1-07-5829\1

1-07-5829 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5829 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Arvi Meister’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Arvi Meister (ik 37710010234; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Arvi Meister tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Arvi Meister’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 09.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Arvi Meister’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvi Meister tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 30.01.2003.aasta otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2; § 64 suurendati Viljandi Maakohtu 17.04.2001 otsusega mõistetud karistuse 6 aastat 27 päeva. Ärakandmata osa 6 aastat 12 päeva võrra. Karistuseks 6 aastat 1 kuu 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 30.01.2003.a ja lõpp 12.03.2009.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 28.02.2007.a. Arvi Meister on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas viibimise ajal ei ole õppinud ega töötanud. Samuti ei ole olnud hõivatud ka mingi muu kasuliku tegevusega ega pole ka osalenud vangla poolt läbiviidavates rehabilitatsiooniprogrammides. Kriminaalkorras karistatud kahel korral. Halduskorras 3 korral. Vangistuses viibides on distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Uue kuriteo sooritamise risk on keskmine. Peamiseks riskiteguriks on oma elamispinna ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine, aga samuti ka suur alkoholi kuritarvitamise oht. Arvestades kuritegude asjaolusid, siis tõenäoliselt ei pruugi rööv korduda, pigem jääb uute varavastaste kuritegude risk. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Arvi Meister ei sobi kriminaalhooldusele. Arvi Meister taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Ta ei ole vangistuses oldud nelja aasta jooksul ei töötanud, õppinud, osalenud sotsiaalabiprogrammides ega olnud hõivatud millegi muu kasulikuga. Samuti on ta jätkanud vanglas kuritegude toimepanemist. Kuigi A.Meistril oli alkoholisõltuvus, on ta näidanud oma käitumisega vanglas, et ta ei soovi oma probleemidega tegeleda ega ole valmis mingilgi moel maandama seda riski uute kuritegude toimepanemise osas, mis tema puhul on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Vabanedes puudub tal ka elu-ja töökoht. Seega on tema puhul täitmata kõik ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud eeldused. Kohus, ära kuulanud Arvi Meister’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Arvi Meister tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Arvi Meister’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Arvi Meister’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvi Meister kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Arvi Meister’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Arvi Meister ei oma, on aeg, mil Arvi Meister on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ta ei ole vangistuses oldud nelja aasta jooksul ei töötanud, õppinud, osalenud sotsiaalabiprogrammides ega olnud hõivatud millegi muu kasulikuga. Samuti on ta jätkanud vanglas kuritegude toimepanemist. Kuigi A.Meistril oli alkoholisõltuvus, on ta näidanud oma käitumisega vanglas, et ta ei soovi oma probleemidega tegeleda ega ole valmis mingilgi moel maandama seda riski uute kuritegude toimepanemise osas, mis tema puhul on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Vabanedes puudub tal ka elu-ja töökoht. Seega on tema puhul täitmata kõik ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud eeldused.Murru Vangla poolt on 3 alustatud 19.04.2007.a. KarS § 331 tunnustel kriminaalmenetlust kriminaalasjas selles, et 16.04.2007.a. kell 12.10 Arvi Meister oli viidud meditsiiniosakonda, kus tal oli tuvastatud narkojoove. Arvi Meister peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Arvi Meister ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Arvi Meister’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Arvi Meister’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Arvi Meister’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Arvi Meister’il kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 12.03.2009.a) ning Arvi Meister’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Arvi Meister’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik