lg 2 p 1, 3 järgi,
kohaldamisega 1 aasta vangistust.
järgi 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuulus 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati 18.05.2004 Tallinna Linnakohtu ärakandmata osa võrra, liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
Ärakandmisele kuulus 2 aastat 2 kuud 2 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 30.09.2005.a ja lõpp 02.12.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 12.01.2007.a. Sergei Kuljukin on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Murru Vanglas viibides on vestelnud sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Usklikuks end ei pea. Vabal ajal võimalusel külastab spordisaali. Vanglas töötab OÜ-s STAR INVEST keevitajana. Kutsekoolis õpib keevitaja erialal. Vestlusel administratsiooniga on viisakas. Toime pandud kuritegu kahetseb ja väidab, et süüdlaseks oli alkoholi liigtarvitamine. Suhtlemisel vanglaametnikega on korrektne ja viisakas. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Oma süüd tunnistab ja kahetseb. Eelnevalt kohtu poolt karistatud 6 korral. Vanglas viibib eismest korda. Distsiplinaarkorra rikkumisi on olnud ühel korral. Ohtlikkuse tunnused ilmnevad juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Võib toime panna varavastaseid kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Kuljukin’i kriminaalhooldusele määramine vastavalt
Vabanemisel on tal kindel elukoht, lähedaste toetus ning majanduslik abi, samuti võimalus leida vastavalt kutsetunnistustele töökoht. Sergei Kuljukin loobus taotlusest vabaneda tingimisi enne tähtaega. Prokurör ei toeta taotlust, kuna isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ega järgida kriminaalhoolduse nõudeid. Seega kuna isiku endapoolne initsiatiiv puudub, ei ole otstarbekas teda allutada käitumiskontrollile. Kohus, ära kuulanud Sergei Kuljukin’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Kuljukin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Sergei Kuljukin’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Kuljukin’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Kuljukin kannab karistust ärandamise ja alkoholijoobes autojuhtimiseseisundi eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Sergei Kuljukin’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Sergei Kuljukin ei oma, on aeg, mil Sergei Kuljukin on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Sergei Kuljukin peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Sergei Kuljukin ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka 3 Sergei Kuljukin’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Sergei Kuljukin’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Sergei Kuljukin pani 3 korda kuriteo toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Sergei Kuljukin avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Sergei Kuljukin ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Olukorras, kuna isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ega järgida kriminaalhoolduse nõudeid. Seega kuna isiku endapoolne initsiatiiv puudub, ei ole otstarbekas teda allutada käitumiskontrollile. Suureks takistuseks Sergei Kuljukin’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Sergei Kuljukin’il kandmata üle 6 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 02.12.2007.a) ning Sergei Kuljukin’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Sergei Kuljukin’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.