1-06-10919\10

1-06-10919 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus 22 . mai 2007.a Tallinn 1-06-10919 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja

1. mai 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht Andrus Kubbe süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu
2. veebruari 2007.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Põhja ringkonnaprokurör Õnne-Neare Vaarmann Apellatsiooni esitaja Õnne-Neare Vaarmann Prokurör Andrus Kubbe Süüdistatav Advokaat Raivo Bergson Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
3. veebruari 2007.a otsus Andrus Kubbe suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
4. mail 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon advokaadist kaitsja vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon advokaadi vahendusel ainult tsiviilhagisse puutuvas osas. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtus
6. veebruaril 2007.a. toimunud kohtuistungil esitas prokurör süüdistatavale A. Kubbele ja tema kaitsjale uue muudetud süüdistusakti süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi selles, et A. Kubbe organiseerimisel teostati kohtueelses menetluses tuvastamata isikute poolt ajavahemikus jaanuarist kuni novembrini 2002.a. kasvava metsa raiet Harjumaal X vallas XX kinnistu metsas õigusvastaselt võõrandatud maal eraldustel 47, 48 ja 57 kasvava metsa raieõiguse tasuta võõrandamise lepingu nr 404 alusel. Nimetatud lepingu alusel oli A. Kubbel õigus teostada harvendusraiet. Raie käigus oli aga välja raiutud jämedama rinnasdiameetriga puud ning jäetud kasvama peenema rinnasdiameetriga puud, millega oli metsa täius viidud allapoole kui lubavad seda Metsaseaduse § 17 lg 3 alusel 01.04.1999.a keskkonnaministri määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad ning millega oli keskkonnale tekitatud kahju summas 78 150 krooni. Kohtueelsel uurimisel oli esitatud A. Kubbele süüdistus selles, et ta teostas ebaseadusliku metsaraie ise.
7. Harju Maakohtu
8. veebruari 2007.a otsusega mõisteti A. Kubbe süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi süü tõendamatuse tõttu õigeks. Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud tsiviilhagi summas 78 150 jättis kohus läbi vaatamata. Kohtu arvates ei ole kogutud piisavalt tõendeid A. Kubbe süüdimõistmiseks. Kõik kahtlused tuleb aga tõlgendada süüdistatava kasuks. Lepingute nr 435 ja 443 alusel võis A. Kubbe raiet teostada mahus 460 tihumeetrit ning asjas puuduvad tõendid selle kohta, et sellise koguse materjali oli ta kõik välja vedanud märtsiks 2002.a, mil süüdistatav veoselehtedele kirjutas lepingu nr
9. AS-lt S pole küsitud andmeid varasemate väljavedude ja A. Kubbega sõlmitud lepingute kohta. Samuti ei ole uuritud, kust või millistelt eraldustelt pärines see metsamaterjal, mille A. Kubbe 2002.a AS-le S müüs. Ka ei ole uurimise käigus tunnistajana üle kuulatud ühtegi AS S autojuhti, kellelt oleks saanud täpsustada andmeid selle kohta, kust metsamaterjal autole pandi. Kõrvenõmme maaüksusel oli metsamaad ca 56 hektarit ning toimikus oleva kolme lepingu alusel võis harvendusraiet teha maaüksuse erinevatel eraldustel kokku 28,38 hektaril. Ei ole ühtegi tunnistajat, kes oleks näinud A. Kubbet ise puid raiumas või palgatud metsatöölisi juhendamas. Kannatanu esindaja A. Lall ja tunnistaja R. R ei osanud kohtuistungil hinnata metsamaterjali kogust, mis võis tulla sihtidelt ja kokkuveoteedelt. Tõenduslikku tähtsust ei ole vanemkonstaabli M. Issaku koostatud õiendil, sest selles sisalduv umbmäärane informatsioon ei ole kriminaalmenetluses lubatud tõenditega sisustatud. Kohus pidas A. Kubbe kohtuistungil antud ütlusi usaldusväärseks, sest eeluurimisel pole temalt küsitud ühtegi küsimust veoselehte kohta.
10. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb prokurör kohtuotsuse tühistamist ja A. Kubbe süüdimõistmist ja karistamist KarS § 356 lg 1 järgi. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei vasta kohtu järeldused faktilistele asjaoludele, on tuletatud menetlusnorme rikkudes ja rajanevad tõendite ühekülgsel uurimisel. Apellatsioonis leitakse, et A. Kubbe kohtuistungil antud ütlused olid ennastõigustavad ja vastuolus kohtueelsel eeluurimisel antud ütlustega. Sellises olukorras tulnuks A. Kubbe ütlused kui mitteusaldusväärsed üldse kõrvale jätta. Keegi ei tea, mis küsimusi kohtueelsel uurimisel A. Kubbe käest küsiti. Kui A. Kubbe käsutuses oli teda õigustavat informatsiooni, siis oleks ta sellest kohtueelsel uurimisel kindlasti rääkinud. Kui ta avaldas selle informatsiooni alles kohtuistungil, siis pidanuks ta esitama ka vastavad tõendid või laskma neid kontrollida. Keskkonnainspektori A. Lalli ütluste kohaselt oli kohati tegemist märja metsaga, mistõttu müügikõlbulikku puitu sealt tulla ei saanud. Kuna sihid ei olnud suured, siis ei saanud raiutud puidu kogus olla nii suur nagu süüdistatav A. Kubbe räägib. Puit ei saanud olla raiutud varem teistelt lankidelt, sest suve läbi seistes läheb puit roheliseks ja seda ei ole võimalik realiseerida. Prokurör soovib apellatsioonikohtu istungil esitada täiendava tõendina AS S poolt saadetavad dokumendid, mis puudutavad A. Kubbe tellimisel 2001.a Kõrvenõmme kinnistult veetud metsamaterjali.
11. Apellatsioonikohtu istungil taotles prokurör kohtuotsuse tühistamist ja apellatsiooni rahuldamist. Täiendavaid tõendeid AS S tegevuse kohta 2001.aastal prokurör ei esitanud. Süüdistatav A. Kubbe ja tema kaitsja leidsid, et apellatsioon on põhjendamatu, mistõttu taotlesid kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 2