← Eesti

1-07-6271\2

1-07-6271 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-07-6271

(07230100249)Kohtunik Paavo Randma Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
  1. mai
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. O, kaebus RESOLUTSIOON Jätta J. O’i kaebus Riigiprokuratuuri
  3. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada see kaebajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. J. O esitas
  5. a Põhja Politseiprefektuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks AS R.B tegevuse suhtes. Avalduse ja lisatud dokumentidest nähtuvalt on avaldaja AS R.B väikeaktsionär.
  6. a registreeriti Aktsiaselts ümber Osaühinguks.
  7. a otsustati OÜ R.B osanike korralisel üldkoosolekul välja kuulutada OÜ likvideerimine põhjusel, et ettevõte ei ole pikka aega olnud tegutsev äriühing ning lähtudes 2006 aasta majandusaruandest on likvideerimine igati põhjendatud. Ühtlasi määras üldkoosolek OÜ R.B likvideerijaks juhatuse liikme V. K. Edasi märgib avaldaja, et
  8. a tegi ta nõude Harju Maakohtu registripidajale OÜ R.B 2005 aasta majandusaruande saamiseks. Avaldaja leiab, et esitatud majandusaruandes ei ole õigesti kajastatud ettevõtte majandustegevust, samuti ei ole ausalt vormistatud AS R.B aktsionäride korralise üldkoosoleku protokoll
  9. 2003 ning ei ole ausalt kujundatud ümber aktsiaselts osaühinguks
  10. 2005, kuna need dokumendid esitati äriregistrile tunduvalt hiljem. Lähtudes saadud teabest ja omapoolsetest järeldustest taotleb avaldaja kriminaalmenetluse alustamist asjaolude igakülgseks väljaselgitamiseks.
  11. Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vanemkomissar Rocco Ots jättis
  12. a kriminaalmenetluse alustama. 1
(3)
  1. a J. O esitas avalduse Eesti Vabariigi Presidendile, milline edastati lahendamiseks prokuratuurile. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Must jättis
  2. a esitatud kaebuse läbivaatamata edasikaebe tähtaja möödalaskmise tõttu.
  3. Riigiprokuratuurile
  4. a esitatud kaebuses J. O taotleb jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist ning juhul, kui riik jääb varjama kahtlusaluste õigusrikkumist ning keeldub, on ta sunnitud pöörduma Eesti Presidendi ja peaministri poole ning Brüsselisse. Riigiprokuratuuri määrus
  5. Riigiprokuratuuri
  6. a määrusega jäeti J. O’i poolt esitatud kaebus rahuldamata. Määruses märgitakse, et Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses ei ole käsitletud ega esitatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid. Kaebuses ei taotleta ka kaebetähtaja ennistamist, kuid riigiprokurör pidas vajalikuks märkida, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ja isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid, mida antud juhul ei ole võimalik sedastada. Riigiprokurör nõustus prokuröri abi määrusega, millisega jäeti edasikaebena käsitletav kaebus läbivaatamata kaebetähtaja möödalaskmise tõttu, kuivõrd prokuratuuril puudus seaduslik alus kaebuse sisuliseks lahendamiseks. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
  7. Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse J. O, kes ei nõustu kaebuse rahuldamata jätmisega ja palub ringkonnakohtul tagada kohtueelse menetluse seaduslikkus ja tulemuslikkus ning täita kannatanu taotlusel protsessuaalsed toimingud. Kaebuse esitaja arvates riigiprokurör kuritarvitas ametipositsiooni, varjas kuritegu kannatanu taotluse järgi nõudmiste mittetäitmise teel (KrMS § 224 lg 2), varjas kannatanu poolt esitatud tõendusi kahtlustuse poolt teise AS-i võltsitud häälte kasutamise kohta hääletamisel. Kaebuse esitaja leiab, et prokurör on toime pannud korruptsioonilise teo, prokuratuur ei kindlustanud seaduslikkust ega kohtueelse menetluse tulemuslikkust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalide ja kaebusega, on seisukohal, et kaebus Riigiprokuratuuri
  9. a määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata järgneval põhjusel. KrMS § 208 lg 1 kohaselt juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise ringkonnakohtus. Eelosundatud sätte kohaselt saab kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale esitada seega üksnes advokaadi vahendusel. Käesoleval juhul ei nähtu esitatud kaebusest, et selle oleks ringkonnakohtule esitanud advokaat, mistõttu on kaebus esitatud selleks mitteõigustatud isiku poolt ning see tuleb kooskõlas KrMS § 323 lg 2 p2
(3)ga 2 jätta läbi vaatamata. Toodud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu senine praktika (RKKKm 3-1-1-81-05 ja 3-1-1-84-05). Ringkonnakohus osundab ka asjaolule, et Riigiprokuratuuri määruses on kannatanule sõnaselgelt selgitatud edasikaebamise korda. Kuivõrd ringkonnakohtul lasub kohustus enne kaebuse läbivaatamata jätmist selgitada välja, kas J. O soovib endale esindaja määramist riigi kulul ja/või kas riigi kulul esindaja määramiseks on olemas vastavad tingimused, siis märgib ringkonnakohus, et puuduvad igasugused objektiivsed alused hindamaks, kas J. O on maksejõuetu või mitte. Samuti on Riigiprokuratuuri määruses üksikasjalikult põhjendatud kriminaalmenetluses kaebuse läbi vaatamata jätmist, mistõttu on ringkonnakohus seisukohal, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. 8. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 208 lg 1, 323 lg 2 p 2 ja RÕS § 7 lg 1 p 5 jätab ringkonnakohus kaebuse Riigiprokuratuuri 7. 05. 2007. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastab selle kaebajale. Kohtunik: Paavo Randma 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.