4-06-3684\5

4-06-3684 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23.märtsil 2007.a Tallinn Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Ülle Saks Väärteoasi Algis Kitsnik´u süüdistuses Liiklusseaduse § 741 lg 2 Istungil osalenud isikud Algis Kitsnik (isikukood 37008152756) kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu Istungi toimumise aeg 21.märts 2007.a RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Algis Kitsnik Liiklusseaduse § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises.
2. Määrata Algis Kitsnik´ule Liiklusseaduse § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks arest 3 (kolm) päeva.
3. Aresti kandmise algust arvestada aresti kandmisele asumisest Algis Kitsnik´u poolt.
4. Kohustada Algis Kitsnik´ut asuma aresti kandma Põhja Politseiprefektuuri Arestimajja (aadressil Rahumäe tee 6 Tallinnas) hiljemalt 15.augustil 2007.a kell 9.
5. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse alates otsuse kättesaamise päevast 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. VÄÄRTEO ASJAOLUD, MENETLUSALUSE KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT ISIKU SELGITUSED JA Väärteoprotokoll on Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi Algis Kitsnik´u suhtes koostatud selles, et tema
8. a kell 13.03 Tallinnas Viljandi mnt-l liikudes Valdeku tn suunas juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud alates
11. a, seega rikkus Algis Kitsnik Liikluseeskirja § 70 lg 1,
12. Algis Kitsnik tunnistab end temale inkrimineeritavas väärteos süüdi ja andis kohtuistungil ütlusi selles, et tal ei olnud juhtimisõigust alates 1997.aastast. Algul ta autoga ei sõitnud, kuna ei olnud tarvis, kuid 2006.a istus seoses tööülesannetega korduvalt rooli. Oli 02.08.2006.a kõrvaldatud politseiametniku otsusega sõiduki juhtimiselt, kuid pidi 07.08.2006.a uuesti autot juhtima. Sai aru, et tal ei ole õigust mootorsõidukit juhtida, kuid kuna oli vajadus sõita tööasjus ja kedagi teist ei olnud tema eest rooli panna, siis oli sunnitud need rikkumised toime panema. Rahaline olukord ei võimaldanud tal töösõite sooritada taksoga. Varasemad rahatrahvid on osaliselt tasumata. Kui kohus karistab teda arestiga, siis saab kõige rohkem kahjustada tema töö, firma huvid. Firma on garanteerinud, et tasub võimaliku mõistetava rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja ametnik taotleb Algis Kitsnik´u karistamist arestiga, kuna ta on varem selliste rikkumiste eest korduvalt karistatud rahatrahviga, kuid karistustest järeldusi teinud ei ole, jätkas sõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, rahatrahvid on tasumata. KOHTU PÕHJENDUSED Tutvudes asjas kogutud tõenditega, sealhulgas väärteoprotokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (t.l.3), millest nähtub, et liiklusjärelevalve käigus selgus, et Algis Kitsnikul ei ole juhtimisõigust, samuti ära kuulates Algis Kitsnik´u seletused leidis kohus, et Liiklusseaduse §-s 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine Algis Kitsniku poolt on tõendamist leidnud ning ta on selles väärteos süüdi. Karistuse määramisel arvestab kohus teo raskust, selle toimepanemist tahtlikult ning kuid samuti arvestab kohus asjaoluga, et Algis Kitsnik on varem korduvalt karistatud isik. Õiendist Algis Kitsnik´ule määratud väärteokaristuste kohta nähtub, et tegemist on kroonilise liikluseeskirjade rikkujaga, kes ainuüksi 2005.a-2006.a on 6 korral karistatud liiklusväärtegude eest rahatrahviga. Nendele väärtegudele lisaks on toime pannud veel neli väärtegu, millised on Liiklusjärelevalve osakonna poolt saadetud karistuse kohaldamiseks kohtu menetlusse. Karistusregistri õiendist nähtub, et Algis Kitsnikul on alates 2004.aastast tasumata rahatrahve 60 000 krooni väärtuses. Sellest kõigest teeb kohus ühese järelduse, et Algis Kitsnik ei ole mõistetud karistustest endale vajalikke järeldusi teinud, kuna pärast korduvaid karistusi jätkas väärtegude toimepanemist, mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta. Algis Kitsnik on kohtule esitanud tõendi, millest nähtub, et S G OÜ kohustub tasuma Algis Kitsnikule määratud trahvisummad juhul, kui isik ei suuda neid summasid ise tasuda. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et karistusõiguses kehtib süüpõhimõte, st et isikut (kas juriidilist või füüsilist) saab karistada õigusevastase teo eest üksnes juhul, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Juriidiline isik S G OÜ ei oma liiklusseaduse §-s 741 lg 2 ettenähtud väärteoga mingit puutumust, selle väärteo on toime pannud füüsiline isik Algis Kitsnik, kes on selles väärteos süüdi ning kellele kohus ka karistuse määrab. Kõige eeltoodu alusel leiab kohus, et Algis Kitsnik karistuseks mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta tuleb mõista arest. Arvestades, et Algis Kitsnik ei ole varem aresti kandnud, ei pea mõistetav arest olema pikaajaline. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku §dest 109-113; Katre Poljakova Kohtunik