 2007.a. otsustas: Jätta kassatsioon rahuldamata ja Viru Ringkonnakohtu 6.veebruari 2007.a. kohtuotsus Veiko Sirelpu väärteoasjas liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi muutmata. Kohtuotsus jõustus: 21.juunil 2007.a. Riigikohtu kohtuotsusega Nooremreferent I.Opmann