← Eesti

4-06-5862\4

Väärteoasi nr. 4 – 06 - 5862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. märtsil 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Maksim Tšurkin juuresolekul kaebaja: Vjatšeslav Stadnitski kaebaja esindaja: Meelis Krautmann kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
  2. veebruaril 2007 a. Vjatšeslav Stadnitski kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsusega väärteoasjas nr. 2314, 06, 025601 tema suhtes mõistetud karistuse osaliseks tühistamiseks ja uue otsusega mõista väiksem rahatrahv tuvastas: Kaebuses kaebaja selgitab, et tema suhtes võis ette heita kiiruse ületamist, kuid ei saa nõustuda karistusotsuses märgituga, et sõidukiirus oli 103 +/- 4 km/h, kus lubatud suurim kiirus 50 km/h. Oma kahtlust mõõdetud sõidukiiruse usutavuses ja õigsuses väljendas kaebaja juba väärteoprotokollis omakäeliselt kirjutatud ütlustega, kuid otsuse tegemisel sellega ei arvestatud. Otsuses ei nähtu, et kiiruse ületamise tõendatuks lugemisel oleks pööratud tähelepanu menetlusaluse isiku poolt väidetud sõidukiiruse lahknevusele mõõtetulemusest ega püütud nimetatud vastuolu kõrvaldada. Kaebajal on alust pidada lubatud sõidukiiruse ületamise tõendatust mitteusaldusväärseks ning mõõtetulemust mitteusutavaks. Mõisteti karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni ja lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Otsus ei ole jälgitav ega mõistetav karistuse kohaldamise aluse ja põhimõtete osas. KarS § 56 sätestatu kohaselt karistamise alus on isiku süü. Antud juhul ei ole süüd ja selle suurust karistamisel arvestatud. Süü suuruse kindlakstegemisel ei ole pööratud tähelepanu teo toimepanemise asjaoludele, subjektiivsele tunnusele, samuti ei ole silmas peetud karistust kergendavaid asjaolusid. Kaebaja väitis seletuses, et kiiruse ületamine võis toimuda möödasõidu sooritamise hetkel. Teokirjeldus nimetatud ütlust ei kinnita. Sellega ei ole käsitletud kaebuse esitaja käitumist täielikult ja adekvaatselt, luues seeläbi karistuse määramisel kohtuvälise menetleja ametnikul ebaõige ettekujutuse rikkumise tegelikest elulistest asjaoludest ja põhjustest. Karistuse kohaldamisel ei ole kergendava asjaoluna arvestanud kaebuse esitaja käitumist pärast süütegu. Karistuse kohaldamisel ei võetud arvesse, et kaebuse esitajal puuduvad varasemad karistused. Eeltoodud põhjustel on ilmne, et karistuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti karistuse määramist reguleerivaid materiaalõigusnorme. KarS § 50 ei sätesta lisakaristuse automaatset kohaldamist. Tuleb lähtuda eespool nimetatud karistuse kohaldamise alustest ja põhimõtetest. Lisakaristuse kohaldamine peab olema kaalutletud ja põhistatud. Karistusotsus lisakaristuse kohaldamisel nende nõuetele ei vasta. Seepärast tuleb lisakaristuse kohaldamist pidada alusetuks. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et töölepingu järgne tööülesanne on autojuhtimine ja lisakaristuse kohaldamine piiraks tööülesannete täitmist. Ka see asjaolu on jäänud väärteoasjas väljaselgitamata ja karistuse kohaldamisel arvestamata. Kokkuvõttes kaebuse esitaja leiab, et usaldusväärseks ei saa pidada karistusotsuses märgitud lubatud kiiruse ületamist 49 km/h võrra. Kui kohtuväline menetleja esitab kiiruse ületamise fakti tõendamiseks täiendavad tõendid ning kohus peab neile tuginedes kiiruse ületamist usutavaks, tuleb karistusotsus üle vaadata karistuse põhi- ja lisakaristuse kohaldamise osas. Seega taotleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus kuna puuduvad LS § 74 – 22 lg. 3 tunnused. Osaliselt tühistada põhi- ja lisakaristuse osas. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatuid kaebuse juurde Tunnistaja A. O annab ütlusi, et ta töötab liiklusjärelevalve osakonnas ja kiiruse mõõt-misel kasutab autole paigaldatud statsionaarset taadeldud, plommitud kiirusemõõtjat Stalker. Selle mõõteriistaga töötamiseks on läbi teinud kaks koolitust ja olemas vastavad tunnistused. Sel päeval ta tuli autoga üle kadaka tee risti, siis Dziip keeras Vilde teelt ja hakkas kiirust lisama ja kiirusemõõtja fikseeris Dziibi kiiruseks üle 80 km/h. Auto liikumist jälgis 1 km ulatuses ja kiirust selle tee ulatuses ei vähendanud. Dziibi kiiruse mõõtmiseks ja tuvastamiseks ta liikus selle auto järel eravärvides autoga, millel oli statsionaarne kiirusemõõtja. Kui kiirus on üle 100 km/h siis eksimus 3 %. Dziip sõitis trollist mööda ja jätkas suure kiirusega sõitmist, ta jätkas ka auto järel sõitmist ning autode vahe oli 10-15 m. Siis ta andis vilkuritega märguande peatamiseks. Enne ta ei andnud vilkuritega märguannet, sest 1 km pikkusel trassil sama kiirusega sõit oli ka märguanne, kuid Dziip kiirust ei vähendanud. Suurima kiiruse tuvastas 103 km/h. Liiklusohtlikku olukorda ei olnud, sest vastutulevaid autosid ei olnud. Kiirust vähendas siis, kui autod ette jäid ja seejärel kiirus oli sama, mis teistel autodel. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse alusel Vjatšeslav Stadnitski juhtis 20.11.2006 a. kell 15.05 sõidukit Land Rover Akadeemia tee 23 kiirusega 103 +/- km/h. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h. Samas protokollis Stadnitski kirjeldab, et ületas sõiduki kiirust möödasõidul ja tunnistab enda süüd. Kohtuvälise menetleja otsusest väärteoasjas nähtuvalt otsus vormistati väärteoprotokollis kirjeldatu ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist lähtuvalt. Motiveerivas osas märgitakse, et mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Lähtudes KarS § 56 lg. 1 määrati LS § 74 – 22 lg. 3 alusel Vjatšeslav Stadnitskile karistuseks 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni ja LS § 74 – 22 lg. 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kaebaja esindaja selgitab, et kaebus põhineb kahel asjaolul, sest mõõtmistulemus ei ole usaldusväärne ja pole arvestatud karistust kergendavat asjaolu. Tunnistaja ei esitanud tõendit seadme kasutamise kohta, millisel reziimil see töötab. Tunnistaja andis üldisi selgitusi. Tunnistaja selgitas, et sõitis autol järel kilomeetri, kuid see teelõik ei ole nii pikk. Näha ka asjaoludest, et maksimumpunkt möödasõidul trollist, mis liikus ilmselt madalama kiirusega. Pole leidnud tõendamist, et vähendas seetõttu kiirust, et politsei tegi märguande. Kiiruse ületamine sellises ulatuses ei saanud aset leida. Oleks pidanud fikseerima menetlusdokumendis politseisõiduki kiiruse. Mõõtmisel ei ole mõõtetulemusi selgelt, objektiivselt ühemõtteliselt fikseeritud. Sõltumata tunnistaja ütlustest pidada mõõtetulemusi mitteusaldusväärseteks. Kui kohus leiab, et mõõtetulemus on usaldusväärne, siis tuleb arvestada karistust kergendavaks asjaoluks juhi käitumist pärast isiku poolt kiiruse vähendamist. Võttis kiiruse ületamise omaks ja neid pole karistuse mõistmisel arvestatud. Karistusregistri andmete põhjal samuti ei saa väita, et jätkuvalt paneb toime samaliigilisi rikkumisi. Oli hetkeline kiiruse ületamine, edaspidi jätkas liikumist lubatud kiirusel. Karistuse mõistmisel ei arvestatud kergendavateks asjaoludeks kahetsust, kiiruse hetkelist ületamist ja edaspidist liikumist lubatud kiirusel, politsei märguandel peatumist ega põgenemist. Palub kohtul kaaluda kõiki argumente ja kohtu poolt mõistetud karistuse vähendamist. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et on edastatud täiesti usaldusväärsed mõõtmistulemused. Liiklusinspektor oli koolitatud. Mõõtmistulemus täiesti jälgitav. Nähtub, et isikul on eelnevad kehtivad õigusrikkumised ja jätkab nende toimepanemist. Kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus on õige ja tuleb jätta jõusse. Kohus, kuulanud ära poolte ütlused ja selgitused ning tutvunud tunnistaja poolt antud ütluste ja kogutud materjalidega, leiab, et Vjatšeslav Stadnitski kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtul ei ole mingit alust kahelda tunnistaja, liikluspolitseiniku A. O ütlustes, keda enne ülekuulamist hoiatati valeütluste andmise eest. Tema ütlustest nähtuvalt ta on läbinud pä-deva mõõtja koolituse ja mõõtevahend taadeldud ( koolituse ja mõõtevahendi tunnistused esita-tud ka kohtule ) mõõteriist autol on statsionaarne ja kilomeetri pikkusel teel sõitis Stadnitski poolt juhitava auto kiirusega järele ja mõõteriist fikseeris Stadnitski poolt suurima kiiruse 103 +/- 3 km/h. Stadnitski lõpetas kiire sõidu ajal, mil autod ette jäid ja seejärel Stadnitski poolt juhitav auto sõitis samal kiirusel ees sõitvate teiste autodega. Stadnitski jätkas lubatud kiiruse ületamist ka pärast trollist möödasõitu. Samuti kohtul ei ole mingit kahtlust A. O kompetentsuses ja taadeldud mõõtevahendi mõõte ebatäpsuses. Kohtul on alust kriitiliselt suhtuda Vjatšeslav Stadnitski ütluste siiruses selles, et ületas kiirust ainult trollist möödasõidul. O ütlustest nähtuvalt Stadnitski jätkas kiiruse ületamist ka pä-rast trollist möödasõidul. Seega on tuvastatud nii tunnistaja A. O poolt antud ütluste ja taadeldud mõõtevahen-diga Vjatšeslav Stadnitski poolt juhitava sõiduki lubatud kiiruse 50 km/h ületamist mitte vähem kui 49 km/h. Samuti Vjatšeslav Stadnitski on tunnistanud oma süüd, kuigi selgitab, et ainult trollist möödasõidul, kuid kohus suhtub tema ütlustesse kriitiliselt. Kuigi kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel pole arvestanud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid, kohus leiab, et karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja on lähtuvalt kogutud materjalidest arvestanud väärteo kõiki tehiolusid ja karistas teda seadusandja poolt lubatud maksimummäärast keskmise karistusmääraga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohtul ei ole ülaltoodust alust kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse vähendamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: Vjatšeslav Stadnitski kaebus jätta rahuldamata Mõistetud karistus jätta muutmata ja rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja poolt otsuse märgitud arveldusarvele Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud teatama kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse õigust. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.