4-06-4165\4

4-06-4165 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-4165 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari J. L 06.09.2006 otsus nr 2590,06,004695 Arvo Palumäe karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni. Menetlusaluse isiku kaitsja: Indrek Sirk Liiklusõiguse büroo OÜ Gaudium Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Arvo Palumäe, IK: 35909204215 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Arvo Palumäe kaitsja kaebus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari J. L 06.09.2006 otsus nr 2590,06,004695 Arvo Palumäe karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni.
4. Tühistada Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari J. L 06.09.2006 otsus nr 2590,06,004695 Arvo Palumäe karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni täies ulatuses.
5. Lõpetada väärteoasjas menetlus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 19.04.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari J. L 06.09.2006 otsusega nr 2590,06,004695 karistati Arvo Palumäge LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni selles, et menetlusalune isik 13.08.2006 kella 18.47 ajal Vinni vallas Lääne-Viru Maakonnas Rakvere-Luige tee 26.4 kilomeetril suunaga Rakvere poole juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 29 km/h võrra, sõites kiirusega 84 +/- 5 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas A.Palumäe kaitsja kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumisel. Kaebuses on märgitud, et A.Palumäe juhtis mootorsõidukit Avinurmelt Loole ja Roelale lähenedes vilgutasid vastusõitvate autode juhud A.Palumäele, millest ta järeldas, et eespool on kiirust mõõtev politsei. A.Palumäel ei ole aastaid olnud liiklusrikkumisi, kuid sellegipoolest pööras vastusõitvate autode märguannete peale suuremat tähelepanu ka oma sõidukiirusele. Sõidukiirus jäi lubatu piiridesse nii asulavälisel teel, kui ka väiksema piirkiirusega lõikudel. A.Palumäe nägi teda peatavat abipolitseinikku, kellel oli käes kiirusemõõteseade. Väärteoprotokolli koostanud politseiametnik oli politseiautos ja väljus sealt alles siis kui abipolitseinik oli peatanud A.Palumäe auto. Vahetult enne seda sõitis politseiauto tagant ära teine auto. A.Palumäe autos oli ka tema abikaasa L. P, kelle ülekuulamist taotles A.Palumäe nii sündmuskohal kui ka vastulauses. Kaebuse kohaselt asub kiirusemõõtmise koht kiirusepiirangualas, kus tohib sõita kuni 50 km/h. A.Palumäe suunas kiirust mõõtes eelneb aga sellele alale kiirusepiirang 70 km/h ja 90 km/h. Kiirusemõõteseade Stalker võimaldab fikseerida auto sõidukiiruse ca 1 km kaugusel mõõtmise kohast. Samas ei võimalda nimetatud tüüpi kiirusemõõtja tuvastada, milliselt kauguselt sõidukiirus fikseeriti. Vältimaks eksimist tuleb kiirust mõõta kohtades, kus puudub võimalus mõõta kiirust teises kiirusepiirangualas. Kaebajal puudub informatsioon, kuid ilmselt ei ole abipolitseiniku mõõtealast pädevust keegi kontrollinud. See on ilmselt ka põhjus, miks abipolitseinik ja politseinik on kokku leppinud kiiruse mõõtmise asjaolud teistsuguselt ning esitanud andmeid nagu oleks kiirust mõõtnud politseinik. Asjaolu, et sõidukiirust mõõtis abipolitseinik, on tõendatav Arvo Palumäe sõidukis viibinud L. P ning eelnevalt peatatud juhi A. A ütlustega. Mõõteseaduse § 7 lg 3 tuginedes on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivus ajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määruse nr 112 Lisa punkt 7.3 kohaselt kuuluvad kiirusemõõturid kohustuslikule taatlemisele perioodiga 1 aasta. Kiirusemõõturite täpsusklassina on kehtestatud +3 km/h kiirustel kuni 100 km/h kaasa arvatud ja +3% mõõdetud kiirustest kiirustel üle 100 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt oli mõõdetud kiirus alla 100 km/h, kuid mõõteviga +/-5 km/h. Seega ei vasta kasutatud kiirusemõõtja lubatud veapiirile või täpsusklassile. Kaebuses asutakse seetõttu seisukohale, et kasutatud mõõtevahend ei vastanud majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded Lisa punkt 7.3 nõuetele lubatud veapiiri või täpsusklassi nõuetele ja sellest tulenevalt on taatlustunnistuse väljastamine sellele ebaseaduslik. Kuivõrd täpsusklassile mittevastava mõõtevahendi taatlemine on ebaseaduslik, ei ole mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud – kasutatud mõõtevahend ei ole ettenähtud korras taadeldud. Arvo Palumäe seletas, et sõitsid Avinurmest koju. Mitu kilomeetrit enne vilgutati tulesid. Kui kinni peeti, siis paluti esitada dokumendid. Küsis mis on peatamise eesmärk. Politseinik tuli autost välja ja näitas radari näitu. Nägi, et abipolitseinikul oli ühes käes helkur ja teises radar. Alles pärast peatumist tuli politseinik välja. Abipolitseinikul oli vist kollane jakk ja teksased. Vanem meesterahvas oli. Naisterahvas istus autos ees paremal ja see ei väljunud üldse autost. Tunnistaja A. ei näinud, nägi vaid tema auto ärasõitmist ja abikaasa jättis auto margi meelde. Sõidukiirus oli 50st natuke ülevalpool, võib eksida 2-3 kilomeetriga tunnis. 2 Tunnistaja A. A seletas, et 13.08.2006 sõitis enne asustatud punkti ja ees sõitis väga aeglaselt auto. Sõitis sellest mööda ja kohe peatati ning alustati protokolli koostamist. Kõrval istunud naisterahvas pööras tähelepanu sellele, et kiirust mõõdab erariietes inimene. Politseinikud olid sel ajal autos ja autost väljas ei käinud. Pärast tema peatamist kui ära sõitis, peatati järgmine auto. Kes kiirust järgmisel autol mõõtis, seda ei teadnud, kuid kui autost ei väljutud ju siis mõõtis see inimene edasi. Tunnistaja sõidukit peatas kiiruse mõõtja, kes ennast ei esitlenud, kuid näitas mõõtja näitu. Kiirus oli 77 või 78, ületamine 22 kilomeetrit tunnis. Tunnistaja L. P seletas, et abikaasa juhitud sõiduk peatati kiiruse ületamisel. Juba paar kilomeetrit varem hoiatati. Seda enam tundus üllatusena näit, mida näidati. Sõitsid väga vaikselt. See mees, kes mõõtis, nendega ei rääkinud. Üks auto oli nende ees. Politseinik lõpetas vormistamise ja hakkas liikuma siis kui neid kinni peeti. Autost tuli üks mees, näitas näitu ja tuli rääkima nendega. Alguses ütles, et teab neid küll, et nad on mitu korda kiirust ületanud, oli nagu pahane sõjaväelaste peale. Ütles kiiruseks 83 kilomeetrit tunnis. Seda ei suutnud uskuda. Kui mindi autosse vormistama, siis sama mees mõõtis edasi. Politseiautost tulnud mees oli korrektsem, see kes mõõtis, oli vanem mees. Sama mees, kes mõõtis, peatas ka auto. Võttis tükk aega kui teine mees tuli autost, näitas näitu ja ei öelnud ühtegi sõna. Mõõtja ei rääkinud midagi, alles teine mees tuli juhi juurde. Tema tutvustas end, nimi oli vist K. See kes peatas, end ei tutvustanud. Tunnistaja K. S seletas, et kaebaja sõitis Muuga poolt ja sõidukiirus oli 84 kilomeetrit tunnis. Abipolitseinik E.R peatas sõiduki. Tunnistaja läks auto juurde, esitles end. A.Palumäe ütles, et selline näit on võimatu, tema sõidukiirus oli 48 kilomeetrit tunnis ja arvas, et see võis olla eelmise sõiduauto kiirus. Kutsuti politseiauto juurde ja A.Palumäe helistas numbrile 110 ja avaldas rahulolematust. Tunnistaja mõõtis kiirust tee ääres autost väljas. E.R läks autot pidama, K. istus autos ja tutvustas materjale. Tunnistaja ise koostas materjali, ülekuulamise protokolli, K. ülesandeks oli eelmisel inimesele protokolli tutvustamine ja koopia kätteandmine. Praktikant koostas, tunnistaja kontrollis ja kinnitas oma allkirjaga, kirjutas ka ülekuulamisprotokolli. Abipolitseinikul on Stalker käes, mõõdab kiirust, fikseerib ära. Mis ta muidu niisama auto kõrval seisab. Ta on samamoodi koolituse läbinud. Abipolitseinik fikseerib kiiruse, kirja panevad nemad. Kui just väga räiget kiiruse ületamist toime ei panda. Et inimesi distsiplineerida võtavad alates 80 kilomeetrit tunnis. Väga räige tähendab seda, et siis ikka peatavad, kuid õnneks sellist juhust ei ole olnud. Nad on pädevad mõõtma. Ei ole võimalik, et abipolitseinik mõõtis kiirust ja tunnistaja vormistas kiiruse ületamise. See oleks siis kui oleks kirus 120 km/h. Mõõtmine profülaktika mõttes distsiplineerib inimesi kui näevad, et kiirust mõõdetakse. Miks tunnistaja väidab, et E. R mõõtis kiirust, seda ei tea, kuid tema ise oli autost väljas ja mõõtis kiirust ning vormistas. Ei oska öelda kui kaua olid seal kohal olnud, ehk tund aega olid olnud, vabast ajast käivad, siis lähevad trassile. Järgmist kiiruseületajat ei mäleta, eelmise kiiruseületaja autot ei oska öelda. Need, kes ei ole nõus, jäävad paremini meelde. See oli A.Palumäe kiirus mis mõõdeti, ühtegi teist autot ei tulnud, kuskilt kaugemalt võtta ei olnud võimalik, see oli kurvide varjus. Kas teisele pole autosid läks, seda ei mäleta. Eelmise auto juht oli sel ajal nende autos. Kui olid A.Palumäe auto juures, siis sõitis eelmine juht minema. Kui oli autos sees, siis oli tõesti kiirusemõõtja armatuuril ja andis selle abipolitseinikule, kuid peale A.Palumäed ei olnud ühtegi rikkujat. Tunnistaja A-H. K seletas, et olid kohal K. S, abipolitseinik ja tema ise. Enne A.Palumäe sõidukit oli seal teine sõiduk. K. S ja tunnistaja vormistasid eelmise rikkuja materjale. K.S läks välja kiirust mõõtma, tema ise jäi protokolli selgitama. Nägi, et K. S mõõtis kiirust ja abipolitseinik andis kettaga peatumismärguande. Meesterahvas, kes tutvus protokolliga, lahkus autost ja siis tuli autosse Palumäe, kes oli endast väljas ja närviline, et oli ebaseaduslikult kinni peetud. Helistas Rakvere korrapidajale. Ütles, et tema kiirus oli 48 km/h. Tunnistaja mäletab, et 84 km/h. Nägi, et K.S mõõtis kiirust, sest vahe ei ole suur, et saaks nii mõõta kui ka peatada. Mõõdavad kiirust kurvi tagant. Oli sel ajal praktikal ja on kirjutanud väärteoprotokolle ja kiiruseületamise protokolle. Sel ajal kui tema koostab 3 dokumente, siis abipolitseinik on autost väljas. Stalker on vahel abipolitseiniku käes, kuid sel ajal ei ole ühtegi peatatud. Niipalju kui teab, ei ole siis ühtegi väärteoprotokolli koostatud. Abipolitseinik mõõdab kontrolli eesmärgil, alati ei pea koostama materjale, saab noomida ka. Kui mõõdab ja peatab, siis on alati K. S ka, kes selgitab, et ületati kiirust. K. S mõõdab sellepärast, et tuleb karistada, abipolitseiniku mõõtmisel on eesmärk, et kontrollida. K. S on selgitanud, et kiirus on olnud suur ja noominud. Liiklus on selles piirkonnas hõre, eesmärgiks ei ole materjale koguda. Abipolitseinikul ei ole seaduse järgi õigust kiirust mõõta, tal ei ole vastavat koolitust. Isikliku arvamuse kohaselt on E. R küll kompetentne seda tegema. Kõik materjalid, mis on koostatud, on mõõdetud K. S poolt. Sel korral tuli eelmine rikkuja Rakvere poolt ja sõiduk seisis paremal pool teisel pool tee ääres. Miks selline mälupilt on, ei oska öelda. Kui abipolitseinik mõõdab, siis tuleb ja ütleb, et kiirus oli üle ja annab Staleri konstaabli kätte. Konstaabel käib selgitamas ja näitab näitu rikkujale. Tunnistaja E. R seletas, et mäletab seda, et oli koos kadeti ja konstaabliga patrullis. Sõiduk tuli suurema kiirusega sisse ja tema ülesanne oli peatada ja dokumente kontrollida. Kiirust mõõdab konstaabel, neil ei ole õigust mõõta. Peatas sõiduki ja politseinik oli auto kõrval ning tuli kohe järgi. Politseinik esitles end nagu ikka ja näitas kiirust, mis aparaadis oli. Eelmisest rikkujast mäletab seda, et tuli Rakvere poolt ja seisis politseiauto taga. Ise seisis politseiauto taga ja politseinik auto kõrval. Politseinik ütles, et selle kiirus suur. Peatas selle auto teise auto taha. Läks