lg 2 p 4,8, § 215 lg 2 p 1, § 424, § 275 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 14 veebruari 2007 üldmenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Meelis Vaarmets ja kaitsja Raivo Bergson Prokurör Ringkonnaprokurör Kristine Tamm Süüdistatav Meelis Vaarmets, ik 37809170238, varem korduvalt karistatud, vahistatud alates 03.06.2006 , viibis eelvangistuses 8 kuud ja 9 päeva. Kaitsja Vandeadvokaat Raivo Bergson RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 14 veebruari 2007 kohtuotsus: 1. Meelis Vaarmetsale
lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse osas, 2.
lg 2, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud karistuste ja kandmisele kuuluva karistuse osas, 1
2.
lg 2, 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 2/ kaks/ aastat vangistust. 3.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 10.04.2003 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõista 2 / kaks/ aastat 5/ viis/ kuud vangistust. 4.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.01.04- 25.03.04 ja 05.12.0431.05.05 , so 8 kuud ja 9 päeva kantud karistuse hulka ja lugeda Meelis Vaarmetsal kandmisele kuuluvaks karistuseks 1/ üks/ aasta 8 / kaheksa/ kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.06.
lg 2 p 4,8 esitati M.Vaarmetsale süüdistus selles, et ta, olles varem varguse toimepannud isikuks, tungis 17.09-19.09.2002 Haapsalu linnas, Posti 3 asuvasse Haapsalu Kultuurikeskusse ja varastas sealt omastamise eesmärgil võõrast vara, tekitades linnavalitsusele kahju 100 356 krooni ja A.A 4000 krooni suuruses summas. Samuti selles, et ta 04.12.2003 kella 19.40 paiku tungis juhiukse lõhkumise teel Raplas x juurde pargitud sõiduautosse BMW ja varastas sealt omastamise eesmärgil T.K vara kogusummas 5200 krooni. 2.
lg 2 p 1 järgi esitati M.Vaarmetsale süüdistus selles, et ta, olles varem varguse ja asja omavolilise ajutise kasutamise toimepannud isikuks, seega
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, kasutas omavoliliselt omastamise eesmärgita, omaniku loata 17.12.2003 Raplas M.I varastatud sõiduautot BMW 520, reg. Nr xxx XXX, Samuti selle eest, et ta kasutas omavoliliselt, omastamise eesmärgita, omaniku loata K.R kuuluvat sõiduautot Audi 80 reg, nr xxx XXX 04.12.2004 Harjumaal, Klooga alevikus ja 05.12.2004 Keila vallas. 3.
järgi esitati M.Vaarmetsale süüdistus selles, et ta, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, 05.12.2004 kella 14.50 ajal, olles alkoholijoobes juhtis Harju maakonnas Keila vallas Lao külas Paldiski – Madise teel mootorsõidukit Audi 80 reg. Nr xxx XXX, ja 31.08.2005 kella 12.45 ajal Tallinnas sõiduautot Mercedes Benz 190 D reg. Nr xxx XXX, rikkudes LS §20 lg 3,4 ja LE § 76 p 1,3 nõudeid. 4.
järgi esitati M.Vaarmetsale süüdistus selles, et ta 16.04.2005 kella 9.30 paiku Pärnu linnas Pärnu Vangla II elukorpuses solvas ametikohustusi täitvaid vanglaametnikke Ü.A ja A.K, sõimates neid ebatsensuursete ja halvustavate sõnadega. MAAKOHTU OTSUS: 5. Pärnu Maakohus tunnistas Meelis Vaarmetsa süüdi
lg 1järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega,
lg 1 alusel luges 10.04.2003 Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks mõistetud raskema karistusega ja mõistis liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 p 1 järgi ja karistas 2 aasta 6 kuulise vangistusega,
järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega,
järgi ja karistas 3 kuulise vangistusega,
lg 2, 64 lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust,
lg 2 alusel suurendas karistust 10.04.2003 Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõistis 3 aastat vangistust. T.K vara varguse osas mõistis kohus Meelis Vaarmetsa õigeks.
lg 1 alusel luges kohus M.Vaarmetsal kantuks eelvangistuses viibitud 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva ja seisuga 14.02.2007 kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 9 päeva vangistust. Mõistis välja tsiviilhagid: 99967 krooni Haapsalu Kultuurikeskuse, 4000 krooni A.A, 32800 krooni M.I, 82527.20 krooni K.R kasuks. Maakohus leidis, et M.Vaarmetsa süü Haapsalu Kultuurikeskusest varguste toimepanemistes ei ole tõendamist leidnud, kuid täielikult on tuvastatud tema poolt
T.K sõiduautost esemete varguse toimepanemine ei ole tõendatud ja 3 selles osas mõistis maakohus ta õigeks. Muus osas tunnistas maakohus M.Vaarmetsa temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. APELLATSIOONIDE SISU: 6. Süüdistatav M.Vaarmets vaidlustab süüdimõistvat kohtuotsust tervikuna. Haapsalu Kultuurikeskuse episoodis apellant märgib, et ei teadnud, et helitehnika oli varastatud. Tema tuttav palus vaid teda müügi vahendajaks. Seda et tema ema garaažis olev helitehnika on varastatud sai teada hiljem politseist. Palub selles episoodis õigeksmõistmist.
süüdistuse kohta apellant märgib, et ta võis küll M.I kuuluvas sõiduautos nimetatud ajal olla, kuid viibis seal kindlasti kaassõitjana. Bensiinijaamas ostis bensiini ja alkoholi ja siis sõidutati ta kesklinna ja seal ta lahkus sõiduautost. M.P ütlused on valed. Läbiotsimisel garaažist leitud esemetel ei ole selle autoga mingit pistmist. Kuna pole selles kuriteos süüdi palub end õigeks mõista. Tunnistab omavolilist K.R kuuluva Audi 80 kasutamist ja ka avarii tegemist ja on nõus avariiga tekitatud kahju hüvitama, kuid ei soostu autos olnud kannatanule kuuluvate esemete võtmisega ja selles osas kahju hüvitamisega. Tema ei ole sealt sõiduautost mingeid esemeid võtnud. Tunnistab 49 327.90 kroonist hagi.
järgi süüdimõistmise osas süüdistatav märgib, et kohus on jätnud tema poolt antud ütlused arvestamata ja on teda süüdi tunnistanud vaid vanglaametnike poolt antud ütluste alusel. Temal oli vanglaametnikega, kes teda arestikambrisse paigutasid kokkulepe, et talle jäävad isiklikud vahetusriided koos spordikotiga kuna ta tundis ennast veidi haigena. Läbiotsimisel leiti temalt mängukaardid. II elukorpuse arestikambris tehtud läbiotsimise käigus oli ära viidud ka lubatud esemed. Tema küsis viisakalt, et miks on ära viidud ka lubatud esemed, sealhulgas hügieeni tarbed. Temale vastati, et peab ootama esmaspäevani, mis peale ta nõudis oma asju tagasi. Kohaletulnud vanglaametnik Ü.A ähvardas teda ja sõimas teda ebatsensuursete sõnadega. Apellant leiab, et ühtede poolt tema isiklike asjade lubamine ja teiste poolt nende äravõtmine viitab sellele, et teda taheti endast välja viia. Apellant leiab, et asjaolu, et vanglavalvur I.J teab teda puudutavat kriminaalasja kinnitab vanglatöötajate ettevalmistatud provokatiivset käitumist tema suhtes. 7. Kaitsja vandeadvokaat R.Bergsoni poolt esitatud apellatsioonis taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja M.Vaarmetsa õigeksmõistmist
lg 2 p 1 ja § 202 järgi ning mõistetud liitkaristuse vähendamist ja Haapsalu Kultuurikeskuse, A.A ja M.I tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Kaitsja esitab M.Vaarmetsa seisukohad tema süü tõendamatuse kohta
Kaitsja esitab tunnistaja Pärnametsa poolt antud ütlused. Leiab, et kohus on ebaõigesti välja mõistnud eelpoolnimetatud tsiviilhagid. Kohus on jätnud tähelepanuta, et mõistis M.Vaarmetsa süüdi mitte kultuurikeskusest vara varguses vaid
Seda enam, et kõik garaažist leitud ja ka tunnistajale turustatud asjad olid omanikele tagastatud, rohkem asju ei leitud, siis puuduvad ülejäänud esemete hoidmise ja turustamise kohta tõendid. Pole tuvastamist leidnud kas ja millises osas M.Vaarmets tekitas M.I sõiduautole vigastusi, kuna autot kasutasid mitmed isikud. Alates 15.03.2007 on
lg 2 ettenähtud süüteo eest maksimaalseks karistuseks 3 aastane vangistus, seega on M.Vaarmetsale mõistetud liialt karm karistus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 4 8. Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni. Täpsustas, et ei vaidlusta tema süüdi tunnistamist ega karistamist
järgi, tunnistaja ülekuulamise taotlusi ei toeta, muus osas jääb apellatsioonis esitatud taotluste juurde. Kaitsja apellatsiooni toetab. Apellant- kaitsja toetas esitatud apellatsioone ja palus nendes esitatud taotlused rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on osaliselt apellatsioonis väidetu tähelepanuvääriv. Leidis, et K.R poolt esitatud vargusega seotud tsiviilhagi M.Vaarmetsalt väljamõistmiseks alused puuduvad, kuna sellise varguse toimepanemises ei ole M.Vaarmetsa süüstatud. Muus osas palus jätta kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: 9. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu järeldus M.Vaarmetsa süüdi tunnistamises Haapsalu Kultuurikeskusest varastatud esemete hoidmises ja turustamises on kooskõlas asjas kogutud ja kontrollitud tõenditega ja piisava selgusega põhistatud. Apellandi väited sellest, et ta ei teadnud, et tema kasutuses olevas garaažis hoitavad ja tema poolt turustatud esemed on varastatud, on maakohtu otsuse põhistusega juba kummutatud. Apellatsioonis on süüdistatav uuesti viidanud kellelegi, kes hoidis garaažis asju ja kes palus tal vahendada müüki. Selle isiku nime süüdistatav ei märgi. Kohtukolleegium, lähtudes Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohast, leiab, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma süüdistajale ja kohtule reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks / Riigikohtu otsus nr 3-1-1-104-05/. Kohtukolleegium soostub ka maakohtu järeldusega sellest, et kui süüdistatav viitab enda julgeolekule on alust tuvastada, et ta oli teadlik ka sellest, et tema poolt hoitud ja turustatud esemed olid saadud kuritegelikul teel. Samuti viitab sellise asjaolu teadlikkusele fakt, et süüdistatav turustas esemeid tunduvalt alla nende turuväärtust. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu põhjendusi esitatud apellatsioonide väited kahtluse alla ei sea ning süüdistatava õigeksmõistmiseks
Samas on asjakohased kaitsja poolt apellatsioonis esitatu sellest, et kohus on vääralt Haapsalu Kultuurikeskuse ja A.A poolt esitatud tsiviilhagid täies ulatuses rahuldanud ning M.Vaarmetsalt välja mõistnud. Antud juhul on kannatanutele, vara omanikele vahetult tekitatud kahju vara vargusega. Kohus leides, et M.Vaarmetsale esitatud süüdistus nimetatud esemete varguses ei ole tõendamist leidnud, kuid on tuvastatav tema tegevuses
koosseis, on aga vargusega toimepandud kahju ekslikult M.Vaarmetsalt välja mõistnud. Kohtukolleegium leiab, et selles osas kuulub kohtuotsus tühistamisele ja Haapsalu Kultuurikeskuse ja A.A tsiviilhagid tuleb jätta antud kriminaalasjas rahuldamata. 10. Kohtukolleegium leiab, et M.Vaarmets on seaduslikult süüdi tunnistatud M. Ilumaale kuuluva sõiduauto omavolilises kasutamises. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks hakata uuesti kajastama maakohtu otsuses juba esitatud tõendite sisu, kuid peab vajalikuks märkida, et kohtukolleegiumil ei ole alust seada kahtluse alla tunnistaja M.P poolt maakohtu istungil antud ütluste õigsust. Maakohtu istungil ristküsitluse käigus ei ole kaitsja taotlenud tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, seega ei ole tunnistaja kohtuistungil 5 antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seatud/ 5 kd. t.lk. 51-52/. Kohus on tõendina arvestanud vaid tunnistaja kohtuistungil antud ütlusi ning on seaduslikult need tunnistanud usaldusväärseteks. Kaitsja poolt apellatsioonikohtus esitatud väide, et tunnistaja on kohtueelsel uurimisel ära tundnud S.M ei sea tunnistaja kohtuistungil antud ütluste õigsust kahtluse alla, kuna ka M.Vaarmetsa on tunnistaja ära tundnud ning on kinnitanud oma ütlustes, et M.Vaarmetsaga olid kaasas veel kaks isikut. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et süüdistatava V.Vaarmetsa enda poolt apellatsioonis ja ka ringkonnakohtu istungil väljendatu sellest, et ta ei olnud küll roolis, kuid võis olla kaassõitja ei vabasta teda vastutusest antud kuriteo toimepanemise eest, kuna ka mootorsõidukis kaassõitjana sõitmine on käsitatav sõiduki kasulike omaduste tarbimisena ja seega ka sõiduki kasutamisena. K.R kuuluva sõiduauto omavolilist kasutamist on M.Vaarmets kinnitanud ega ole selle kuriteo toimepanemises
11. Süüdistatav on apellatsioonis vaidlustanud ka enda süüdimõistmist
Apellatsioonikohtu istungil M.Vaarmets andis ütlusi sellest, et ta tõepoolest väljendus ebatsensuurselt vanglaametnike suhtes, oli närvis, kuid leiab, et kuna ka teda sõimati vanglaametnike poolt, on ka viimased süüdi.
ettenähtud objektiivse koosseisu moodustab muuhulgas võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Maakohus on tõendite vahetu uurimise, kohtuistungil ülekuulatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega lugenud tõendatuks süüdistatava poolt kannatanute suhtes ebatsensuursete, solvavate väljendite ütlemise ja antud juhul ei ole apellant- süüdistatav ka ise selles osas vastuväiteid esitanud vaid on solvamise fakti omaks võtnud. Et tegemist oli oma ametikohustusi täitvate võimuesindajatega oli M.Vaarmetsale teada ja arusaadav ning ka selles osas ei ole kohtu järeldust vaidlustatud. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust, kusjuures kuriteokoosseis on täidetud kui süüdlane pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtukolleegium leiab, et juba süüdistatava enda ütlustega solvavate väljendite kasutamisest vanglatöötajate suhtes on tuvastatav tema teos koosseisu subjektiivne tunnus- tahtlus. Eeltoodust tulenevalt kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt M.Vaarmetsa süüdimõistmine
järgi on kooskõlas seadusega ja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust selles osas kohtuotsuse tühistamiseks ja M.Vaarmetsa õigeksmõistmiseks.
Kui maakohtu otsuse kuulutamise hetkel kehtis seadus, kus oli ülalnimetatud kuriteo 6 toimepanemises eest ette nähtud kahe kuni kümneaastane vangistus, siis peale 15 märtsi 2007 aastat on nimetatud kuriteo toimepanemises eest võimalik mõista rahaline karistus ja kuni kolme aastane vangistus. Kohtukolleegium leiab, et kuigi maakohtu poolt
lg 2 p 1 järgi mõistetud 2 aasta ja 6 kuuline vangistus jääb ka kehtiva seadusega ettenähtud sanktsiooni piiridesse, siis arvestades siiski asjaolu, et karistuse mõistmise ajal oli mõistetud karistus sanktsiooni alammäära lähedane, käesoleval ajal kehtiva seaduse alusel aga sanktsiooni ülempiiri lähedane, leiab kohtukolleegium, et antud juhul on karistuse kooskõlla viimiseks
nõuetega vajalik leevendada M.Vaarmetsale
Samas kohtukolleegium leiab, et arvestades nii toimepandud kuritegude asjaolusid kui ka süüdistatava isikut, kes on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka analoogsete kuritegude toimepanemiste eest, ei kuulu karistus leevendamisele olulises määras. Kuna liitkaristuse mõistmisel oli kohtu poolt kohaldatud karistuste kaetuks lugemise põhimõtet, siis kuulub lühendamisele ka liitkaristusena mõistetud vangistus. Apellatsioonide piiridest väljuvalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kohus on
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel ekslikult suurendanud mõistetud karistust 6 kuu võrra. Vastavalt kriminaalasja materjalidele oli eelmise Tallinna Linnakohtu 10.04.2003 aasta otsusega mõistetud kandmata karistuseks 5 kuud vangistust/ 3 kd. t.lk. 191/.
lg 2 sätestab üheselt, et uue kuriteo eest mõistetavat karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata osa võrra. Seega on seadusega kooskõlas mõistetud karistuse suurendamine 5 kuu võrra. Seoses faktiga, et alates 03 juunist 2006 on M.Vaarmets olnud vahistatud, siis on kooskõlas seadusega ja ka otstarbekas lugeda tema karistuse kandmise alguseks 03 juuni 2006. 14. Seoses seaduse muudatusega ja nimelt asjaoluga, et käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt ei ole M.Vaarmets toime pannud ühtegi esimese astme kuritegu, siis lähtuvalt
MS § 337 lg lg 1 p 4, § 338 p 2,4, § 340 lg 2 p 4, 5 tühistab ringkonnakohus osaliselt Pärnu Maakohtu 14 veebruari 2007 kohtuotsuse Meelis Vaarmetsa süüdistusasjas ja teeb uue otsuse. Apellatsioonid rahuldab osaliselt. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JÜRI PAAP 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.