4-07-719\3

4-07-719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007 a Tallinn Väärteoasja number 4-07-719 (2314,06,029568) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Silvi Hindrikson Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 18.01.2007 otsus nr 2314,06,029568 Rustam Ibadovi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Aivar Hirs Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Rustam Ibadov, IK: 38203210317, Kaitsja: Yulia Klyukach RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Rustam Ibadovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 18.01.2007 otsusele nr 2314,06,029568 Rustam Ibadovi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks osaliselt.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 18.01.2007 otsus nr 2314,06,029568 Rustam Ibadovi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks osaliselt, so lisakaristuse määra osas.
4. Teha uus otsus ja jättes Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 18.01.2007 otsuse nr 2314,06,029568 Rustam Ibadovi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni muutmata, kohaldada Raustam Ibadovi suhtes LS § 7422 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 1 (üks) kuu.
5. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 1 (üks) kuu möödudes, so algab 03.05.2007 ja lõpeb 02.06.
7. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele teadmiseks. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 02.04.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 18.01.2007 otsusega nr 2314,06,029568 karistati Rustam Ibadovit LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et tema 27.12.2006 kella 05.50 ajal, juhtides Peterburi mnt maja nr 83B juures Tallinnas mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 32 km/h võrra, sõitis kiirusega 85 km/h +/-3 km/h. Otsusele esitas R.Ibadov kaebuse, taotledes otsuse tühistamist lisakaristuse osas, kuivõrd ta on asunud tööle OÜ E G autojuht-varustajana ning sellest tööst saadav tasu on ta ainuke sissetulek ning juhtimisõiguse äravõtmine tähendab seda, et ta jääb ilma eluks vajalikest vahenditest, sest juhtimisõiguseta ei saa ta oma töökohustusi täita ega tasuda varem määratud trahve. Otsuses märgitud trahv on tal esimene karistus liikluseeskirja nõuete rikkumise eest. Tööandja ja kollektiiv on temaga rahul. Kahetseb toimepandut. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et kiiruse ületamise põhjuseks oli kiirustamine praamile. Kuivõrd ta praamile ei jõudnud ja koostati otsus, millega võeti ära juhtimisõigus, vabastati ta töölt. Nüüd töötab uues kohas ning juhtimisõigus on vajalik. Pärast seda juhtumit peeti jaanuaris kinni ja kontrolliti veost ning lubati edasi sõita. Unustas aga turvavöö kinnitamata ja kolmekümne meetri pärast pidas juba kinni teine politseinik ja fikseeriti kinnitamata turvavöö. Töötab varustajana ja ise ka ehitab. Kaitsja leidis, et kuivõrd menetlusalune isik vabanes 2006 aastal kinnipidamiskohast ning ta on saanud endale töökoha, siis on töökoha säilimine resotsialiseerumise eesmärgil vajalik. Tema konto on täituri poolt arestitud ning töötasu saades oleks tal võimalik tasuda seni maksmata trahve. Selleks on aga vajalik juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja leidis, et puudub alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja otsuse muutmiseks. Otsuse tegemisel on arvestatud menetlusaluse isiku isikut ja tema eelnevaid väärtegusid. Lubatud sõidukiiruse ületamine oli nii suures ulatuses ja see oli tõsine rikkumine. Asjaolu, et juhtimisõigus on talle töö tegemiseks vajalik, oli talle enne juba teada. Kohusetundliku ja õiguskuuleka isikuna pidanuks ta teadma, et ta võib ilma jääda juhtimisõigusest. Olles saanud juhiloa, on ta teadlik ka kehtivast liikluseeskirjast kui ka liiklusseadusest. Juhul kui kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole nii tõsise rikkumisega, et juhtimisõigust ära võtta kolmeks kuuks, siis arvestades rikkumise ulatust tuleks kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist vähemalt 1 kuuks, mis on miinimum, kuid rikkumist arvestades ei saa jätta lisakaristust kohaldamata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja ja kaitsja arvamused, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud sõidukiirust 32 km/h võrra. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kuni 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 3000 krooni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ning juhtimisõigus on ära võetud samuti ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Kohus leiab, et LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Vastasel juhul, kui juht ei ole võimeline tajuma juhitava sõiduki liikumiskiirust, tuleks ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina. Menetlusaluse isiku rikkumine on toime pandud rikkumise piirmäära maksimumi lähedasena. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli märgitud seletusest nähtuvalt on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et „kiirustas Saaremaa praamile ja oli väga hiljaks jäänud. Palub mitte väga karmilt karistada, sest kartis oma töö kaotada. Kiirustamise tõttu ei pannud tähele 50 märki, enne seda oli 70 märk. Juhtimisõigust on töö tegemiseks väga vaja, mistõttu palub juhtimisõigust mitte ära võtta. Lubab enam mitte rikkuda liikluseeskirja nõudeid.“ Kohus asub seisukohale, et seletuse sisu sisaldab endas juba tegelikult kahte rikkumist, kuivõrd sama kiirusega sõites lubatud suurima kiiruse 70 km/h piirkonnas, pani menetlusalune isik toime juba LS § 7422 lg 1 ettenähtud väärteo ning edasi liikudes 50 km/h märgi piirkonda pani toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Seletusest saab järeldada, et töökoha säilitamist pidas menetlusalune isik võimalikuks vaid liikluseeskirja rikkudes. Samas aga peaks autojuhina töötav isik teadma seda, et autojuhi poolt liikluseeskirja rikkumine võib endaga karistusena kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise, mis sisuliselt autojuhi jaoks tähendakski töö kaotust. Arvestades seda, et praamile hilinemise vältimiseks pidas menetlusalune isik vajalikuks lubatud sõidukiirust ületada, rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja teadlikult ja tahtlikult, sest tahtis puudujäänud aega tasa teha. Seega rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja nõudeid tööülesannete täitmise ja töökoha säilimise eesmärgil. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik pidas teiste liiklejate ja enda turvalisust oluliselt vähem tähtsaks kui töökoha võimalikku säilimist. Kaebuses oli märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmine võtab menetlusaluselt isikult sissetuleku, kuivõrd sel juhul ei saa ta edasi töötada autojuhtvarustajana. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn kutselise juhiga, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik pärast inkrimineeritud teo toimepanemist uuesti tabatud liikluseeskirja rikkumiselt, kuigi oma seletuses lubas ta üheseltmõistetavalt seda, et ta enam liikluseeskirja ei riku. Seega kirjalikult antud lubadus ja teadmine, et väärteoprotokolli koostamisele järgneb karistus, ei avaldanud oma oodatud mõju. Samas on järgneva rikkumise puhul tegemist suhteliselt väheolulise rikkumisega, kuivõrd kohtuväline menetleja on piirdunud vaid hoiatusega. Arvestades menetlusaluse isiku isikuandmeid ja väärteotoimikus leiduvaid andmeid menetlusaluse isiku karistamiste kohta väärtegude toimepanemise eest, siis on näha, et menetlusalust isikut on varem karistatud teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu ei saa teha järeldust selle kohta, et menetlusalune isik oleks süstemaatiline liikluseeskirja rikkuja. Inkrimineeritav väärtegu on karistusandmetest nähtuvalt esimene liikluseeskirja rikkumine ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusalust isikut temale inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest karistatud ettenähtud sanktsiooni maksimaalmääras nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas. Kohus asub seisukohale, et esimese rikkumise eest maksimaalkaristuse kohaldamine ei oleks põhjendatud. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole vaidlustanud temale määratud rahatrahvi suurust, siis leiab kohus, et 3 põhikaristuse vähendamiseks alus puudub, kuivõrd menetlusalune isik esitas kohtuistungil ka maksekorralduse, millest nähtuvalt on tal sissetulek olemas ja ta soovis määratud trahvi tasuda, mida kohtuistungil korduvalt rõhutati. Mis puudutab aga lisakaristuse määra, siis asub kohus seisukohale, et esimese rikkumise puhul lisakaristuse maksimaalmääras kohaldamine ei ole põhjendatud. Arvestades aga lubatud sõidukiiruse ületamise ulatust, so süü suurust, ei pea kohus võimalikuks seda, et lisakaristus jäetaks üldse kohaldamata. Seetõttu peab kohus võimalikuks esitatud kaebuse osaliselt rahuldada ja vaidlustatud otsuse osaliselt, so lisakaristuse määra osas tühistada, vähendades määratud lisakaristust ettenähtud sanktsiooni miinimumini, so 1 kuuni. Märt Toming kohtunik 4