1-07-5847 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5847 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Tõlk Eevi Pant Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Leonid Rimko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Leonid Rimko (ik 35809302235; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Leonid Rimko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Leonid Rimko vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 09.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Leonid Rimko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Leonid Rimko tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 02.12.2003.aasta otsusega KrK § 100 järgi 7 aastat vangistust. § 65 lg 1 liideti 31.01.2003 Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsuse 5 kuud vangistust. Liitkaristus 7 aastat 5 kuud vangistust. Maha arvata 5 kuud vangistust seoses 2 karistuse ärakandmisega 31.01.2003-31.06.
- Kandmisele määratud 7 aastat vangistust. Maha arvata eelvangistuse aeg ja kanda jääb 5 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 02.12.2003.a ja lõpp 24.03.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 24.11.2006.a. Leonid Rimko on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole olnud vangistuse ajal tööga hõivatud, kuid on ühiskondlikel alustel olnud abiks majandustöödel eluosakonnas. Isik väidetavalt austab meie vabariigi seadusi ja suhtumine korda ja seadustesse on positiivne. Vestlusel on kinnipeetav avatud ja tasakaalukas. Kriminaalhooldusel ei ole kunagi olnud, kuid nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru selle vajalikkusest. Isik tunnistab oma süüd, tunnistab muutuste vajalikkust ja on valmis muutuma. Kriminaalkorras karistatud 4 korda ja vanglas viibib teist korda. Kinnipeetavat on vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras 5 korral. Leonid Rimko on toime pannud raske isikuvastase kuriteo ning seega ühiskonna jaoks ohtlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Leonid Rimko ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetav on toime pannud raske isikuvastase kuriteo ning on seetõttu ühiskonna jaoks ohtlik. Leonid Rimko taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Varasemad karistused ei ole avaldanud mõju ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ega ole asunud seadusekuulekale teele. Vangistuse ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras 5 korda. See näitab, et ka vanglas ei ole ta oma käitumist allutanud reeglitele, ei pea neist kinni. Vangistuse ja ei olnud tööga hõivatud. Vabanemisel puudub töökoht, elukohaks on Sotsiaalse Rehabilitatsiooni keskuse Ahtme turvakodu, kus kriminaalhooldaja andmetel elab ka tema abikaasa ning endine kuriteokaaslane. Töökoha puudumisega on raskendatud ka rahaliste nõuete tasumine. Varem ales isik asotsiaalset eluviisi ning olid suured probleemid alkoholiga. Viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamisel võib muutuda agressiivseks ning oma probleeme lahendada vägivallaga. Kriminaalhooldaja on leidnud, et Leonid Rimko ei sobi kriminaalhooldusele. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, varasemad karistatused ei ole oma eesmärki täitnud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist ega ole asunud seadusekuulekale teele. Samuti lõpeb karistuse kandmise aeg 24.03.2009.a., seega on ennetähtaegse vabastamine ka ajaliselt enneaegne. Kohus, ära kuulanud Leonid Rimko ja prokuröri arvamuse, leiab, et Leonid Rimko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Leonid Rimko ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Leonid Rimko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Leonid Rimko kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki 3 (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Leonid Rimko suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 5 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Leonid Rimko on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Leonid Rimko peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Leonid Rimko ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Leonid Rimko suhtes koostatud iseloomustuses ning Leonid Rimko ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Leonid Rimko tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Leonid Rimko’l kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 24.03.2009.a) ning Leonid Rimko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Leonid Rimko vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik