1-07-5710\1

1-07-5710 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5710 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kaitsja Jelena Benevolenskaja Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Aleksei Sokko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Sokko (ik 37310163711; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Sokko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Aleksei Sokko vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 07.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Sokko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Sokko tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 15.01.1999.aasta otsusega KrK § 15 lg 2§ 141 lg 2 p 1, 3; § 101 p 1, 3, 5, 7; § 207 lg 1 järgi 15 aastat vangistust. KrK § 40 alusel loetud sellega kaetus 08.11.1996 Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega mõistetud karistus. Lõplik 2 karistus 15 aastat vangistust. KrK § 45 alusel loeti kantuks 2 aastat 10 kuud 11 päeva. Kanda jäi 12 aastat 1 kuu 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 15.01.1999.a ja lõpp 06.03.2011.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 06.03.2006.a. Aleksei Sokko on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Ämari Vanglas viibides on omandanud keskhariduse ja läbinud erinevaid kursusi: 2000.aastal lõpetas katlakütja eriala, 2001.aastal remondielektriku ja keevitaja erialad, 2002.aastal väikeettevõtte töökorralduse eriala, 2003.aastal käsielektrikeevitaja kursus. Aleksei Sokko käitus õppimise ajal distsiplineeritult, osavõtt õppetundidest oli hea, õpetajatesse suhtus kinnipeetav lugupidavalt. Alates 2002.aastast töötab AS-is Eesti Vanglatööstus operaatorina ja lukksepana. Lühiajalistel väljasõitudel on viibinud kahel korral. Hagid on tasutud. Karistuse kandmise ajal on kohaldatud kinnipeetavale 5 soodustust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Distsiplinaarkorra rikkumisi on olnud 8 korral. Ohustatud võivad olla nii konkreetsed või mingil põhjusel väljavalitud isik kui ka juhuslikud eraisikud. Oht võib seisneda isikuvastase kuriteo sooritamises. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksei Sokko sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Aleksei Sokko taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Kaitsja toetab taotlust. Prokurör ei toeta taotlust. Ta kannab karistust väga raskete kuritegude toimepanemise eest. Vabanemisel on tal olemas elu-ja töökoht. Vangistuses on ta õppinud ja töötanud. Siiski leian, et kuna A.Sokko ründas oma kuritegudega kõige olulisemat õigushüve – inimese elu, siis sellise isiku ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Pealegi on tal mõistetud vangistusest ärakandmata pea 4 aastat. Kohus, ära kuulanud Aleksei Sokko ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksei Sokko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aleksei Sokko ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksei Sokko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksei Sokko kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo-tapmise-eest. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Aleksei Sokko suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 8 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Ehkki A.Sokkol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tema käitumist kinnipidamiskohas ja tema sotsiaalseid sidemeid kajastatakse asja materjalides üldiselt positiivselt, ei saa tähelepanuta jätta süüdimõistetut A.Sokkot iseloomustavaid asjaolusid kuriteo 3 toimepanemisele eelnenud perioodil ja kuriteo toimepanemise ajal. Kohus osundab, et ennetähtaegse vabastamise alused sisaldavad lisaks süüdimõistetu vabastamiseks valmisolekut põhistavatele andmetele ka muid, karistuspoliitilisi eesmärke kandvaid asjaolusid õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Kinnipeetava käitumine vanglas ei moodusta KarS § 76 lg.3 kohaselt esmast alust süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, nimetatud säte seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo ja selle asjaolud. Samuti leidis kohus, et A.Sokko käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Aleksei Sokko peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Aleksei Sokko ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Aleksei Sokko suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Aleksei Sokko ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aleksei Sokko’l kandmata üle 3,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 06.03.2011.a) ning Aleksei Sokko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksei Sokko vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik