1-06-4072\9

1-06-4072 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 28.mai 2007.a., Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Igor Amann, Paavo Randma Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14.02.2007.a. kohtuotsus Liia VAAB ja Marko BUCK süüdistusasjas Apellandid kaitsjad adv. Toomas Alp ja adv. Mart Missik Prokurör Jüri Kasesalu Kaitsjad adv. Toomas Alp, adv. Mart Missik RESOLUTSIOON

1. tühistada Harju Maakohtu 14.02.2007.a. kohtuotsus Liia Vaabi ja Marko Bucki süüdistuses KarS § 114 p 5 ja § 25 lg 3 järgi.
2. mõista Liia Vaab ja Marko Buck neile esitatud süüdistuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu õigeks.
3. Apellatsioonid rahuldada. 1 EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu otsusega tunnistati Liia VAAB, sünd. 01.04.1977.a., Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht Viljandi maakonnas X vallas X talus, ja Marko BUCK, sünd. 11.07.1973.a., Eesti kodanik, kriminaalkaristatus kustunud, elukoht Tallinnas XX x, Soome Vabariigis Helsingi linnas XX tie x-x süüdi KarS § 114 p 5 ja § 25 lg 3 järgi mõrvakatses teist isikut kasutava täideviimisega omakasu motiivil, mõlemaid karistati KarS § 60 lg 4 kohaldamisega 5 aastase vangistusega. Kohtuotsuse kohaselt süüdistatavad, olles teadlikud, et K. L esitas Viljandi Maakohtusse hagiavalduse 200 000 krooni väljamõistmises süüdistatavalt Liia Vaabilt, ja soovides võla tasumist vältida, asusid ühiselt ja kooskõlastatult korraldama K.L tapmist enne maakohtu kohtuistungit 03.11.2005.a. teist isikut kasutava täideviimisega. Selleks andis L.Vaab M.Buckile 2005.a. septembris fotod K.Lst ja 20.10.2005.a. edastamiseks tapmise toimepanemiseks palgatud isikule K.L Tallinnas Mustamäe tee 181-106 asuva korteri võtmed. M.Buck palus H. Ld, et see otsiks tapja ning enne 15.10.2005.a. andis tapmise korraldamise eesmärgil H.L kätte K.L tapjale edastamiseks K.L fotod, 20.10.2005.a. K.L Tallinnas Mustamäe tee 181-106 asuva korteri võtmed ning 27.10.2005.a. tapmise eest ettemaksuna 25 000 krooni. M.Buck kontrollis 28.10.2005.a. telefoni teel rahasumma kättesaamist R. R poolt, keda ta pidas tapmise vahetuks täideviijaks, leppis temaga kokku tapmise toimepanemise tasus 50 000 kroonis ja nõudis temalt oma foto saatmist, et teada, kellele ülejäänud summa tasuda. Ühtlasi M.Buck esitas soovi, et tapetu surm peab mida varem- seda parem saabuma näiliselt õnnetusjuhtumi tagajärjel, tapmine leiab 2 aset isiku saabumisel Soomest Eestisse, tapetava isiku saabumisest Eestisse teatatakse täiendavalt. Tapmise tõendina tuli esitada K.L kuldehted, mobiiltelefon ja tapetu foto, selle nõude täitmisel lubas M.Buck üle anda järelejäänud tasusumma ja tagastada R.R foto. Ajavahemikus 24.-30.10.2005.a. küsitles M.Buck telefoni teel R.R korduvalt tapmise toimepanemiseks sooritatavate tegude kohta. Süüdistatavatel ei õnnestunud K.L tapmist lõpule viia, kuna H.L ja R.R teatasid tapmise ärahoidmise eesmärgil mõrva tellimisest politseile, asusid tegema koostööd politseiga, üksnes teesklesid tegutsemist tapmise toimepanemiseks ja edastasid M.Buckile sooritatavate tegude kohta väljamõeldud andmeid. Maakohus leidis, et käesolevas asjas olid süüdistatavate teod suunatud tapmise toimepanemisele, nad olid alustanud tegu, mis nende ettekujutuse kohaselt põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. M.Buck lõi kõik eeldused mõrva toimepanemiseks. M.Bucki helistamine R.Rle 01.11.2005.a. teatega, et tapmine tuleb määramata ajaks edasi lükata, ei ole maakohtu arvates vaadeldav kuriteost loobumisena. Apellatsioonid ja taotluste sisu Apellandid paluvad kohtuotsuse tühistada ja süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Adv. T.Alp rõhutab, et võla olemasolu ja tekkepõhjust selgitav hagimenetlus ei olnud kriminaalasja otsustamise ajaks lõppenud, mistõttu kõneksolev võlg on oletuslik. Kaitsja arvates pole L.Vaab seotud M.Bucki omaalgatusliku tegevusega K.L kohtusse ilmumise takistamisel, pealegi oli K.Ll tsiviilasjas esindaja. Kaitsja põhiväide on, et süüdistatavate käitumine polnud jõudnud tapmise katseni, sellele ei viita isegi ükski L.Vaabile esitatud süüdistuse tunnus: raha andmine pole vaadeldav kuriteo vahendi andmisena, isiku foto ja korterivõtmete andmine on vaadeldav soodusolukorra loomisena. Süüdistuse kirjeldus vastab võimalikule kuritegelikule eeltegevusele teo ettevalmistamise mõttes, see pole aga kehtiva õiguse alusel kriminaalkorras karistatav. M.Buck ei minetanud kontrolli toimuva üle. See tuleneb vaieldamatult kindlakstehtust, et M.Buck lubas tapmise väidetavale täideviijale R.Rle teatada K.L Eestisse saabumisest, enne K.L Eestisse saabumist aga teatas M.Buck talle, et asi st. tapmine tuleb ära jätta/lükatakse edasi. Väidetav kuritegu- tapmine omakasu ajendil- pole jõudnud katsestaadiumi isegi juhul, kui M.Buck teatas R.Rle, et toiming lükatakse edasi, sest uut korraldust tegu toime panna pole järgnenud käesoleva ajani. 3 Kaitsja arvates ei saa vaadelda tõendina kriminaalasjas üldse ja ka käesolevas asjas politseiniku ettekannet, millel süüdimõistev kohtuotsus suuresti tugineb. Ka väljub käesoleva süüdistuse piiridest kohtuotsuses kajastatu, et süüdistatavad suhtlesid omavahel mingist teost peale 03.11.2005.a. Adv. M.Missiku arvates hindas maakohus tõendeid vääralt ning kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtuotsuses on analüüsimata tõendid osas, mis puudutab kuriteost loobumist. Apellant järeldab kriminaalasja uurimisel antud ütlustest, et M.Buck loobus (kuriteo)katse toimepanemisest. Kaitsja toonitab, et olukord oli M.Bucki kontrolli all algusest saadik ega väljunud sealt kuni kuriteokatse jätkamisest loobumiseni 01.11.2005.a., mil M.Buck palus telefoni teel R.R tegu mitte toime panna ja nõudis raha tagasi. Selliselt olid M.Bucki konkreetsed teod küll jõudnud teo karistatavasse alasse, kuid süüteokatsest loobumisega langevad süü ja vastutus tagantjärele ära. M.Buck on kahetsenud oma tegusid, mis olid suunatud K.L kõrvaldamisele, ta loobus plaani edasisest realiseerimisest. Asjas puuduvad tõendid, et M.Buck kooskõlastas oma tegevust K.L suhtes L.Vaabiga, ta vaid informeeris L.Vaabi, et sai aru oma tegevuse mõttetusest ja absurdsusest. Ringkonnakohtu seisukoht L.Vaab kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kõnesolevas haginõudes langetatud kohtuotsus jõustus edasikaebamiseta. Süüdistuses heidetakse L.Vaabile ja M.Buckile ette tapmise korraldama asumist, mis seisnes selles, et L.Vaab andis K.L fotod ja tema korteri uksevõtmed M.Bucki kätte edastamiseks tapmise toimepanemiseks palgatud isikule, M.Buck aga tellis H.L kaudu tapmise teist isikut kasutava täideviimisega enne 03.11.2005.a., andis talle L.Vaabi käest saadud K.L fotod, tema elukoha korteriukse võtmed, samuti ettemaksuna 25 000 krooni, leppis kokku tapmise vahetuks täideviijaks peetava R.Rga teo toimepanemise tingimustes, tasutavas lõplikus hinnas ja tasumise korras. Ringkonnakohus osutab siinjuures tähelepanu süüdistuse sõnastusele: L.Vaab „asus korraldama…“, M.Buck „tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Liia Vaabiga…tellis H. L kaudu K. L tapmise teist isikut kasutava täideviimisega enne 03.11.2005.a.“. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu järeldus L.Vaabi ja M.Bucki süüdistuses nimetatud vahetust käitumisest kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Tapmist korraldama asudes hakati vahetut tegu ette valmistama: otsiti ja vastavalt oma 4 ettekujutusele leiti kavatsuse realiseerida lubanud isik, esitati talle teo toimepanemise tingimused, anti talle tapetava isiku foto ja elukoha uksevõtmed, lepiti kokku tasus tellitava teo eest, tasuti ettemaks, lubati teatada- millal tapetav isik Eestisse tuleb. Arutuseloleva omakasulise mõrva plaanist olid teadlikud mõlemad süüdistatavad, ehkki vahetutest vestlustest ja nüanssidest selle plaani realiseerimisel L.Vaab võis mitte teada. Ka oli L.Vaab teadlik, et M.Buck edastas tapmise väidetavale täideviijale R.Rle soovi tegu ära jätta/edasi lükata. Selliste järelduste aluseks olevad tõendid on nimetatud maakohtu otsuses ja nende veelkordseks kordamiseks käesolevas kohtuotsuses puudub vajadus. Arutuselolevas kriminaalasjas omab määravat tähtsust välja selgitada, millisesse kavandatava teo staadiumisse süüdistuses nimetatud käitumine kuulub. See tähtsus tuleneb asjaolust, et KarS kohaselt süüteo ettevalmistamine ei ole hõlmatud süüteokatse mõistega st. et teo ettevalmistamine pole kriminaalkorras karistatav. Ka Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-7-07 on märgitud, et iga süütegu on ajaliselt kulgev nähtus, mis piirneb ühelt poolt ettevalmistamisega ja teiselt poolt materiaalse delikti korral koosseisupärase tagajärje saabumisega. Süüteo sellise kulgemise silmaspidamine on hädavajalik selleks, et õiguslikult adekvaatselt määratleda karistatava teo alguspunkt. Süüteokatse algusmomendi määratlus ei saa piirduda üksnes isiku õigusvastase tahte olemasoluga, vaid nõuab täiendavalt süüteokatse toimepanemise vahetut alustamist. Selline järeldus tuleneb otseselt Karistusseadustikust, mis üksiktäideviimise puhul määratleb karistatava teo alguspunktina katsestaadiumi s.o KarS § 25 lg 1 kohaselt tahtliku teo, mis on suunatud süüteo toimepanemisele ning mille algusest saab sama paragrahvi teise lõike kohaselt rääkida alles juhul, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kaastäideviimise korral tuleb KarS § 25 lg 4 kohaselt hinnata kaastäidevijate tegusid tervikteo osadena ning süüteokatse algab hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele alustab süüteo toimepanemist. Teist isikut kasutava täideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil isik minetab kontrolli toimuva üle või kui teo vahendaja vastavalt isiku ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist (KarS § 25 lg 3). See tähendab, et vahendlik täideviija laseb teo vahendaja oma mõjusfäärist välja, koosseisule iseloomuliku tagajärje saabumiseni viiv põhjuslik ahel areneb ilma vahendliku täideviija osavõtuta. Kriminaalasja materjalide kohaselt tapmise toime panna lubanud isik R.R lubatud tapmise vahetuks alustamiseks midagi ei teinud ja selle asemel asus koostööle politseiga. 5 Kolleegium ei nõustu prokuröri väitega ringkonnakohtu istungil, et alates tapmise eest ettemaksu tasumisest 26.10.2005.a. oli tegevus väljunud tapmise korraldajate kontrolli alt, edasised telefonivestlused sisulist tähtsust ei omanud. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et arutuselolevas asjas puudus süüteokoosseisu elluviimise alustamiseks oluline käitumisakt- M.Buck teatas R.Rle, et tapetav viibib välismaal ja tema saabumisest Eestisse teatatakse tapjale täiendavalt. Sellise teabe edastamises mõrva täideviimisele asumise tingimusena oli varasemalt omavahel kokku lepitud. Vastavalt oma ettekujutusele teadis M.Buck, et ilma sellise teabe edastamiseta R.R mõrva sooritama ei asu, teisisõnu- süüteo alustamine seati sõltuvusse süüdistatavate tahtest ja ei seotud mingite väliste asjaoludega. Sellesisulist teavet ei edastatudki, M.Buck teatas R.Rle hoopis, et tapmine tuleb edasi lükata. Kolleegiumi arvates näitab see, et M.Buck säilitas kontrolli kogu toimuva üle, see ei olnud väljunud tema mõjusfäärist, ta oli võimeline suunama enda poolt vallandatud kausaalseost. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust- kõiki eelduseid mõrva toimepanemiseks poldud loodud, kogu sündmuste kulgemine oli tapmise korraldajate kontrolli all, süüdistatavate käitumine oli põhitegu (mõrva) ettevalmistav, vahetu süüteo katse alguseni käitumine ei jõudnud. Sisuliselt samale seisukohale on asutud juba süüdistuses, mille sõnastus „asusid korraldama“ ei hõlma ühtegi vahetult tapmisele suunatud tegu. Nimetatud „korraldamine“ aga ei ulatunud süüteo karistatavasse alasse. Esemete (foto, uksevõtmed, raha) ja teabe edastamine pole vaadeldavad tapmise riista või vahendi edastamisena. Käesoleval ei saa juhul rääkida vahendlikust täideviimisest KarS § 25 lg 3 tähenduses. Sisutu on arutleda süüteo katsest loobumise üle (KarS § 40), juhul kui käitumine ajaliselt kulgevana ei jõudnud teo ettevalmistusest kaugemale ja osavõtu üle, juhul kui puudub täideviija. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 1 alusel täies ulatuses tühistada ja mõista süüdistatavad neile esitatud süüdistuses täies ulatuses õigeks. Apellatsioonid kuuluvad rahuldamisele. Jüri Paap Igor Amann Paavo Randma 6