1-06-16660\1

(06231703004)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi Tarvo Neeroti süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Veera Kremez Süüdistatav Tarvo Neerot Ik: 37311164234 Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. Tarvo Neerot süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 210 (kakssada kümme) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 10 500 (kümme tuhat viissada) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 140 (ükssada nelikümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 7000 (seitse tuhat) krooni.
3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 27.09.2006 kuni 28.09.2006, so 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära, lugedes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 134 (ükssada kolmkümmend neli) miinimumpäevamäära, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 6700 (kuus tuhat seitsesada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Tarvo Neerot, 1-06-16660, rahaline karistus “.
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi võrdsetes igakuistes osades 670 krooni kaupa 10 kuu jooksul alates 01.04.2007 kuni 01.02.
6. Tarvo Neerotilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Tarvo Neerot, 1-06-16660, sundraha“.
7. Tarvo Neerotilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2410 (kaks tuhat nelisada kümme) krooni ja 70 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Tarvo Neerot, 1-06-16660, kaitsjatasu“.
8. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Mart Lepasaare esitatud tsiviilhagi 3090 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Tarvo Neerotilt välja mõista M. L kasuks 3090 (kolm tuhat üheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda M. L arveldusarvele.
10. Tarvo Neeroti suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Tarvo Neerotit süüdistatakse selles, et tema 27.09.2006 kella 22.30 paiku maja juures lõi läbi lahtise auto akna ühe korra rusikaga näo piirkonda M. L-t, seejärel avas juhipoolse auto ukse, tõmbas M. L autost välja ja lõi korduvalt rusikaga M. L-le näo piirkonda ning seejärel lõi põlvega näo piirkonda. Nimetatud tegevuse tagajärjel lõi katki M. L-l ülemise ülahuule ja esimese ülemise hamba pooleks. Oma tegevusega tekitas Tarvo Neerot M. L-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega Tarvo Neerot pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervisekahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, so pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Tarvo Neerot seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu seletas, et esitatud tsiviilhagi on tegelikkuses väiksem ning soovis hagisummat vähendada, taotledes Tarvo Neerotilt 2090 krooni väljamõistmist tema kasuks. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • • 28.09.2006 koostatud kannatanu M. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 27.09.2006 kella 22.20 paiku sõitis kannatanu koos endise elukaaslase L. K-ga maja ette, kus elab L. K. Vastu jalutas L. K praegune elukaaslane Tarvo. Kannatanu autol oli aken lahti. Tarvo küsis läbi akna millal ta lõpetab nende pereelu segamise ja lõi kannatanut läbi akna rusikaga näkku. Seejärel tõmbas Tarvo juhiukse lahti ja kannatanu autost välja. Pärast seda hakkas Tarvo kannatanut rusikatega näkku peksma. Püüdis ennast kaitsta käsi näo ees hoides ja kummardus. Seejärel lõi Tarvo kannatanut põlvega näkku, mille tagajärjel purunesid kannatanul hambad. Peksmise tagajärjel on nägu valulik, alahuul seestpoolt katki ja selg marraskil. Kaklusele tuli vahele L., kes suutis Tarvo eemale ajada. Kannatanu helistas politseisse. Kohale tulnud politsei pidas Tarvo kinni. Kohale kutsuti ka kiirabi, kes vaatas kannatanu üle. Kakluse käigus rebenes ka T-särk maksumusega 75 krooni. Hammaste lõhkumisega tekitas Tarvo varalist kahju 4000 krooni, kokku varaline kahju 4075 krooni. (t/l 2-3)SA PER Mustamäe korpuse EMÜ patsiendikaardist nr 50419 nähtuvalt tuvastati patsiendil M. L peapõrutus ja hamba murd. (t/l 5) 28.09.2006 koostatud tunnistaja L. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli 27.09.2006 tunnistajale külla endine elukaaslane M. L. Kodus oli ka praegune elukaaslane Tarvo Neerot. Kella 20.30 paiku läks tunnistaja koos M. L-ga J S-sse ning kella 22.20 ajal tagasi jõudes oli Tarvo Neerot maja juures tänaval. M. L pidas auto kinni, auto aken oli lahti. Tarvo tuli juhiukse juurde, ütles midagi M-le ja lõi läbi lahtise akna M. rusikaga näkku. Pärast seda tõmbas M. autost välja ning hakkas M. käte ja jalgadega peksma kogu keha piirkonda. Läks neid lahutama ja siis oli M-l suu verine ning ta ütles, et tal on hambad välja löödud. M. helistas politseisse, politsei pidas Tarvo kinni ja kutsus kiirabi. (t/l 7-8) 28.09.2006 koostatud kahtlustatava Tarvo Neeroti ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et lõi tõesti läbi lahtise akna rusikaga M.L-t, siis tõmbas M.L autost välja ja nad kukkusid maha. M.L lõi teda ja sai mõned korrad pihta. Jalaga M.L-t ei löönud, kätega lõi, lõi vist hamba katki. M.L ütles, et keerab ta elu tuksi, kuid mis tuksikeeraja see M. on. Oli armukade ja seetõttu M.L-t ründaski. Selle hamba oleks võinud isegi kinni maksta. Alustas löömist ja M.L kaitses end ja lõi teda ka. M.L tahtis auto pagasiruumist midagi enesekaitseks võtta, kuid ta ei lasknud seda teha. (t/l 14-16) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Tarvo Neeroti süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu M. L ja tunnistaja L. K ütlusi ja patsiendikaarti, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, so teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervisekahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kriminaaltoimikus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatava poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamine tulenes nende omavaheliste suhete pinnalt. Kuivõrd süüdistatav peksis kannatanut korduvalt näkku, põhjustades ka tervisekahjustused, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise isiku väärkohtlemisena, kuivõrd süüdistatav peksis kannatanut ning tekitas kannatanule füüsilist valu. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu avaldanud, et süüdistatav lõhkus tal seljas olnud T-särgi maksumusega 75 krooni ning peksmise käigus vigastatud hammaste korrastamiseks tegi ta rahalisi kulutusi 3015 krooni ulatuses, mille kohta esitas kohtuistungil ka vastava tõendi. Arvestades asjaolu, et kannatanul seljas olnud riideeseme kasutamiskõlbmatuks muutumine ja vajadus vigastatud hammaste korrastamise järele tulenes just süüdistatava tahtliku ja õigusvastase käitumise tulemusena, siis leiab kohus, et varaline kahju tuleb välja mõista selle tekitajalt, so Tarvo Neerotilt kannatanu M. L kasuks täies ulatuses. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime isiklike vaenulike suhete pinnalt ning patsiendikaardist nähtuvalt oli kannatanul peapõrutus ja hamba murd. Samas pandi inkrimineeritud tegu toime avalikus kohas ja tunnistaja juuresolekul. Arvestades süüdistatava isikut, so seda, et süüdistatavat ei olnud enne inkrimineeritava teo toimepanemist karistusregistrisse kantud, asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust ning puudub vajadus süüdistatava suhtes isiku vabadust piirava karistuse kohaldamiseks. Karistuse määra valikul arvestab kohus seda, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud ning kuriteoga tekitanud varalise kahju, mis ei ole suur. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et karistuse võib määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning kohus on veendunud, et taoline karistusmäär sunnib süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt. Märt Toming kohtunik