1-07-604\1

(06231401667)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi Sergei Bodnari süüdistus KarS § 424 järgi Lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav Sergei Bodnar Ik: 37908030300 Varasem karistatus: kriminaalkorras puudub Kaitsja Advokaat Andrus Repnau RESOLUTSIOON

1. Sergei Bodnar süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 360 (kolmsada kuuskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 240 (kakssada nelikümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 12 000 (kaksteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „ Sergei Bodnar, rahaline karistus 1-07-604“.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1 200 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Sergei Bodnari suhtes lisakaristust, võttes Sergei Bodnarilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 4 (neli) kuud. Mõistetud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõppeb nelja kuu möödumisel.
5. Sergei Bodnari suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. Sergei Bodnarilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Bodnar, sundraha 1-07-604“.
7. Sergei Bodnarilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1539 (üks tuhat viissada kolmkümmend üheksa) krooni ja 90 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Bodnar, kaitsjatasu 1-07-604“.
8. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Sergei Bodnarit süüdistatakse selles, et tema, olles 22.09.2006 karistatud LS § 74`19 lg 1 alusel rahatrahviga 10200 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 25.11.2006 kella 00.25 ajal juhtis Tallinnas Ümera 6 maja juures mootorsõidukit VW Golf, reg numbriga XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega Sergei Bodnar pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Sergei Bodnar seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia 22.09.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2376,06,004805, millest nähtuvalt karistati Sergei Bodnarit 02.09.2006 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 10 200 krooni ja § 7419 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. ( (t/l 5) • 25.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 841965 nähtuvalt samal päeval kella 00.25 ajal peatati Ümera 6 maja juures mootorsõiduk VW Golf registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Sergei Bodnar, kellel tuvastati alkoholijoove. (t/l 6) • 25.11.2006 kell 00.30 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati Sergei Bodnaril alkoholijoove, millise tulemusega S.Bodnar nõustus ega taotlenud ei joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 7) • 25.11.2006 koostatud menetlusaluse isiku Sergei Bodnari ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et jõi pudeli õlut Carlsberg kell 22.00, sõitis • • • 200 meetrit elukoha poole Ümera 6-53 tehnikakooli poolt Raadiku tänaval. Juhtimisõigust ei ole. Autoga üldse ei sõida. Ajas auto maja juurde. (t/l 8-9) 27.11.2006 esitatud palve, milles Sergei Bodnar kahetseb toimepandut ja selgitab, et menetlusaluse isikuna ülekuulamisprotokollis ei rääkinud tõtt selle kohta, et autoga ei sõida. Tegelikult töötab firmas OÜ B V, mille omanikeks on tema ja tema vend. Kogu töö on seotud sõidukite juhtimisega. Kui temalt juhtimisõigus aastaks ära võetakse, siis on tal väga raske elatist teenida. Tal on ka perekond. Võimalusel palub juhtimisõigust mitte ära võtta ja piirduda rahalise karistusega. (t/l 11) Politsei andmebaasi andmed Sergei Bodnari deklareeritud sissetulekute kohta 2005 aastal. (t/l 17) 22.12.2006 koostatud kahtlustatava Sergei Bodnari ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav seletas, et ta tunnistab oma süüd. Teadis, et eelmine karistus ei olnud kustunud ja trahv ei ole täies ulatuses tasutud. 24.11.2006 tähistati naistuttava sünnipäeva, jõi liitri õlut. Alkoholi tarvitamise lõpetas kella 22.00 paiku. 00.20 ajal otsustasid koju sõita. Majani oli 200 meetrit ja arvas, et midagi ei juhtu. Arvas, et on kaine. Jõudis sõita Ümera tänaval asuva majani kui politseiauto lülitas sisse vilkurid. Lasti puhuda alkomeetrisse, see näitas joovet. Oli nõus sellega, sest teadis, et oli alkoholi tarvitanud. On nõus kandma suuremat rahalist karistust, kuid palub juhtimisõiguse säilitada. Töö on seotud mootorsõiduki juhtimisega. Sel juhul saaks trahvid ära maksta, pere on ka toita vaja. (t/l 19-21) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Sergei Bodnari menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi ja kahtlustatavana üle kuulatud ning süüd tunnistavaid ütlusi, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatav on tunnistanud, et tal ei olnud eelmine trahv tasutud ning olles teadlik eelnevast alkoholi tarvitamisest, otsustas sellele vaatamata asuda juhtima mootorsõidukit, veendumata selles, et ta ei riku sellega liikluseeskirja nõudeid ega sea ohtu kaasliiklejaid või iseennast. Seega suhtus ta võimalikku alkoholijoobesse ja võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt. Seejuures nõustus ta koheselt alkoholijoobe tuvastamisega indikaatorvahendi kasutamisel, mis näitab seda, et ta oli täiesti teadlik alkoholijoobest. