1-07-6115\2

1-07-6115 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6115 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Ahto Ruljand’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ahto Ruljand (ik 37811230355; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Ahto Ruljand tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 16.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ahto Ruljand’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ahto Ruljand tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 11.09.2002.aasta otsusega KrK § 143 lg 2 p 1, 2 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust. Tingimisi 3 aastat k/a(KarS § 74). 06.09.2006 Harju Maakohtu määruse alusel pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 11.09.2002 kohtuotsus ja saadeti kinnipidamiskohta 1 aasta 5 kuulist vangistust kandma. Karistuse kandmise algus on 06.09.2006.a ja lõpp 06.02.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 21.05.2007.a. 2 Ahto Ruljand on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas soovis töötada, kuid töökohtade puudumise tõttu ei saanud pikka aega tööle. Käesoleval ajal töötab eluosakonnas päevniku ametikohal. Aktiivselt võtab osa eluosakonna korrastustöödest. On alati abivalmis ja oma tööd teeb korrektselt. Kinnipeetav ei poolda kuritegelikku käitumist, ei õigusta tehtud kuritegu ega näita vaenulikkust õigussüsteemi vastu. On koostöövalmis. Kriminaalhoolduse järelevalve all viibides ei täitnud kontrollnõudeid, ei käinud õigeaegselt vastuvõttudel, oli alkoholijoobes. Kinnipeetav teadvustab endale kuriteo toimepanemise soodustavaid tegureid. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral, vanglas viibib esimest korda. Karistusaja jooksul distsiplinaarkorra rikkumisi ei ole toime pannud. Ilmsed ohtlikkuse tunnused puuduvad. Uue kuriteo sooritamise risk on minimaalne. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ahto Ruljand ei sobi kriminaalhooldusele. Teadaolevalt ei oma kinnipeetav püsivat elukohta ega stabiilset sissetulekut vabaduses. Käesoleval ajal on liiga palju vabaduses elu destabiliseerivaid faktoreid, mistõttu tingimisi ennetähtaega vabanemist ei ole otstarbekas kohaldada. Ahto Ruljand taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Vangla andmetel isikul on põhiharidus, eriala õppinud ei ole. Toimetulekut vabaduses mõjutas liigne alkoholi tarvitamine ja kindla elu- ning töökoha puudumine. Ei tunne sõltuvust alkoholist ning puudub motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest. Samuti on tarvitanud narkootikume. Vabaduses puuduvad kindel elu-ja töökoht, samuti puuduvad andmed isikuttõendavate dokumentide kehtivusest ning lähedastest inimestest. Varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid seda ei õnnestunud kinnipeetaval edukalt läbida. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud ennetähtaegse vabastamisega. Kuna kinnipeetaval puuduvad vabaduses elu- ja töökoht, lähedased inimesed, varasem kriminaalhooldus ei olnud edukas, arvab prokurör, et ennetähtaegse vabanemise tingimused ei ole täidetud ning isikut ei saa vabastada ennetähtaegselt katseajaga. Kohus, ära kuulanud Ahto Ruljand’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ahto Ruljand tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ahto Ruljand’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ahto Ruljand’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ahto Ruljand kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Ahto Ruljand ei oma, on aeg, mil Ahto Ruljand on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ahto Ruljand peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Ahto Ruljand ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks 3 ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ahto Ruljand’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Ahto Ruljand’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.Varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid seda ei õnnestunud kinnipeetaval edukalt läbida. Suureks takistuseks Ahto Ruljand’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks , samuti puuduvad andmed isikuttõendavate dokumentide kehtivusest ning lähedastest inimestest. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ahto Ruljand’il kandmata üle 7 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 06.02.2008.a) ning Ahto Ruljand’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ahto Ruljand’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik