1-07-1346\2

(06231803744)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Mihhail Mirošnitšenko süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Egon Oja Süüdistatav Mihhail Mirošnitšenko Ik: 37006050223 Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. Mihhail Mirošnitšenko süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 15 (viisteist) päeva.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud.
3. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele, so vangistusele 3 kuud eelmise, so Harju Maakohtu 20.04.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 8 kuud täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud.
4. Mõistetud liitkaristuse ärakandmist arvestada alates Mihhail Mirošnitšenko karistuse kandmisele asumisest või tema vahistamisest kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
5. Mihhail Mirošnitšenko suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel muuta kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendiks vahistamine.
6. Mihhail Mirošnitšenkolt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Mihhail Mirošnitšenko, 1-07-1346, sundraha“.
7. Mihhail Mirošnitšenkolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Mihhail Mirošnitšenko, 1-07-1346, kaitsjatasu“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Asitõend: puidust kaigas kui väärtusetu asi kuulub KarS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Mihhail Mirošnitšenkot süüdistatakse selles, et tema 12.12.2006 kella 19.00 paiku lõi korteris toimunud tüli käigus V. Z-t mitu korda tahtlikult puidust kaikaga pea piirkonda, millega tekitas temale füüsilist valu. Seega Mihhail Mirošnitšenko pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kohtuistungil süüdistatav Mihhail Mirošnitšenko seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, seletades, et kannatanu paneb ukse lukku ja läheb siis akna peale vaatama, mida ta teeb. Korterisse tulles koputas kannatanule võtmetega vastu pead, kuid kaikaga ei löönud. Hetkel alalist tööd ei ole, kuivõrd arvas, et mõneks nädalaks tööle minna ei ole mõtet. Muidu on kogu aeg tööl käinud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu asus seisukohale, et süüdistatav peab minema vangi kolmeks aastaks ja et süüdistataval käed ära kuivaks. Peale selle ei tohi süüdistatav enam seal korteris elada. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 12.12.2006 koostatud kannatanu V. Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elab kannatanu ühiskorteris. Ühes toas elab kannatanu oma pojaga J. Z-ga, teine tuba kuulub V. R-le, kes tuba välja üürib. Alates 2006 augustist elab selles korteris mingi Mihhail, kellega tekivad pidevad konfliktid. Kannatanu maksab elektri eest, Mihhail ühiseid ruume ei korista. Mihhaili juures käib igasuguseid inimesi ja joovad. 12.12.2006 oli kannatanu kella 19 ajal • • • • köögis kui tuli Mihhail ja hakkas teda sõimama selle pärast, et kannatanu paneb välisukse lukku. Tuli tagasi mingi kaikaga ja hakkas kannatanut sellega pähe peksma. Kannatanu jooksis oma tuppa, kus poeg magas ja poeg tuli välja vaatama mis on juhtunud. Siis hakkas Mihhail pojaga kaklema. Lõhuti ära laelamp. Mihhail läks oma tuppa ja poeg kutsus politsei. Kui politseinikud tulid, hüppas Mihhail läbi akna välja. Kallaletungi tõttu on pea katki ja lõhutud lamp maksumusega 200 krooni. (t/l 2-4) 12.12.2006 koostatud kiirabikaardist nähtuvalt oli V. Z saanud nuiaga pähe. Teadvust ei ole kaotanud, tunneb pearinglust. Haiglasse keeldub minemast. Anamnees: epilepsia, hüpertoonia. Avastatud hematoom laubal. Diagnoositud peapõrutust ja ärritusseisundit. (t/l 6) 17.01.2007 koostatud tunnistaja E. Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elab tunnistaja koos emaga korteris, kus on kaks tuba. Teist tuba rendib Mihhail Mirošnitšenko, kes elab seal umbes 4 kuud. Peaaegu iga päev tema ja ema vahel tekib tüli. 12.12.2006 tunnistaja magas oma toas ja ärkas ema karjumise peale. Väljus toast ja nägi köögis M.Mirošnitšenkol käes puust kaigast, millel nahast käepide. Ema nägu oli verine. Tunnistaja kutsus politsei ja M.Mirošnitšenko lahkus akna kaudu. (t/l 7-9) 17.01.2007 koostatud kahtlustatava Mihhail Mirošnitšenko ülekuulamisprotokollist nähtuvalt üürib kahtlustatav tuba. Omavahelised suhted naabrinaise V. Z-ga on halvad, sest naabrinaisele ei meeldi, et ta samas korteris elab. 12.12.2006 õhtul alustas Z. tüli seetõttu, et Z. pani ukse lukku ega lasknud teda korterisse. Kui korterisse jõudis, siis läks Z. juurde ja lõi nõrgalt võtmetega pea piirkonda. Puidust kaigas kuulub küll temale, kuid sellega Z-t ei löönud. Enne politsei saabumist väljus korterist akna kaudu. Kahetseb, et lõi Z-t võtmetega. (t/l 11-12) 17.01.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi puidust kaigast nahast käepidemega. Kaika pikkus 500 mm ja läbimõõt 25 mm. (t/l 15-16) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Mihhail Mirošnitšenko osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu V. Z ja kannatanu E. Z ütlusi, kiirabikaarti ja asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, so teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, so löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kriminaaltoimikus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatav lõi kannatanut pähe. Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta võtmetega, kuid kannatanu ja tunnistaja ütluste kohaselt kaikaga, millel nahast käepide. Kuivõrd süüdistatava ütlused erinevad kuriteo toimepanemise riista osas kannatanu ja tunnistaja ütlustest, siis peab kohus tuvastama kelle ütlused on usaldusväärsemad ning kelle ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. On arusaadav, et süüdistatava huvides on oma süü astet vähendada ning selgitada, et lõi kannatanut nõrgalt võtmetega. Samas ei muudaks see inkrimineeritava teo kvalifikatsiooni, kuivõrd ka võtmetega löömine on hinnatav löömisena ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisena. Seevastu kannatanu, kellel on pidevad tülid süüdistatavaga, võib olla huvitatud süüdistatava süü astet suurendada. Kohus asub aga seisukohale, et käesoleval juhul tuleb usaldusväärsemaks lugeda kannatanu ja tunnistaja ütlused, kuivõrd need riimuvad muude kogutud tõenditega. Juba kiirabi väljakutsele järgnevalt on kiirabibrigaadi töötajad kannatanu sõnade kohaselt märkinud vigastuse tekitamise põhjusena kaikaga löömise. Kannatanu ja tunnistaja ütlusi kaikaga löömise kohta kinnitab ka asjaolu, et süüdistatava juurest on leitud puidust kaigas, millel on nahast käepide, mida on kirjeldanud ka kannatanu ja tunnistaja. Süüdistatav on tunnistanud, et kaigas kuulub temale, kuid on samas väitnud, et ta seda löömisel ei kasutanud. Samas asub kohus seisukohale, et ei kannatanu ega tunnistaja oleks saanud kirjeldada eset, mida nad löömise ajal näinud ei ole. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt aga on kaikal ka nahast käepide olemas. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kannatanule süüdistatava poolt puidust kaikaga pähe löömine on kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega tõendamist leidnud. Kiirabi on diagnoosinud kannatanul peapõrutuse, mida kohus hindab tervisekahjustusena, kuivõrd sellise vigastuse tekitamisega kahjustatakse teise inimese tervist ning arvestades kannatanu vanust, siis leiab kohus, et sellise tervisekahjustuse tekitamine on oluliselt ohtlikum kannatanu tervise suhtes kui see tervisekahjustus oleks tekitatud oluliselt nooremale inimesele. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 ettenähtud kuriteona, so teise inimese tervise kahjustamisena löömisega, mis on hinnatav ka valu tekitanud kehalise väärkohtlemisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime isiklike vaenulike suhete pinnalt tekkinud ärrituse mõjul, mille tekkimist soodustas asjaolu, et kannatanu ja süüdistatava vahel on pidevad arusaamatused ühiskorteri kasutamise pinnalt. See aga ei anna süüdistatavale õigust kasutada füüsilist vägivalda sisuliselt raugaeas naisterahva vastu. Seetõttu leiab kohus, arvestades kasutatud vägivalla astet, selle toimepanemisel kasutatud vahendit ja kannatanu vanust, et süüdistatavale ei ole võimalik mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras ja karistus tuleks mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Karistust kergendava asjaoluna aga arvestab kohus kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsust. Peale selle arvestab kohus karistuse määra valikul kannatanu esinemist kohtuistungil, millest ilmnes, et kannatanu ei salli süüdistatavat üldse ning süüdistab süüdistatavat erinevate tegude toimepanemises, millist süüdistust süüdistatavale esitatud ei ole. Kannatanu väljendatud agressiivsus ja silmnähtavalt süüdistatavat halvustav esinemine annab kohtule aluse arvata, et süüdistatava käitumine võis olla tingitud kannatanu provotseerivast käitumisest, mida kannatanu tõestas ka kohtuistungil. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval tasumata trahve 34 800 krooni ulatuses ning karistusregistri andmetest võib järeldada, et seoses süüdimõistvate otsustega ka muid rahalisi kohustusi. Peale selle on Harju Maakohtu menetluses ka teised rahalised nõuded süüdistatava vastu ning süüdistatav on 2006 aastal taotlenud menetluskulude tasumise võimalust ositi seoses rahaliste vahendiste puudumisega. Seejuures puudub süüdistataval ka alaline ja legaalne sissetulek. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust ning peab vajalikuks kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud vägivallaga seotud varavastase kuriteo toimepanemises ning viimase otsusega on ta süüdi tunnistatud samuti vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise eest. Seejuures on teda karistatud vangistusega, milline on jäetud tingimisi kohaldamata ning uue vägivallaga seotud kuriteo on ta toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Arvestades taolisi asjaolusid ning juhindudes KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 sätetest asub kohus seisukohale, et käesoleva otsusega mõistetud karistusele tuleb täies ulatuses liita eelmise, so Harju Maakohtu 20.04.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so 8 kuuline vangistus. Märt Toming kohtunik