1-07-3395\2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.aprill 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07-3395 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok, sekretär Merike Kunnus, tõlk Maksim Tšurkin Ennetähtaegse karistuse Materjalid esitas Tallinna Vangla Sergei KORKIN,i kohta. kandmisest vabastamise menetlus Süüdimõistetu SERGEI KORKIN , ik 37503043720, süüdi mõistetud Narva LK otsusega 26.06.1997.a.KrK § 139 lg 2 p 1,2,3- 15 lg 2; § 101 p 1,3,4 järgi. Karistatud vangistusega 15 aastat. Karistuse kandmise algus 23.05.1996, lõpp 23.05.2011.a. Vangla esindaja Riina Saarepera Prokurör RESOLUTSIOON Veera Kremez KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 432 lg 3 vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega Sergei Korkin. Sergei Korkin määrata Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla ühes allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja pikkuseks on ärakandmata karistusaja ulatus tegeliku vabanemise seisuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta. S.Korkin on katseajal kohustatud täitma KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid: p

1. elama kohtu määratud alalises elukohas Kangru 3-9 Tallinn; p
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; p
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; p
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; p
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata S.Korkinile liskaohustused: 1)osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides; 2)asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vabanemist. Sergei Korkin vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse teinud kohtule. Määruse motiivid: Tallinna Vangla Sergei Korkini ennetähtaegset vabastamist ei toeta, kuna on säilinud risk edaspidiseks õigusevastaseks käitumiseks. Korduvalt on S.Korkinit karistatud distsiplinaarkorras. Kriminaalhooldaja leiab, et S.Korkini vabastamine ei ole soovitav. Kinnipeetav on analüüsinud teda kuriteoni viinud põhjuseid, ta kahetseb toimepandut ja tunneb toimepandu tõttu häbi. Püstitab endale vabaduseks positiivseid eesmärke. Leiab, et vanglas viibimine on teda kasvatanud ja parandanud. Pereliikmetega kontakti ei ole, suhtleb täditütrega, kes on valmis teda vabanedes toetama. Vanglas olles on S.Korkin töötanud. Ootamatus situatsioonis võib S.Korkin muutuda ägedaks ja käituda ettearvamatult ja agressiivselt. Pikk karistusaeg ja varasemad korduvad karistused on kujundanud kinnipeetaval väärtushinnangud vastavalt vanglakeskkonna põhimõtetele. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav peaks läbima veel sotsiaalprogramme vanglas, et ta oleks valmis ühiskonda sulanduma. Prokurör vabastamist ei toeta. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja Tallinna Vangla esindaja ja tutvunud esiattud kirjalike materjalidega, leiab, et enneäthtaegne vabastamine on S.Korkini puhul õigustatud järgmistel motiividel: S.Korkin on oma süüd toimepanud tunnistanud ja kahetseb seda. Vangistusest on S.Korkin kandnud ligi 11 aastat.Tallinna Vanglas oldud aja jooksul on ta töötanud, tavasitusatsioonis on S.Korkin vangla iseloomustuse kohaselt sõbralik ja heatahtlik, konflikte kaaskinnipeetavatega püüab lahendada sõnade abil. Tema tulevikuvaade on realistlik. S.Korkin on olnud individuaalnõustamisel psühholoogi juures ja viibinud lühiajalisel väljasõidul. Tallinna Vangla leiab, et vajalik oleks veel S.Korkini sotsiaalne nõustamine vanglas. Tallinna Vangla iseloomustus S.Korkini kohta on oma sisult üldiselt positiivne ja kohtul puudub veendumus, et S.Korkin pärast 11-aastast vangistust oleks ühiskonnale ohtlik, kuna S.Korkini käitumine vangistuses ja suhtumine toimepandusse sellele ei viita. Vabanedes on tal olemas tugev sotsiaalne võrgustik, elu- ja töökoht. Sotsiaalprogrammides osalemine on kindlasti vajalik, kuid seda on võimalik ja otstarbekam teha kriminaalhooldusel olles. Kohus arvestab ka asjaolu,et S.Korkini poolt on toime pandud kuritegu suhteliselt noores eas, kus isik ei olnud veel välja kujunenud. Edasine S.Korkini vangistuses pidamine ei ole kohtu arvates vajalik arvestades juba kantud karistuse pikkust ja vajadust kriminaalhoolduse järele. Kohtu arvates on S.Korkin siusliselt sobilik kriminaalhooldusele. Vangla esindaja kinnitab S.Korkini väidet, et S.Korkin on vangistuse aja kestel olnud kontaktis kirja teel kannatanuga ning avaldanud temale oma vabandused ja kahetsuse. Kohtunik A.Ennok