1-07-5704 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5704 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Vjatšeslav Pilipenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vjatšeslav Pilipenko Vanglas) (ik 37512210228; viibib Ämari RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Pilipenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 07.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Pilipenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vjatšeslav Pilipenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 20.02.2006.aasta otsusega KarS § 266 lg 1; § 199 lg 2 p 4, 8; § 201 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra. Kanda 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti hulka 3 päeva. Ärakandmisele 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 12.10.2005.a ja lõpp 09.10.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 09.10.2006.a. 2 Vjatšeslav Pilipenko on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetaval on põhiharidus. Elukutset omandanud ei ole. Käesoleva karistuse ajal õpinguid jätkanud ei ole ning ei plaani seda ka peale vabanemist. Murru Vanglas on töötanud lukksepana, seal omandas ka lukksepa tööoskused. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Vaenulikke hoiakuid erinevate ühiskonnagruppide suhtes ei ole. Vanglaametnike suhtes negatiivse hoiakuga. On varem olnud kriminaalhooldusalune, suhtub sellesse positiivselt ning on vajadusel valmis täitma talle pandud kontrollnõuded. On motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt elama, kui tervis võimaldab, siis soovib asuda tööle. Kinnipeetav on kokku 6 korral kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava kõik karistused on olnud vargused. Karistuse kandmise ajal on toime pannud kaks distsiplinaarrikkumist ja hetkel on mõlemad distsiplinaarkaristused kehtivad. Kinnipeetav võib hakata korteritest varastama. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Vjatšeslav Pilipenko ei sobi kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldusametnik ei näe antud hetkel kinnipeetaval ressursse seaduskuuleka elu alustamiseks. Ametniku hinnangul oli kinnipeetaval ka enne vangistust elukoht ja ema materiaalne toetus. Kinnipeetav ei kahetse tehtud tegusid. Vjatšeslav Pilipenko kordab oma vigu, sest ei suuda või ei taha otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Ei suuda leida alternatiive ja eitab probleeme. Vjatšeslav Pilipenko taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Ta on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta on järjepidevalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Tal on väga pikaaegne sõltuvus narkootikumidest. Vabanemisel ei kavatse ta tööle asuda tervise tõttu ja loodab üksnes oma ema materiaalsele toetusele. Seega olukorras, kus V.Pilipenko ei kavatse hankida omale töökohta ning tagada seeläbi endale legaalne sissetulek, samas on tal narkosõltuvus ning tema teod olid suunatud võõra vara vastu, esineb suur oht, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Kohus, ära kuulanud Vjatšeslav Pilipenko ja prokuröri arvamuse, leiab, et Vjatšeslav Pilipenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Vjatšeslav Pilipenko ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vjatšeslav Pilipenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vjatšeslav Pilipenko kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Vjatšeslav Pilipenko suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Vjatšeslav Pilipenko on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ta on järjepidevalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Tal on väga pikaaegne sõltuvus narkootikumidest. Vabanemisel ei kavatse ta tööle asuda tervise tõttu ja loodab üksnes oma ema 3 materiaalsele toetusele. Seega olukorras, kus V.Pilipenko ei kavatse hankida omale töökohta ning tagada seeläbi endale legaalne sissetulek, samas on tal narkosõltuvus ning tema teod olid suunatud võõra vara vastu, esineb suur oht, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Vjatšeslav Pilipenko peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Vjatšeslav Pilipenko ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Vjatšeslav Pilipenko suhtes koostatud iseloomustuses ning Vjatšeslav Pilipenko ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Vjatšeslav Pilipenko tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Vjatšeslav Pilipenko’l kandmata üle 4 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 09.10.2007.a) ning Vjatšeslav Pilipenko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Vjatšeslav Pilipenko vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.