← Eesti

1-07-5846\2

1-07-5846 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5846 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Jaanus Sarapik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jaanus Sarapik (ik 37102155230; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jaanus Sarapik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 09.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaanus Sarapik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jaanus Sarapik tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.09.2006.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 05.10.2004 poolt mõistetud kandmata karistuse 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 23.10.2006.a ja lõpp 23.08.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 23.04.2007.a. 2 Jaanus Sarapik on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tööle rakendamist ei leidnud. Õppinud ei ole. Sotsiaalprogrammidest osa ei ole võtnud. Kinnipidamisasutuses kasutab aega konstruktiivselt: loeb raamatuid. On nõus sellega, et enamik inimesi on seaduskuulekad. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtumine on normaalne, kuid uus kuritegu oli sooritatud katseajal. Enda sõnul praegune suhtumine kriminaalhooldusesse on muutunud paremuse poole ja ta on nõus täitma käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalkorras karistatud 8 korda ja vanglas viibib 3 korda. Distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad. Isikuvastaseid kuritegusid pole toime pannud. Uuekuriteo toimepaneku ohtlikkust suurendab alkoholi tarvitamine ning legaalse sissetuleku puudumine. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Jaanus Sarapik ei sobi kriminaalhooldusele. Jaanus Sarapik’ul oleks koheselt otstarbekas asuda taotlema Kadrina vallast isiklikku elamispinda. Jaanus Sarapik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik ei ole teinud varasematest karistustest ning vanglas viibimistest vajalikke järeldusi, need karistused ei ole mõju avaldanud ning Jaanus Sarapik ei ole asunud elama seadusekuulekat elu. Vabaduses tarvitas alkoholi. Uue kuriteo pani toime, olles järelevalve all. Seega ei ole ta näidanud, et suudaks alluda kontrollile ning kinni pidada talle kohaldatud reeglitest ning piirangutest. Kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et Jaanus Sarapikul puudub vabaduses töökoht, samuti ka elukoht. Tema lähedased ei soovi temaga koos elada, kuna ta on manipuleeriv, alkoholi tarbides muutub füüsiliselt vägivaldseks. Vabaduses ei kontrollinud oma alkoholitarbimist. Puudub tööharjumus. Varasem kriminaalhooldus lõppes seoses uue kuriteo toimepanemisega. Kriminaalhooldust takistavaks asjaoluks oli Jaanus Sarapiku negatiivne suhtumine kriminaalhooldusesse, väites, et talle ei sobi sotsiaalse allumise süsteem. Ta ei ole valmis muutusteks. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud Jaanus Sarapiku ennetähaegse vabastamisega. Prokurör leiab samuti, tuginedes vangla iseloomustusele ning kriminaalhooldaja ettekandele, et isik ei kuulu ennetähtaegsele vabastamisele, tulenevalt tema eelnevast käitumisest ning hoiakutest, kuna puudub veendumus, et ennetähtaegsel vabastamisel isik alluks kontrollile ning suudaks täita käitumiskontrollinõudeid. Kohus, ära kuulanud Jaanus Sarapik’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jaanus Sarapik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Jaanus Sarapik’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jaanus Sarapik’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jaanus Sarapik kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Jaanus Sarapik ei oma, on aeg, mil Jaanus Sarapik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Vabaduses tarvitas alkoholi. Uue kuriteo pani toime, olles järelevalve all. Seega ei ole ta näidanud, et suudaks alluda kontrollile ning kinni 3 pidada talle kohaldatud reeglitest ning piirangutest. Kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et Jaanus Sarapikul puudub vabaduses töökoht, samuti ka elukoht. Tema lähedased ei soovi temaga koos elada, kuna ta on manipuleeriv, alkoholi tarbides muutub füüsiliselt vägivaldseks. Vabaduses ei kontrollinud oma alkoholitarbimist. Puudub tööharjumus. Varasem kriminaalhooldus lõppes seoses uue kuriteo toimepanemisega. Kriminaalhooldust takistavaks asjaoluks oli Jaanus Sarapiku negatiivne suhtumine kriminaalhooldusesse, väites, et talle ei sobi sotsiaalse allumise süsteem. Jaanus Sarapik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Jaanus Sarapik ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Jaanus Sarapik’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Jaanus Sarapik’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Jaanus Sarapik’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Jaanus sarapik’ul kandmata üle 3 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 23.08.2007.a) ning Jaanus Sarapik’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Jaanus Sarapik’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.