1-07-6543\1

1-07-6543 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6543 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Peeter Kallas’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Peeter Kallas (ik 34206292736; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Peeter Kallas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 24.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Peeter Kallas’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Peeter Kallas tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 15.04.2003.aasta otsusega KarS § 113 järgi 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 08.09.2002.a ja lõpp 08.09.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.05.2007.a. Peeter Kallas on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne 2 täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub ükskõikselt. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille omandas oma esimese vanglakaristuse ajal 60ndatel aastatel. On omandanud auto- ja tornkraanajuhi, traktoristi ja keevitaja kutsed. Töökäigus omandanud ehitaja oskused, peamiselt tegeles krohvimistöödega. Hetkel on pensionil. Vangistuses viibimise ajal tööle ega õppima ei ole asunud. Vabaduses puudub toetav sotsiaalvõrgustik, mis võib soodustada uute kuritegude sooritamise riski. Vabaduses olid kinnipeetaval probleemid alkoholi tarvitamisega. Alkoholiprobleemid võivad vabanedes uuesti esile tulla, kuna kinnipeetaval puudub töökoht ning lähedaste tugi. Suhted kaaskinnipeetavatega on rahuldavad, vanglapersonaliga konflikte esinenud ei ole. Kinnipeetav on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Karistuse ajal ei ole distsiplinaarkaristusi kohaldatud. Ohtlikkuse põhjalikku analüüsi ei ole võimalik koostada, kuna puuduvad eelnevad kohtuotsused ja kinnipeetav ise kategooriliselt keeldub koostööd tegemast. Kinnipeetaval puudub tahe vabaneda. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Peeter Kallas sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Kuigi kinnipeetav kannab vangistust mitmendat korda, võiks Peeter Kallas’ele anda võimaluse ennetähtaegseks vabanemiseks. Kinnipeetava ennetähtaegne vabanemine on ühiskonnale turvalisem kui vangistuse lõpuni kandmine, kus kinnipeetav vabanemisel ei pea alluma kriminaalhooldaja korraldustele. Peeter Kallas taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo, mis oli suunatud kõige hinnalisema õigushüve, teise inimese elu ja tervise vastu. Kinnipeetav on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Vangistuses on ta käitunud küll korrektselt, kuid vabanedes puudub tal kindel ja alaline elukoht, puudub toetav sotsiaalne võrgustik, puudub garanteeritud töökoht. Sellistel tingimustel on prokuröri arvates kriminaalhoolduse kohaldamine riskantne ning arvestades ka pikka kandmata karistusaega, arvab prokurör, et vabastamine oleks ennatlik ja ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Peeter Kallas’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Peeter Kallas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Peeter Kallas’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Peeter Kallas’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Peeter Kallas kannab karistust erinevate kuritegude eest sealhulgas ka väga raske isikuvastase kuriteo- tapmise- eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Peeter Kallas ei oma, on aeg, mil Peeter Kallas on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Peeter Kallas peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Peeter Kallas ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei 3 ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Peeter Kallas’e suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Peeter Kallas’e ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vangistuses on ta käitunud küll korrektselt, kuid vabanedes puudub tal kindel ja alaline elukoht, puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Suureks takistuseks Peeter Kallas’e tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Peeter Kallas’el kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 08.09.2009.a) ning Peeter Kallas’e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Peeter Kallas’e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik