Kohtuvälise menetleja esindaja: Aivar Hirs Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Juri Tretjakov, IK: 36904130339 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Juri Tretjakovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 14.02.2007 otsusele nr 2314,07,002637 Juri Tretjakovi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja vähendamise osas. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 14.02.2007 otsus nr 2314,07,002637 Juri Tretjakovi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks määratud lisakaristuse tähtaja osas.
lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et tema 26.01.2007 kella 02.05 ajal, juhtides Paldiski mnt 82 maja juures Tallinnas mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra, sõitis kiirusega 95 km/h +/-3 km/h. Otsusele esitas Juri Tretjakov kaebuse, märkides, et otsus tuleb tühistada lisakaristuse osas, kuivõrd tema põhitegevus ja ainuke sissetulekuallikas on taksoteenuste osutamine. Juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks halvendab tema majanduslikku olukorda. Mis puudutab varasemaid rikkumisi, siis on tasunud küll hilinemisega ja sellest ka karistused kehtivad. Taotleb lisakaristuse tähtaja vähendamist 1 kuuni, kuigi ka 1 kuuline tähtaeg on küllalt karm karistus temale ja tema perele. 26.01.2007 kell 02.05 kiirustas tööd tehes kliendi juurde. Oli öine aeg ja Paldiski mnt-l on lubatud sõidukiirus 70 km/h. Teadis, et ületab kiirust, kuid ei arvanud, et nii palju. Maantee oli tühi ja ühtegi autot ega inimest teel ei olnud. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et abikaasa ei tööta ning pere sissetulekuks on vaid tema sissetulek. Viimane 360 kroonine trahv on tasumata, kuid varasematest trahvidest on üle 11 000 krooni tasutud ning tasumata on suhteliselt tühine osa. Kolmekuuline juhtimisõiguse äravõtmine teeks võimatuks tasumata jäänud trahvide tasumise. Vahepeal oli ka sõiduk remondis. Kohtuväline menetleja leidis, et puudub alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja otsuse muutmiseks. Menetlusalune isik on isikuks, kes pidevalt rikub liikluseeskirja nõudeid ja teadlikult on jätnud määratud trahvid tasumata. Võib aru saada, et isikul võib ajuti olla makseraskusi, kuid sel juhul pöördutakse politseisse ja esitatakse vastavasisuline taotlus otsuse täitmise tingimuste muutmiseks. Kaebaja on asunud varasemaid otsuseid täitma vaid kohtutäituri sekkumise tõttu. Kaebajal on kümme kehtivat karistust, kuid samas teab kaebaja seda, et tema töö ja saadav sissetulek sõltub juhtimisõiguse olemasolust. Sellele vaatamata jätkab kaebaja uute väärtegude toimepanemist. Politseil ei olnud enam muul viisil võimalik peatada kaebaja liiklusalaste väärtegude toimepanemist kui vaid juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud 2 sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kuni 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 3000 krooni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ning juhtimisõigus on ära võetud samuti ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Kaebuses on väidetud, et kehtivad karistused on menetlusalusel isikul seetõttu, et ta on määratud trahvid tasunud hilinemisega. Kohus asub seisukohale, et taoline põhjendus ei ole täies ulatuses tõsiseltvõetav, kuivõrd väärteotoimkus leiduvatest karistusandmetest võib järeldada pigem seda, et karistused kehtivad ka järjest toime pandud väärtegude tõttu ning iga uue väärteo toimepanemisega karistuse kustumise tähtaeg katkeb, kuivõrd menetlusalust isikut on karistatud ka 12.10.2006 ja 01.01.2007 toimepandud väärtegude eest. Seejuures on kustumata ka karistused, millised on määratud 2003 ja 2004 aastal. Karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut igal aastal alates 1999st aastast alates vähemalt kord või kaks korda karistatud väärtegude toimepanemise eest. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Vastasel juhul, kui juht ei ole võimeline tajuma juhitava sõiduki liikumiskiirust, tuleks ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina. Kaebusest nähtuvalt on menetlusalune isik märkinud, et kiirustas kliendi juurde ja oli teadlik sellest, et ületab lubatud suurimat sõidukiirust. Seega rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja teadlikult ja tahtlikult. Sellise rikkumise eesmärgiks oli aga taksoteenuse osutamine, so kiire sissetuleku saamine liikluseeskirja rikkumise hinnaga. Kaebuses oli märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmine võtab menetlusaluselt isikult sissetuleku, kuivõrd sel juhul ei saa ta taksoteenust osutada. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn kutselise juhiga, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule ka vaatamata varasemale kogemusele lisakaristuse kohaldamise osas väärtegude toimepanemisel takistuseks olnud. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt ka võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel. Arvestades aga menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist võib järeldada, et varasemad määratud ja tasutud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma ka uute väärtegude toimepanemisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Arvestades aga menetlusaluse isiku poolt toimepandu kvalifikatsiooni ja rikkumise ulatust teo kvalifikatsioonist lähtuvalt, siis on tegemist olukorraga, kus rikkumise ulatus mahub väga väikeses ulatuses LS § 7422 lg 2 märgitud rikkumise piiridesse ja ületab LS § 7422 lg 1 märgitud rikkumise ulatust vaid kahe kilomeetri võrra tunnis. Samas on LS § 7422 lg 1 ja lg 2 ettenähtud sanktsioonid väga erinevad ja lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest ei ole lisakaristuse kohaldamise võimalust ette nähtud. Seejuures on aga menetlusalust isikut nii põhi- kui ka lisakaristuse osas karistatud maksimaalmääras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel aga arvestatakse karistust 3 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega peab karistus olema proportsioonis isiku süüga. Väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu on ainsaks aluseks karistuse määra valikul isiku süü. Kohus ei pea vaidlustatud otsusest ja väärteoasja materjalidest ilmnevat menetlusaluse isiku kohtlemist menetlusaluse isiku süü suurust arvestades põhjendatuks ning leiab, et esitatud kaebus määratud lisakaristuse kergendamise osas on põhjendatud. Arvestades aga kehtivate karistuste rohkust ja asjaolu, et samalaadset lisakaristust on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud ka 6 aastat tagasi, asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamata jätmine oleks põhjendamatu. Seetõttu peab kohus isiku süü suurust arvestades võimalikuks määrata lisakaristuseks ettenähtud sanktsiooni alammäära, võttes menetlusaluselt isikult ära juhtimisõiguse 1 kuuks. Kuivõrd kaebuses ei ole taotletud määratud põhikaristuse muutmist ja kohus peab väärteo iseloomu arvestades põhikaristuse määra põhjendatuks, siis määratud rahatrahvi osas tuleb vaidlustatud otsus jätta muutmata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.