1-07-6541\1

1-07-6541 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6541 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Mikk Jõesaar’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ja elektroonilise valve rakendamiseks Süüdimõistetu Mikk Jõesaar (ik 38205234910; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Mikk Jõesaar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 24.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mikk Jõesaar’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Mikk Jõesaar tunnistati süüdi Järva Maakohtu 14.04.2005.aasta otsusega KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti Järva Maakohtu 07.03.2005 otsus. Liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. 30.01.2006 Tallinna Ringkonnakohus: tühistada Järva Maakohtu kohtuotsus, tunnistada süüdi KarS § 200 lg 1 järgi 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati Järva Maakohtu 07.03.2005 otsusega liitkaristus 3 aastat 6 kuud vangistust.( § 214 lg 2 p 1, 4 õigeks mõista). 2 Karistuse kandmise algus on 19.01.2005.a ja lõpp 19.07.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 19.05.2007.a. Vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla 19.10.2006.a. Mikk Jõesaar on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Ämari Vanglas õpib 11-ndas klassis. Vanglas töötanud ei ole. Vabanedes on olemas moraalne ja esialgu ka materiaalne toetus. Tulevikus planeerib käia tööl ja soovib minna õppima pastoriks, et edaspidi tegeleda noortega. Distsiplinaarkorras on kahel korral karistatud. Oht ühiskonnale, kui kinnipeetav tarvitab alkoholi ja narkootikume. Samuti võivad olla ohustatud nii juriidilised kui füüsilised isikud seoses võimaliku varavastase kuritegude sooritamisega, välistatud ei ole kaklused, vastuhakkamised võimuesindajale ja röövimised. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Mikk Jõesaar sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Mikk Jõesaar taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ning elektroonilise järelevalve rakendamist. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on juba olnud varem tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ei õigustanud seda usaldust, mis riik talle andis. Prokuröri arvates pole alust arvamiseks, et nüüd on kinnipeetav oluliselt oma elu muutnud ning käitub edaspidi õiguskuulekalt. kinnipeetav pole ka vangistuses käitunud eeskujulikult, tema suhtes on alustatud ka uus kriminaalasi, kuna tal tuvastati vanglas narkojoobe tunnused. Hoolimata asjaolust, et kinnipeetaval on olemas nii garanteeritud elukoht kui ka töökoht, on prokurör seisukohal, et tema käitumine enne vangistust ning selle ajal ning toimepandud kuriteo raskus ei anna võimalust toetada ennetähtaegset vabanemist. Kohus, ära kuulanud Mikk Jõesaar’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Mikk Jõesaar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Mikk Jõesaar’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Mikk Jõesaar’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Mikk Jõesaar kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kinnipeetav on juba olnud varem tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ei õigustanud seda usaldust, mis riik talle andis. Kinnipeetav pole ka vangistuses käitunud eeskujulikult, tema suhtes on alustatud ka uus kriminaalasi, kuna tal tuvastati vanglas narkojoobe tunnused. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Mikk Jõesaar’e suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Mikk Jõesaar ei oma, on aeg, mil Mikk Jõesaar on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 Mikk Jõesaar peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Mikk Jõesaar ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Mikk Jõesaar’e suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Mikk Jõesaar’e ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Mikk Jõesaar’el kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 19.07.2008.a) ning Mikk Jõesaar’e ennetähtaegsel vabanemisel ning elektroonilise järelevalve rakendamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Mikk Jõesaar’e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik