1-07-6961 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6961 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Meelis Kriisk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Meelis Kriisk (sündinud 09.12.1971..a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Meelis Kriisk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 31.05.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Kriisk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Meelis Kriisk tunnistati süüdi 04.04.2002.a. Ida-Viru MK poolt KrK § 100; § 207 lg1,2; § 207 – 1 lg
- KrK § 40 alusel karistuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.02.2001.a ja lõpp 07.02.2011.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.10.2007.a. 2 Meelis Kriisk`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 3 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on M. Kriisk suhtes kohaldatud 9 distsiplinaarrikkumist, millest 1 on kehtiv. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub positiivselt. Vangistuse ajal on M. Kriisk omandanud elektriku kutse ja hetkel töötab AS Eesti Vanglatööstuses. M. Kriisk`i on kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimase kuriteo sooritas alkoholijoobes olles. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on M. Kriisk`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXX. Ämari Vangla finantsosakonna seisuga on kinnipeetava hagi jääk 3875,60.-kr, tasutud on 1960.-kr. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt vabaduses ohustatud täiskasvanud isikud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Meelis Kriisk ei sobi kriminaalhooldusele. M. Kriisk ei ole peale korduvaid karistusi õppust võtnud, vaid on jätkanud kuritegelikku eluviisi ning hetkel kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, kuna kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks. Meelis Kriisk taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja elektroonilise valve kohaldamist. Ei õigusta oma kuritegu. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Meelis Kriiski ennetähtaegne vabastamine on ennatlik, kuna karistusaja lõpuni on jäänud 3 aastat. Meelis Kriiski ennetähaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivartud, samuti ei oleks Meelis Kriiski vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Meelis Kriisk kannab karistust tahtliku tapmise eest, mille eest talle mõisteti 10a vangistust, eelnevalt on teda 4 korral kriminaalkorras karistatud, Meelis Kriiski senised kuriteod on toimepandud alkoholjoobes ja kuriteod on läinud raskemaks. Kogu vangistuse aja jooksul on Meelis Kriiski suhtes kohaldatud 9 distsiplinaarkaristust, kusjuures viimane oli kohaldatud 20.02.2007 a. Varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, ära kuulanud Meelis Kriisk`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Kriisk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M. Kriisk`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Kriisk`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Meelis Kriisk kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo – tapmise - eest, mille eest talle mõisteti 10-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et M. Kriisk`i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 9 distsiplinaarkaristust, kusjuures viimane oli kohaldatud 20.02.2007 a. , mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuna M. Kriisk omab kehtivat distsiplinaarkaristust ning vanglakaristust kannab Ta isikuvastase kuriteo eest, on aeg, mil M. Kriisk on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. M. Kriisk peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka M. Kriisk`i suhtes koostatud iseloomustuses ning M. Kriisk`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemise korral ei oleks Meelis Kriisk`ile takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale garanteeritud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 10aastasest vangistusest on M. Kriisk`il kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.02.2011.a) ning M. Kriisk`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks M. Kriisk`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik