1-07-5699\1

1-07-5699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5699 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Sergei Kljutšar’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Kljutšar (ik 36904010276; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Kljutšar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Sergei Kljutšar’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 10 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 07.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kljutšar’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Kljutšar tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 03.02.1995.aasta otsusega KrK § 207 lg 1; § 207¹ lg 3; § 140 lg 2 p 3; § 101 p 2, 3, 4, 5, 7, 8 järgi; KrK § 40 alusel 15 aastat vangistust. 23.03.1995 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati 03.02.1995 Tallinna Linnakohtu otsusega süüdimõistmine KrK § 140 lg 1 järgi, muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Karistuse kandmise algus on 12.10.1993.a ja lõpp 12.10.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 12.10.2003.a. Sergei Kljutšar on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava. Hetkel kinnipeetav õpib Rummu Erikutsekoolis väike ettevõtluse erialal. Õppetöösse suhtub positiivselt. Kinnipidamise ajal ei ole töötanud, hetkel kindel sissetulek puudub. Vangistuses tegeles spordi ja lugemisega. On motiveeritud elama seadustega kooskõlas, sest mõistab, et see toob talle endale eelkõige kasu. Karistuse kandmise aja jooksul on kohaldatud 13 distsiplinaarkaristust. Riskihindaja leiab, et ei ole põhjust teha ohtlikkuse põhjalikku analüüsi. Tegemist on päris raske kuriteokogumikuga. Kinnipeetav sooritas ühe tapmise, viis tapmiskatset ja tal on ka salajane vargus samas kuriteokogumikus. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Kljutšar ei sobi kriminaalhooldusele. Uue kuriteo riski vähendaks rehabilitatsiooniprogrammi läbimine vanglas, mis korrigeeriks tema väärtushinnanguid ja motivatsiooni elada seaduskuulekat elu. Otstarbekas oleks esitada järgmine taotlus ennetähtaegseks vabanemiseks 10 kuu pärast, kui on läbitud ettevalmistus vabanemiseks. Sergei Kljutšar taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Ta kannab pikaaegset vangistust mitme väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Vangistuses on ta korduvalt läbi aastate rikkunud korda. Vabanemisel on olemas küll kindel elukoht, kuid puudub töökoht. Vanemad toetavad tema vabanemist ning on valmis pakkuma igakülgset toetust. Samas ei toeta kriminaalhooldaja tema ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et S.Kljutšar’i poolt uue kuriteo sooritamise risk on hetkel liiga kõrge ning teeb ettepaneku läbida rehabilitatsiooniprogramm vanglas, mis korrigeeriks tema väärtushinnanguid ja motivatsiooni elada seaduskuulekat elu. Kohus, ära kuulanud Sergei Kljutšar’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Kljutšar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Sergei Kljutšar’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Kljutsar’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Kljutšar kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude, sealhulgas tapmise eest, mille eest talle mõisteti 15-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Sergei Kljutšar’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 13 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Sergei Kljutšar ei oma, on aeg, mil Sergei Kljutšar on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Sergei Kljutšar peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Sergei Kljutšar ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Sergei Kljutšar’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Sergei Kljutšar’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemisel on olemas küll kindel elukoht, kuid puudub töökoht. Vanemad toetavad tema vabanemist ning on valmis pakkuma igakülgset toetust. Samas ei toeta kriminaalhooldaja tema ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et S.Kljutšar’i poolt uue kuriteo sooritamise risk on hetkel liiga kõrge ning teeb ettepaneku läbida rehabilitatsiooniprogramm vanglas, mis korrigeeriks tema väärtushinnanguid ja motivatsiooni elada seaduskuulekat elu. Suureks takistuseks Sergei Kljutšar’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 15-aastasest vangistusest on Sergei Kljutšar’il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 12.10.2008.a) ning Sergei Kljutšar’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Sergei Kljutšar’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik