1-07-3665 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2007.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kriminaalasja nr 1-07-3665 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kriminaalasi Ämari Vangla direktori taotlus süüdimõistetu Dago Kuiva edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks parandamatu haiguse tõttu Süüdimõistetu Dago Kuiva (isikukood 36805260302; viibib Ämari Vanglas) Kaitsja advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON Jätta Ämari Vangla direktori taotlus süüdimõistetu Dago Kuiva edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks parandamatu raske haiguse tõttu rahuldamata. Menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 330,40 krooni ja Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo poolt teostatud ekspertiisi eest ekspertiisitasu 12000 krooni, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Linnakohtu 30.06.2005.a kohtuotsusega tunnustati Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu 27.01.2003.a kohtuotsust Dago Kuiva suhtes. D. Kuiva süütegu kvalifitseeriti ümber KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. D. Kuiva süütegu kvalifitseeriti ümber KarS § 392 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 2 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 04.10.2002.a. Ämari Vangla direktor esitas 26.03.2007.a kohtule taotluse kinnipeetava D. Kuiva karistuse kandmisest vabastamiseks parandamatu haiguse tõttu KarS § 79 alusel. Esitatud materjalidest nähtuvalt haigestus D. Kuiva Ämari Vanglas 13.02.2007.a. Kuna D. Kuiva seisund halvenes järsult, hospitaliseeriti D. Kuiva 14.02.2007 Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Väljavõte PõhjaEesti Regionaalhaiglast on koostatud septilise intensiivravi üksuse ülemarsti poolt, kus patsient oli üliraskes seisundis vasakpoolse kopsupõletiku, mädarinna ja parempoolse vesirinna, nahaaluse õhkemfüseemi, sepsise ja septilise šokiga ravil kuni 14.03.2007.a. Ämari Vangla meditsiiniosakonna juhataja kt S. Sepalaan käis ise D. Kuiva juures ja veendus tema raskes tervislikus üldseisundis. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviarsti sõnul vajab haige paranedes edaspidi pikaajalist taastusravi, mida vanglas ei ole võimalik tagada. 27.03.2007.a määras kohus D.Kuiva suhtes kohtuarstliku ekspertiisi ning esitas ekspertidele järgmised küsimused:
- Kas süüdimõistetu D. Kuiva põeb parandamatult rasket haigust?
- Kas D. Kuiva tervislik seisund ja temale määratud raviprotseduurid võimaldavad tal kanda temale mõistetud vangistust? Eelnimetatud küsimustele vastamine tehti ülesandeks Eesti Kohtuarstliku Ekspsertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna ekspertidele. 10.04.2007.a Eesti Kohtuarstliku Ekpsertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna ekspertide poolt koostatud isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi akti nr 6 kohaselt hospitaliseeriti D. Kuiva 14.02.2007.a Põhja-Eesti Regionaalhagilasse Ämari Vanglast, kus oli haigestunud umbes nädal varem kaebustega valudele rindkeres ja kehatemperatuuri tõusule. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tuvastati vasakpoolne kopsupõletik, mis oli tüsistunud vasakpoolse mädarinna, mõlemapoolse vesirinna, nahaaluse õhkemfüseemi, õhk-keskseinandiga ning septilise šokiga. D. Kuiva oli eluohtlikus seisundis ning vajas ravi intensiivraviosakonnas. Nimetatud haiguse tagajärjel on D. Kuival kujunenud püsivad muutused vasakus kopsus, mis aga ei mõjuta tema üldist tervislikku seisundit sellisel määral, et ta ei saaks jätkata vangistusliku karistuse kandmist. Vasaku kopsu püsivate muutuste tõttu võib D. Kuiva ka edaspidi vajada jälgimist pulmonoloogi poolt. 21.05.2007.a toimunud istungil palus prokurör jätta Ämari Vangla direktori taotluse süüdimõistetu D. Kuiva edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks rahuldamata, kuna ekspertiisi aktist nähtuvalt ei ole karistuse kandmise jätkamine takistatud. Kaitsja vaidles prokurörile vastu ning leidis, et D. Kuiva tuleb edasisest karistuse kandmisest vabastada, kuna vanglas ei ole ettenähtud ja vajalikke ravivõimalusi. KarS § 79 lg 1 kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karisuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu. KrMS § 425 lg 1 järgi, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. 3 Kohus, tutvunud Ämari Vangla direktori poolt esitatud materjalidega ja võttes aluseks D. Kuiva suhtes koostatud kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 6 leiab, et D. Kuiva edasisest karistuse kandmisest vabastamine ei ole põhjendatud. D. Kuival on küll diagnoositud vaskapoolne kopsupõletik, mis oli tüsistunud vasakpoolse mädarinna, mõlemapoolse vesirinnanahaaluse õhkemfüseemi, õhk-keskseinandiga ning septilise šokiga, mis aga ei mõjuta tema üldist tervislikku seisundit sellisel määral, et ta ei saaks jätkata vangistusliku karistuse kandmist. Vangistusseaduse §-de 52 ja 53 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Samuti tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on D. Kuiva tervislikku seisundit võimalik jälgida ka vangistuse ajal ning tagada talle õigeaegne ja asjakohane ravi. Kuna D. Kuival diagnoositud haigus ei ole oma iseloomult selline, mis takistaks tal karistuse kandmist, vaid vajab vastavat ravi ning vajadusel eriarsti jälgimist, mida saab rakendada ka vangistuses, leiab kohus, et Ämari Vangla taotlus D. Kuiva karistuse kandmisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades D. Kuiva varalist ja tervislikku seisundit ning asjaolu, et menetluskulud on tekkinud seoses taotlusega Dago Kuiva edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks parandamatu raske haiguse tõttu, jätab kohus menetluskulu, s.o kaitsjatasu 330,40 krooni ja Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo poolt teostatud ekspertiisi eest ekspertiisitasu 12000 krooni riigi kanda. Kohtunik