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Sergei Bodnarit varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on Sergei Bodnari käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest, milline tegu on süüdistatavale inkrimineeritava süüteo koosseisuliseks tunnuseks. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval olnud 2005 aastal alaline sissetulek ning kohtueelsele menetlejale esitatud tõendist nähtuvalt on süüdistataval ka käesoleval ajal alaline töökoht ja seega sissetulek olemas. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole süüdistatava sissetulek küll kuigi suur. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest ka seda, et süüdistataval on ositi tasumisel eelmine rahatrahv samalaadse väärteo toimepanemise eest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ja tal on alaline töökoht ning seetõttu ka sissetulek, siis on süüdistatava suhtes võimalik kohaldada alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Rahalise karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla võrdne või väiksem samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetud karistusega, vaid peab seda ületama, kuivõrd kuriteo toimepanemine on oluliselt ohtlikum väärteo toimepanemisest, sest inkrimineeritavas kuriteokoosseisus sisaldub korduvus, mis muudab teo karistatavaks karistusseadustiku mõttes. Kriminaaltoimikus süüdistatava sissetuleku kohta kogutud andmed annavad kohtule aluse võtta rahalise karistuse arvestamisel aluseks rahalise karistuse miinimumpäevamäär, so 50 krooni päevamäär. Kohus leiab, et rahaline karistus tuleb määrata ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, kuivõrd vaatamata eelnevale karistustele pani süüdistatav uue teo toime vaid kahe kuu möödudes eelmise otsuse tegemisest ja rahatrahvi määramisest, millest saab järeldada, et süüdistataval ununes uue teo toimepanemise eest määratava karistuse võimalus ja ta pani tahtlikult toime uue süüteo, olles samal ajal teadlik sellest, et eelmise teo eest määratud rahatrahv on tasumata ja et uuele teole võib järgneda karistus, mis ei ole enam nii leebe. Süüdistatava väide selle kohta, et ta ei teadnud seda, et kehtiva karistuse ajal uue samalaadse teo toimepanemine on karistatav juba kuriteona, ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd juba mitme aasta vältel on sellest meedia vahenduselt vahet pidamata avalikkust informeeritud ja kutsutud juhte liikluseeskirja nõudeid järgima. Vaatamata sellele, et süüdistataval võib juhtimisõigust seoses tööalaste ülesannete täitmisega vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Kohus ei pea võimalikuks arvestada süüdistatava väiteid selle kohta, et tal on ainsaks sissetulekuks mootorsõiduki juhtimisega seotud töö, kuivõrd seda teadis süüdistatav iga kord kui alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtima asus. Seega pidas ta alkoholi tarvitamist olulisemaks alalise sissetuleku ja juhtimisõiguse säilitamisest, mida ta kolme kuu jooksul veenvalt on tõestanud. Õiguskuulekas kutseline juht ei asu mootorsõidukit juhtima alkoholijoobes. Süüdistatava käitumine näitab, et tema kohta selline väide ei kehti. Seega on ta liikluses ohtlik ja ta tuleb teiste liiklejate ohu tagamiseks juhtimiselt kõrvaldada, andmaks talle võimaluse järelduste tegemiseks eelmisest karistusest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav inkrimineeritava teo toime ajal, mil temalt oli eelmise otsusega juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks. Seega ei pidanud ta vajalikuks ka eelmist otsust täita. Käesolevas kriminaalasjas määratava lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kriminaaltoimiku materjalidest võib järeldada, et süüdistatav ei ole küll süstemaatiline liikluseeskirja rikkuja ja tuvastatud alkoholijoove ei pruukinud olla suur, kuid lisakaristuse määr peab ületama eelmise määratud lisakaristuse määra, kuivõrd eelmine lisakaristuse tähtaeg ei sundinud süüdistatavat loobumast uue samalaadse teo toimepanemisest. Sellistel asjaoludel peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid ei pea võimalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Märt Toming kohtunik