← Eesti

1-07-6964\1

1-07-6964 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6964 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Nils Nugis’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega Süüdimõistetu Nils Nugis (ik 37812230316; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Nils Nugis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 31.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Nils Nugis’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Nils Nugis tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.03.2002.aasta otsusega KrK § 15 lg 2-§ 176 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud vangistust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti osaliselt Harju Maakohtu 30.04.2001.otsus ja lõplikuks karistuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 15.03.2002.a ja lõpp 15.03.2010.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 15.07.2007.a. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 15.03.2006.a. 2 Nils Nugis on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub kinnipeetav suhteliselt positiivselt ja püüab neid järgida. Vanglas omandas põhihariduse ning käis ka arvuti algõppe kursusel, kuid jättis pooleli, sest valdab arvutit kursusel pakutavast kõrgemal tasemel. Käesoleval ajal õpib keskkoolis ja osaleb kunstiringis. On esitanud taotluse tööle saamiseks, kuid seda ei ole võimalik olnud pakkuda. Samuti on osalenud „Viha juhtimise“ grupitöös. Nils Nugis on iseseisvalt õppinud programmeerimist, ta omab ka head tehnilist taipu. Üldkeskhariduse omandamisest huvitatud ei ole, küll aga on huvitatud oma arvutialaste teadmiste täiendamisest. Pika vangistuse tõttu on suhelnud põhiliselt kaaskinnipeetavate ja ametiisikutega. Kinnipeetav tunnistab oma süüd. Ei ole väljendanud negativismi ühiskonna ning kriminaalhoolduse suhtes, samuti puuduvad rassistlikud hoiakud. Kinnipeetav on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaarkorras on karistatud 29 korral ning hetkel omab 27 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tegemist on ohtliku ja süstemaatiliselt distsipliini rikkuva kinnipeetavaga. Kinnipeetaval on päris pikk kuritegelik karjäär, mis annab alust arvata, et ta võib ka tulevikus uusi kuritegusid sooritama hakata. Kui kinnipeetavat keegi ei toeta vabaduses, võib tal tekkida raskusi kohanemisega ja kinnipeetav võib hakata tegema seda, mida ta juba oskab, ehk sooritama seadusevastaseid kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Nils Nugis ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna kõik vajalikud tingimused elektrooniliseks järelvalveks seoses kinnipeetava eluasemega pole tagatud. Nils Nugis’el avaneb tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus ilma elektroonilise järelvalveta 15.07.2007.aastal. Nils Nugis taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust, kuna karistusaja lõpuni on jäänud 2 aastat 5 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et N.Nugis kannab karistust väljapressimise ja vägivallaga valiku varguse eest, samuti tema põgenes vahi alt, mille eest talle mõisteti 8a. vangistust, eelnevalt on teda 7 korral kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kogu vangistuse aja jooksul on N.Nugis’e suhtes kohaldatud 29 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kriminaalhooldaja leiab, et N.Nugis’e elamispind ei vasta täiel määral elektroonilise järelvalve tingimustele. Kohus, ära kuulanud Nils Nugis’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Nils Nugis tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Nils Nugis’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Nils Nugis’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Nils Nugis kannab karistust peamiselt varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki 3 (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Nils Nugis’e suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 29 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Nils Nugis on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Nils Nugis peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Nils Nugis ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Nils Nugis’e suhtes koostatud iseloomustuses ning Nils Nugis’e ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Nils Nugis’e tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Nils Nugis’el kandmata üle 2,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 15.03.2010.a) ning Nils Nugis’e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Nils Nugis’e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.