sõiduteele kahe auto vahelt ja A.Palumäe auto jäi seisma sinna kuhu näitas. Eelmine rikkuja oli politseiautos, vormistati materjale, ülekuulamise tegi konstaabel, protokolli koostas kadett. Tema ise on sel ajal väljas, vahepeal kontrollib Stalkerit, proovis mõõta. Vaatas kui suure kiirusega tuleb, teeb profülaktikat. Kui fikseerib suurema kiiruse, siis peatab. Tunnistust tal ei ole. Kui on suurem kiiruse ületamine, siis on see õigustatud. Sellist juhust ei ole olnud. Suuremate rikkumiste puhul ei peata, sest risk on suurem. Materjal tühistatakse ära. Stalkeriga kiirust mõõta oskab. Kui politseinik läheb materjale vormistama, siis kas paneb Stalkeri tema kätte või autosse. A.Palumäe eitas rikkumist, hakkas helistama. Kaitsja leidis, et vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele menetlusnormide rikkumise tõttu. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate A. A ja L. P ütlustest nähtuvalt oli nii Arvo Palumäe juhitud sõiduki sõidukiiruse mõõtjaks kui ka sõiduki peatajaks abipolitseinik E. R, kellel puudub sõidukiiruse mõõtmise õigus. Väärteoasjas koostatud materjalidest nähtuvalt on kiiruse mõõtjaks olnud konstaabel K. S. Nii abipolitseinik E. R, konstaabel K. S kui ka A-H. K seletasid kohtus, et kiiruse mõõtjaks oli konstaabel K. S, kuid nende tunnistajate ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd ütluste sisust võib teha teistsuguseid järeldusi, mistõttu on Arvo Palumäe, L. P ja A. A ütlused usaldusväärsemad. A-H. K sõnade kohaselt nägi ta tagaaknast kuidas K. S käe tõstis, eeldades sellega, et K. S mõõdab kiirust. Samas on ta aga seletanud, et K. S seisis auto kõrval. Seega ei saanud ta oma istmelt K.S-t üldse näha. Kahe auto vahelt poleks aga saanud mõõta. Seetõttu ei ole mõõdetud sõidukiirus arvestatav ning menetlus tuleb lõpetada, kuivõrd LE rikkumist ja väärteo toimepanemist ei ole tõendatud. Peale selle on Mõõteseaduse alusel Majandus- ja kommunikatsiooniminister 21.04.2004 välja andnud määruse nr 112, mille Lisa p 7.3 kohaselt kuuluvad kiirusemõõturid kohustuslikule taatlemisele perioodiga 1 aasta. Kiirusemõõturite täpsusklassina on kehtestatud +3 km/h kiirustel kuni 100 km tunnis kaasa arvatud, +3% mõõdetud kiirustel üle 100 km tunnis. Kiirusemõõtmise protokollist nähtuvalt oli mõõdetud kiirus alla 100 km/h, kuid mõõteviga +/5 km/h. Seega ei vasta kasutatud kiirusemõõtja lubatud veapiirile või täpsusklassile. Olulisem on aga see, et mõõtmist teostas mittepädev isik. Kohtuväline menetleja leidis kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja alus selle tühistamiseks puudub. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad ning tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja väärteoasja kirjalike materjalidega ning kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtuistungil seletasid nii Arvo Palumäe kui ka L. P, et kiirust mõõtis vanem meesterahvas, kes peatas ka auto. 4 Pöörasid tähelepanu sellele, et kiirust mõõtev mees ei olnud politseivormis ning alles pärast peatamist tuli politseinik politseiautost välja. Tunnistaja A. A ütluste kohaselt ei pannud ta tähele, kes tema juhitud sõiduki kiirust mõõtis, kuid kõrval istunud naisterahvas avaldas imestust miks mõõdab kiirust inimene, kes ei ole vormis. Tema sõiduki peatamise ajal olid politseinikud autos ja alles pärast peatamist tuli politseiametnik välja ja tutvustas näitu. Kui dokumente vormistati, olid mõlemad politseinikud autos ja väljas ei käinud. Kui ära sõitis, peatati järgmine auto ning kes kiirust mõõtis, seda ei tea. Kuid kui keegi autost ei väljunud, mõõtis sama mees kiirust edasi. Seevastu abipolitseinik E. R seletas, et tal ei ole küll vastavat tunnistust, kuid profülaktika mõttes mõõdab kiirust. Kui tema on kiirust mõõtnud ja kiiruse ületamine on suur, siis teatab kiirusest konstaablile ja peatab auto ning konstaabel näitab kiiruse ületajale näitu, kuid kedagi ei karistata, sest teavad, et siis otsus tühistatakse. K. S sõnade kohaselt võtab E.R kiirusemõõtja ja mõõdab ka, sest mis tal seal väljas ikka teha on, kuid nende mõõtmiste tulemusel väärteoprotokolle ei vormistata. A-H. K selgituste kohaselt sel ajal kui tema koostab dokumente, siis abipolitseinik on autost väljas. Stalker on vahel abipolitseiniku käes, kuid sel ajal ei ole ühtegi peatatud. Niipalju kui teab, ei ole siis ühtegi väärteoprotokolli koostatud. Abipolitseinik mõõdab kontrolli eesmärgil, alati ei pea koostama materjale, saab noomida ka. Kui mõõdab ja peatab, siis on alati K. S ka, kes selgitab, et ületati kiirust. K. S mõõdab sellepärast, et tuleb karistada, abipolitseiniku mõõtmisel on eesmärk, et kontrollida. Kohus teeb abipolitseiniku E.R, konstaabli K. S ja tunnistaja A-H. K ütlustest ühese järelduse selle kohta, et E.R mõõdab teel sõidukiirust pidevalt, kuid kohtule jääb arusaamatuks tunnistaja A-E. välja öeldud abipolitseiniku poolt kiiruse mõõtmisel täidetav kontrolli eesmärk. Kohus leiab, et abipolitseinikul ei saa kiiruse mõõtmisel olla mingit kontrolli eesmärki kui ta tegutseb oma pädevusest väljaspool ja iseseisvalt. Juhul, kui E.R, K.S ja A.H.K oleks kohtuistungil väitnud, et E.R ei ole kunagi kiirust mõõtnud ega tea ka Stalkerist midagi, siis võinuks tulla järeldusele, et A.Palumäe, L.P ja A.A on midagi segamini ajanud. Käesoleval juhul on aga nii E.R enda kui ka K.S ja A.-H.K ütlustest ilmnenud, et E.R on kiirusmõõturiga teel pidevalt ja mõõdab ka kiirust kui politseiametnikud autos istuvad. Käesoleval juhul on aga nii A.Palumäe, L.P kui ka A.A väitnud, et politseiametnik tuli tee ääres seisvast politseiautost välja alles siis kui vanem meesterahvas erariietes oli kiirust mõõtnud ja sõiduki peatanud. Kiirusmõõturi näitu aga näitas politseiametnik. Seega K.S, E.R ja A.-H.K versiooni kohaselt pidanuks K.S juhti, so A.Palumäed noomima. Millegipärast aga vormistati väärteoprotokoll. Selles osas aga riimuvad omavahel nii A.Palumäe, L.P, A.A ütlused selle kohta, et E.R mõõtis kiirust ka E.R, K.S ja A.-H.K ütlustega selle kohta, et E.R mõõdab tihti kiirust ning kohus asub seisukohale, et nii A.A kui ka A.Palumäe juhitud sõidukite kiirust mõõtis E.R, kellel puudub selleks seadusega antud pädevus. Väärteotoimikus leidub tunnistus, mille kohaselt on tunnistus pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta väljastatud K. S-le, kuid Ida Politseiprefektuuri teenistusosakonnast ei ole esitatud kohtule ühtegi tunnistust E. R kohta. Seetõttu on A.Palumäe suhtes koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll õigustühine. Seetõttu aga kuna väidetava rikkumise on fikseerinud isik, kellel puudub selleks vastav pädevus, puudunuks ka alus väärteomenetluse alustamiseks, kuivõrd väärteo toimepanemist ei ole tuvastatud selleks ettenähtud korras. Sellest olid aga ülekuulatud tunnistajate E. R, K. S ja A-H. K ütluste kohaselt need tunnistajad teadlikud. Sellele vaatamata pidas K. S vajalikuks lasta A-H. K-l vormistada väärteomaterjalid. Peale selle ilmneb väärteoasja materjalides leiduvast ja 13.08.2006 koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, et kasutati kiirusmõõteseadet Stalker ATR nt SP
7. Ida Politseiprefektuurist kohtule väljastatud mõõtevahendi tüübikinnitusest ilmneb, et tüübikinnitus on väljastatud 08.03.1996 ja seejuures on lähtutud OIML D3 ja OIML D19 kehtestatud korrast. Samas kinnitab Standardiamet, et Applied Concepts kiirusmõõturi Stalker mõõtetulemuse laiendmääramatus Stalkeri kasutamisel liikuva objekti kiiruse hindamisel on +/- 5 km/h kiirustel alla 100 km/h ja +/- 7 km/h üle 100 km/h. Sama tüübikinnituse kohaselt on tüübikinnitus kehtiv 10 aastat. Seega oli see tüübikinnitus kehtiv kuni 08.03.
8. Kohtule ei ole aga esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et 5 tüübikinnitustunnistust oleks 10 aasta möödudes uuendatud. Kiirusmõõturit aga kasutati 13.08.2006, so ajal, mil tüübikinnitus oli aegunud. Vaidlusaluse väärteo toimepanemise ajal pidanuks kiirusmõõturi tüübikinnituse puhul lähtuma OIML R 91st, kuivõrd kohtule esitatud tüübikinnituse puhul oli lähtutud aegunud OIML D3 ja OIML D19 alusel kehtestatud korrast. Mõõtevahendi taatlustunnistusest nähtuvalt on kiirusmõõturit taadeldud 10.05.2006 ning tunnistusel on märgitud, et kiirusmõõtur vastab OIML R 91 nõuetele. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab üks ja sama mõõtur, mille tüübikinnitus on juba aegunud, vastata veel uutele nõuetele, milliseid ei olnud tüübikinnituse väljastamise ajal veel kiirusmõõturile kehtestatudki. Lähtudes kiirusmõõturile esitatud nõuetest võib järeldada, et nõuetele vastavuse puhul on piirdutud vaid mõõtetulemuse piirvea väärtusest taatlusel laboritingimistel, mis on +/- 1 km/h. Samas on selge, et kiirusmõõturit praktikas ainult laboritingimustes ei kasutata, kuivõrd sellel puuduks mõte. Kuid kuna Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määruse nr 112 lisaga kehtestatud lubatud veapiir ja täpsusklass kiirusmõõturi kasutamise ajal ei vastanud kiirusmõõturi tüübikinnitusel märgitud veapiirile ja täpsusklassile, siis ei oleks saanud seda kiirusmõõturit enam kasutada alates 01.05.
9. Kasutatud kiirusmõõteseadme suhteliselt suur veapiir oleks küll rikkujale soodsam, kuid kohus ei saa lähtuda süüdlasele soodsamast laiendmääramatusest, mis on suurem, vaid peab lähtuma liiklusjärelevalvet puudutavatest ja selleks kasutavaid tehnilisi vahendeid puudutavatest normatiivaktidest. Vaidlusaluse väärteo toimepanemise ajal kehtinud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määruse nr 112 „Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded“ lisa p 7.3 kohaselt oli liiklusjärelevalveks kasutavate kiirusmõõturite lubatud veapiir ja täpsusklass +/- 3 km/h kiirustel kuni 100 km/h kaasa arvatud ning +/- 3 % mõõdetud kiirustel üle 100 km/h. Seega kasutati liiklusjärelevalveks kiirusmõõturit, milline oma veapiiri poolest ei vastanud Majandusja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määruse nr 112 lisas märgitud nõuetele ning sellist kiirusmõõteseadet ei oleks vastavalt Mõõteseaduse sätetele tohtinud liiklusjärelevalveks kasutada ei lubatud veapiiri ja täpsusklassi kui ka aegunud tüübikinnituse tõttu. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et käesoleva väärteoasja aluseks olnud liiklusjärelevalvet teostas abipolitseinik, so isik, kellel puudus selleks vastav pädevus ning liiklusjärelevalvet teostati kiirusmõõteseadmega, mida poleks tohtinud kasutada. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et väärteoasja menetlemisel on rikutud väärteomenetlusõigust määral, mis tingib vaidlustatud otsuse tühistamise ja Arvo Palumäe suhtes alustatud väärteoasjas menetluse lõpetamise. Märt Toming kohtunik 6