← Eesti

1-07-7606\2

1-07-7606 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kriminaalasja nr 1-07-7606 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kriminaalasi Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Toivo Soonik’u suhtes Kriminaalhooldusalune Toivo Soonik (isikukood 35908240228; XXXXXXXX) Kaitsja advokaat Marina Leis elukoht RESOLUTSIOON
  2. Jätta Harju Maakohtu kriminaalhooldusametniku taotlus Toivo Soonik’ule Harju Maakohtu 16.06.2004.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1/1-362/04 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
  3. Jätta menetluskulu, s.o kaitsjatasu 330,40 (kolmsada kolmkümmend krooni ja 40 senti) riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 2 Toivo Soonik on Harju Maakohtu 16.06.2004.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1/1-362/04 süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks on mõistetud 10-kuuline vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel loeti sellest kantuks 2 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 sätteid ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui T. Soonik 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 alusel järgmisi kohustusi: 1) heastada tekitatud kahju AS-le Eraküte hiljemalt 01.06.2005.a; 2) esitada taotlus Kodakondsusametile isikut tõendava dokumendi saamiseks hiljemalt 01.07.2004.a. Harju Maakohtu KrHO juhatajal tuli määrata T. Soonik’ule kriminaalhooldaja. Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute talituse juhataja edastas kohtule kriminaalhooldusametniku E. Mähar’i poolt koostatud erakorralise ettekande T. Sooniku kohta. Ettekandes taotleb kriminaalhooldusametnik T. Soonik’ule kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Taotlust põhjendab asjaoluga, et T. Soonik ei heasta kahju. Harju Maakohtu 04.01.2006.a määrusega pikendas kohus kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise tähtaega kuni 01.06.2006.a ja Harju Maakohu 18.08.2006.a määrusega pikendas kohus tähtaega kuni 01.06.2007.a, kuid määratud tähtajaks kahju AS-le Erkaüte hüvitatud ei ole. Rikkumist on T. Soonik põhjendanud oma maksejõuetusega, ta teeb juhutöid ning tavaliselt on töö lühiajaline ja halvasti tasustatud, määratud töövõimetuspension on üsna väike (761 krooni). Eluasemeks on vähe elamiskõlblik maja, mis kuulub naabritele, kes lubavad tal seal elada. Alates 2005.a novembrist on tal olnud tervisega probleeme ja ta on viibinud ka haiglaravil. 05.06.2007.a helistas T. Soonik kriminaalhooldajale ja teatas, et on jälle haige ning kahjusumma on tasumata. Samas nendib kriminaalhooldaja, et katseajal ei ole T. Soonikuga erilisi probleeme olnud, kontrollnõudeid täidab korralikult ning uusi seaduserikkumisi sooritanud ei ole. 18.06.2007.a toimunud istungil süüdimõistetu tunnistab oma süüd ja on teadlik, et peab kannatanule maksma 4000 krooni, kuid rahaliste vahendite puudumisel on jäänud kahju heastamata. Teavitab, et ta ei tööta, kuna ta on töövõimetu, tervise tõttu on pensionär ja tal on 60% invaliidus, saab 842 krooni kuus ning tal ei jätku raha elementaarsete vajaduste rahuldamiseks. Elab tuttava eramajas Laitsel, mille eest ta maksma ei pea, aitab maja peremeest ning valvab maja. Prokurör leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitimisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata, arvestades süüdimõistetu majanduslikku ja tervislikku seisundit. Karistuse täitmisel ei oleks T. Soonikul võimalus samuti kahju hüvitada. Kaitsja toetab prokuröri seisukohta ja palub samuti karistust mitte täitmisele pöörata. Karistusseadustiku § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku 3 ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud esitatud erakorralise ettekandega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et T. Soonik’ule kohtuotsusega mõistetud karistus tuleb jätta täitmisele pööramata. Arvestades T. Soonik’u varalist ja tervislikku seisundit, samuti asjaolu, et ta on 60% ulatuses töövõimetu, mistõttu võimetekohase töökoha leidmine ning seega ka sissetuleku kindlustamine on raskendatud, oli kohtu hinnagul T. Soonik’ul kahju hüvitamine ettenähtud tähtaja jooksul raskendatud. Kahju heastamata jätmine eeltoodud põhjendustel ei ole iseenenest piisavaks aluseks karistuse täitmisele pööramiseks - tähelepanuta ei saa jätta, et vastavalt esitatud ettekandele on kriminaalhooldaja hinnang katseajale rahuldav ning teisi probleeme peale kahju heastamata jätmise T. Soonikuga ei olnud. Vangistuse täitmisele pööramine ei aitaks kaasa kahju heastamisele, mistõttu ei ole karistuse täitmisele pööramine otstarbekas. Kohus, arvestades T. Soonik’u varalist ja tervislikku seisundit, jätab KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulu, s.o kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.