1-07-6117 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6117 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vladislav Roi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vladislav Roi (ik 38212150276; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vladislav Roi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Vladislav Roi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 16.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladislav Roi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vladislav Roi tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 06.03.2002.aasta otsusega KrK § 101 p 2, 7 järgi 8 aastat vangistust. KrK § 45 järgi loeti kantuks vahi all viibitud aeg 17.05.200106.03.2002, s.o 9 kuud 17 päeva. Ärakandmisele kuulus 7 aastat 2 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 06.03.2002.a ja lõpp 19.05.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 17.09.2006.a. 2 Vladislav Roi on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Murru Vanglas õppis 9.klassis, kuid jättis õpingud pooleli. ITK-s määratud tingimused on täidetud osaliselt. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Enda sõnul ametiisikutesse suhtumine on normaalne, kuid mitte abivalmis. Väidab, et kriminaalhooldusesse suhtumine on normaalne. Kriminaalkorras karistatud esimest korda ja vanglas viibib esimest korda. Distsiplinaarkorra rikkumisi on olnud 11 korral. Isik on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Ohtlikkuse tunnused täpsemalt kujunemata. Kuigi isik on nooremana juba käitunud viisil, mille tagajärjel saadeti ta Puiatu Erikooli, selgus vestlusest kinnipeetavaga, et isik on saanud vanglas olekust õppetunni. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Vladislav Roi ennetähtaegset vabastamist juhul, kui kinnipeetav on täielikult mõistnud kriminaalhoolduse olemust ning allub kriminaalhooldusametniku kontrollile. Vladislav Roi taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav kannab karistust raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vangistuses viibimise ajal on karistatud distsiplinaarkorras 11nel korral. Taoline käitumine näitab, et ta ei ole suuteline allutama oma käitumist teatud kontrollile. Vabaduses puudub töökoht ning puuduvad töökogemused, tööharjumus. Kuriteo pani toime alkoholijoobes ning alkohol on ka uue kuriteo sooritamise riskifaktoriks. Võttes arvesse isiku poolt toimepandud kuriteo raskust ning kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal, ei pea prokurör võimalikuks kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav ei ole näidanud, et ta oleks suuteline allutama oma käitumist teatud kontrollile ning hoiduma sellisest käitumisest, mis võib tuua kaasa negatiivseid tagajärgi. Kohus, ära kuulanud Vladislav Roi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Vladislav Roi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Vladislav Roi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vladislav Roi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vladislav Roi kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo -tapmise- eest. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Vladislav Roi suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 11 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Vladislav Roi ei oma, on aeg, mil Vladislav Roi on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetav ei ole näidanud, et ta oleks suuteline allutama oma käitumist teatud kontrollile ning hoiduma sellisest käitumisest, mis võib tuua kaasa negatiivseid tagajärgi. Vladislav Roi peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus 3 Vladislav Roi ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Vladislav Roi suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Vladislav Roi ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Vladislav Roi tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Vladislav Roi’l kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 19.05.2009.a) ning Vladislav Roi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Vladislav Roi vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.