1-07-5696\1

1-07-5696 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5696 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Hvorostjanski Vanglas) (ik 37310072236; viibib Ämari RESOLUTSIOON Jätta Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Sergei Hvorostjanski vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 07.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Hvorostjanski tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 23.01.2003.aasta otsusega KrK § 115 lg 1; KrK § 115¹ lg 1; KrK § 141 lg 1 järgi KarS § 64 alusel karistuse kogumiks liitkaristusena 7 aastat vangistust. 25.04.2007 Harju Maakohtu otsusega tunnistati Sergei Hvorostjanski süüdi KarS § 331 järgi ning karistati 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Narva 2 Linnakohtu 23.01.2003.aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 1 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse tegemise päev , s.o 25.aprill 2007.aasta. Karistuse kandmise algus on 26.01.2002.a ja lõpp 26.01.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 26.09.2006.a. Sergei Hvorostjanski on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, mille kohaselt nähakse ette psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist, osalemist viha juhtimise kursustel, kuna sooritatud kuritegu oli vägivaldne ja eriti julm, sest kinnipeetav kasutas relvataolist eset. Kinnipeetav on töötanud nii AS Vanglatööstuses kui ka väljaspool vangla territooriumi asuvas OÜ-s Rummu Puit. Karistuse jooksul on kinnipeetav käinud pikaajalisel kokkusaamisel nii ema kui ka elukaaslasega. Kinnipeetav on karistatud seitsmel korral kriminaalkorras ning viibinud kinnipidamisasutuses kolmel korral. Karistuse kandmise jooksul on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras 17 korral, millest võib järeldada, et tegu on süstemaatilise rikkujaga. Antud momendil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ohustatud võib olla igaüks, kuna kinnipeetav on sooritanud eelnevalt nii vara-kui isikuvastaseid kuritegusid, kuritegusid avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu ning samuti valitsemiskorra vastu. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Hvorostjanski ei sobi kriminaalhooldusele. Tal ei ole isikuttõendavat dokumenti, elamisluba ja töötamisluba. KMA andmetel ei ole arvel uut taotlust elamisloa ja dokumentide saamiseks. Sergei Hvorostjanski taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, kes on varem korduvalt karistatud nii tingimusliku kui ka reaalse vangistusega. Ta ei ole enda jaoks teinud vangistusest mingeid järeldusi, kuna praegusel hetkel kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude eest. Ta on vangistuses viibides korduvalt rikkunud režiimi ning pannud toime ka uue kuriteo – omas vanglas narkootilist ainet. Seega kuigi S.Hvorostjanski’l on olemas vabanemisel elu-ja töökoht, esineb suur risk, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus, ära kuulanud Sergei Hvorostjanski ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Hvorostjanski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Sergei Hvorostjanski ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Hvorostjanski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Hvorostjanski kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Sergei Hvorostjanski suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 17 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest 3 karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Sergei Hvorostjanski ei oma, on aeg, mil Sergei Hvorostjanski on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ta on vangistuses viibides korduvalt rikkunud režiimi ning pannud toime ka uue kuriteo – omas vanglas narkootilist ainet. Seega kuigi S.Hvorostjanski’l on olemas vabanemisel elu-ja töökoht, esineb suur risk, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Sergei Hvorostjanski peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Sergei Hvorostjanski ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Sergei Hvorostjanski suhtes koostatud iseloomustuses ning Sergei Hvorostjanski ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Sergei Hvorostjanski’l kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 26.01.2009.a) ning Sergei Hvorostjanski ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Sergei Hvorostjanski vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik