1-07-6181\1

1-07-6181 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6181 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Gunnar Simanis’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Gunnar Simanis (ik 37106142720; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Gunnar Simanis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Gunnar Simanis’e vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 17.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Gunnar Simanis’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Gunnar Simanis tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 17.12.2004.aasta otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 4; § 101 p 1, 7 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks karistus Lääne-Viru Maakohtu 11.05.2001 otsusega, lõplikuks karistuseks 10 aastat vangistust. Loeti kantuks aeg 29.07.1999-16.12.2004, s.o 5 aastat 4 kuud 18 päeva ja ärakandmisele kuulus 4 aastat 7 kuud 12 päeva vangistust. 18.01.2005 Lääne-Viru Maakohtu määrus: moodustada liitkaristus 11.05.2001, 12.03.2002, 29.09.2004 ja 17.12.2004 kohtuotsuste 2 kogumis. Liitkaristuseks 10 aastat vangistust, millest kantud 5 aastat 4 kuud 18 päeva ja kanda jääb 4 aastat 7 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 17.12.2004.a ja lõpp 29.07.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 29.03.2006.a. Gunnar Simanis on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub suhteliselt ükskõikselt. Haridust 2 klassi, kolmandat klassi ei lõpetanud. Eriala omandanud ei ole. Vaenulikke hoiakuid erinevate sotsiaalsete gruppide suhtes ei ole. Suhted kaaskinnipeetavatega on rahuldavad, vanglaametnike suhtes negatiivse hoiakuga. On kriminaalhoolduse suhtes positiivselt meelestatud ning valmis täitma talle pandavaid kontrollnõudeid. Kinnipeetavat on kokku kriminaalkorras karistatud viiel korral. Distsiplinaarkorra karistusi on 15 ja neist 8 on kehtivad. Ohustatud on eelkõige ühiskond. Kinnipeetav on tegelenud selliste kuritegude toimepanemisega nagu grupiviisiline röövimine. Kuriteo episoodid olid sooritatud eriti julma ja jõhkra viisiga. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Gunnar Simanis sobiks ennetähtaegsele vabastamisele ning elektroonilise valve rakendamisele. Elukohas on täidetud kõik elektroonilise järelvalvega seotud tingimused. Gunnar Simanis taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt korduvalt karistatud, karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud kinnipeetavat edaspidisele seadusekuulekale teele. Vangistuses viibimise ajal on tema suhtes alustatud kaks kriminaalasja, teda on vangistuses viibimise ajal karistatud distsiplinaarkorras kokku 14 korral, kaheksa karistust on hetkel kehtivad. Kinnipidamise ajal ei ole töötanud, haridus on 2 klassi. Uue kuriteo toimepanemise oht on suur, tulenevalt tema hariduse puudumisest, puudub ka reaalne töökogemus. Kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel oleks ohustatud ühiskond tervikuna. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, samuti tema eelnevat karistatud ning toimepandud kuritegusid, ei pea prokurör võimalikuks kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Puudub veendumus selles, et isik alluks vabaduses käitumiskontrolli nõuetele ja kriminaalhooldaja kontrollile, elaks edaspidi seadusekuulekat elu ega paneks toime uusi kuritegusid. Kohus, ära kuulanud Gunnar Simanis’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Gunnar Simanis tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Gunnar Simanis’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Gunnar Simanis’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Gunnar Simanis kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Vangistuses viibimise ajal on tema suhtes 3 alustatud kaks kriminaalasja. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Gunnar Simanis’e suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 14 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Gunnar Simanis on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipidamise ajal ei ole töötanud, haridus on 2 klassi. Uue kuriteo toimepanemise oht on suur, tulenevalt tema hariduse puudumisest, puudub ka reaalne töökogemus. Gunnar Simanis peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Gunnar Simanis ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Gunnar Simanis’e suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Gunnar Simanis’e ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja ning leiab, et tuleks rakendada elektroonilist järelvalvet. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Gunnar Simanis’el kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 29.07.2009.a) ning Gunnar Simanis’e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Gunnar Simanis’e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik