1-07-5711\1

1-07-5711 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5711 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Eduard Pauk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Eduard Pauk (isikukood 36109200010.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Eduard Pauk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et E. Pauk vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 07.05.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Pauk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eduard Pauk tunnistati süüdi 18.12.2001.a. Harju MK poolt KrK § 177³ järgi 2 aastat vangistust. KrK § 41 alusel liideti osaliselt 11.04.1995.a. Harju MK otsus. Lõplikuks karistuseks 7 aastat 2 kuud vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 18.12.2001.a ja lõpp 18.02.2009.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.09.2006.a. Eduard Pauk karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on E. Pauk suhtes kohaldatud 24 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtud E. Pauk positiivselt. 1996.a. lõpetas Rummu Erikutsekoolis katlakütja eriala. Hetkel töötab majandusosakonnas treialina. E. Pauk`u on kohtulikult karistatud seitsmel korral. Probleeme alkohoolsete ja narkootiliste ainetega vangla siseselt on täheldatud. Kinnipeetavat on karistatud 16.12.2001.a. Harju MK poolt KrK § 177-3 järgi 2-aastase vangistusega ja 27.05.2003.a. Harju MK poolt KarS § 330 järgi rahaline karistus 2500.-kr- Samuti on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras, kuna Ta on vanglas olnud alkoholijoobes. Esitatud andmete järgi on E. Pauk`ul peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXX ja töökoha garanteerib OÜ Praesto. Kinnipeetava poolt on vabaduses ohustatud juriidilised isikud. Oht võib seisneda võimalikus vägivallas eraisikute suhtes. Tegemist on isikuga, kes ei satu olukordadesse juhuslikult, vaid oma kalduvusi järgides. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Eduard Pauk ei sobi kriminaalhooldusele, vaatamata sellele, et sotsiaalne ja majanduslik olukord soodustab E. Pauk`u ennetähtaega vabastamist. Kinnipeetav on oma iseloomult kuritegudele kalduv ning isikuvastase kuriteo – tapmise – pani Ta toime alkoholijoobes olles. Eduard Paul taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Tunnistab oma probleeme ja on võimeline neid kirjeldama. Prokurör ei toeta taotlust. Ta on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vangistuse ajal on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, püüdes vanglast põgeneda ja tarvitades alkoholi. Vangistuses olles on ta pidevalt läbi aastate rikkunud režiimi. Seega võib asuda seisukohale, et ka vabaduses ei suuda ta käituda õiguskuulekalt. Nii vanglatöötajad, kui ka kriminaalhooldaja leiavad, et tema ennetähtaegne vabanemine on ennatlik ning oht, et ta paneb toime uusi kuritegusid on väga suur. Kohus, ära kuulanud Eduard Pauk`u ja prokuröri arvamuse, leiab, et E. Pauk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on E. Pauk`u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E. Pauk`u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Eduard Pauk kannab karistust tapmise ja röövimise eest, mille eest talle mõisteti 7-aastane 2kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et E. Pauk`u suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 24 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi E. Pauk ei oma, kannab Ta karistust isikuvastase ja varavastase kuriteo eest, 3 seega on aeg, mil E. Pauk on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. E. Pauk peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka E. Pauk`u suhtes koostatud iseloomustuses ning E. Pauk ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Eduard Pauk`ule takistuseks elu- ja töökohaprobleemid, sest need on Temale tagatud. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et rohkem kui 7-aastasest vangistusest on E. Pauk`ul kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 18.02.2009.a) ning E. Pauk`u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks E. Pauk`u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik