1-07-5823 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5823 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Ahmed Issajev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ahmed Issajev (sündinud 08.04.1970.aastal; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Ahmed Issajev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 09.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ahmed Issajev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ahmed Issajev tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 15.08.1995.aasta otsusega KrK § 176 lg 2 järgi 1 aasta vangistust. Liideti 12 aastat vangistust 16.03.1995.aasta Harju Maakohtu poolt. Kokku 13 aastat vangistust. Loeti kantuks aeg 26.10.1994-01.06.
- Ärakandmisele kuulus 12 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 01.06.1995.a ja lõpp 26.10.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 26.06.2003.a. 2 Ahmed Issajev on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tööle rakendamist ei leidnud. Õppinud ei ole. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Suhtumine töösse on positiivne. Omab keskharidust. Riigikeelt ei valda. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtumine on neutraalne. On olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest ja elada seaduskuulekalt. Kriminaalkorras karistatud 3 korda. Distsiplinaarkorras on karistatud 14 korral ja 2 karistust on kehtivad. Ohtlikkuse tunnused ilmnevad juhul, kui muutub isiku eluviis või muutuvad teda ümbritsevad olud. Isik on kolmel korral taotlenud dokumente, kuid kõik korrad on keeldutud. Enda sõnade kohaselt ei kehti tal ka kodumaa(Dagestan) dokumendid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ahmed Issajev sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Ahmed Issajev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Ta kannab karistust väga raskete kuritegude toimepanemise eest. Vangistuses viibitud pea 12 aasta jooksul ei ole ta vanglas töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalabiprogrammides. Seega ei ole ta ise mingil määral aidanud kaasa oma tulevikuväljavaadete sotsiaalse rehabilitatsiooni parandamisele. Vangistuse ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarrikkumiste eest. Seega ei ole vangistus tema puhul oma eesmärki täitnud. Ta viibis Eesti vabariigis illegaalselt. Vabanemisel puudub tal elu-ja töökoht, ning elamisluba. Seega on tema puhul täitmata kõik ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikud eeldused. Kohus, ära kuulanud Ahmed Issajev’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ahmed Issajev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ahmed Isaajev’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ahmed Issajev’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ahmed Issajev kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo- tapmise- eest. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Ahmed Issajev’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 12 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Vangistuses viibitud pea 12 aasta jooksul ei ole ta vanglas töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalabiprogrammides. Seega ei ole ta ise mingil määral aidanud kaasa oma tulevikuväljavaadete sotsiaalse rehabilitatsiooni parandamisele. Vangistuse ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarrikkumiste eest. Seega ei ole vangistus tema puhul oma eesmärki täitnud. Ta viibis Eesti vabariigis illegaalselt. Vabanemisel puudub tal elu-ja töökoht, ning elamisluba. Seega on tema puhul täitmata kõik ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikud eeldused. Seega on aeg, mil Ahmed Issajev on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 Ahmed Issajev peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Ahmed Issajev ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ahmed Issajev’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Ahmed Issajev’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Ahmed Issajev’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ahmed Issajev’il kandmata üle 5 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 26.10.2007.a) ning Ahmed Issajev’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ahmed Issajev’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik