← Eesti

1-07-6085\1

Obsah (5)§ 199§ 65§ 64§ 68§ 76

1-07-6085 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6085 K

§ 199lg 2 p 4, 5, 8 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. Vähendati karistust Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja jäi 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1;

§ 64

lg 1 järgi liideti 25.01.2006 Harju Maakohtu poolt ja liitkaristuseks vangistust 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti kantuks 2 eelvangistuse aeg 04.10-05.10.2005, s.o 2 päeva.

Ärakandmisele kuulus 8 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 12.01.2006.a ja lõpp 09.07.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 07.10.2006.a. Aleksandr Gofman on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et probleemkäitumist ei tunnista. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Ametnikega vestleb viisakalt. On kahevahel, kas vabaneda TEV-iga või istuda karistusaja lõpuni. Kriminaalkorras karistatud 12 korda ja vanglas viibib 6 korda. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik on kohtulikult karistatud 12 korda, kõikkuriteod on varavastased süüteod. Legaalset sissetulekut ei omanud, ei ole ka elamispinda ega lähedasi inimesi, kes abistaksid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksandr Gofman ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetava karistus lõppeb 09.07.2007, seega tal on võimalus tegeleda sobiva eluaseme leidmise küsimusega. Aleksandr Gofman taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on eelnevalt karistatud 11 -l korral, käesolev karitus on 12nes. Vanglas viibinud 6 korral. Varasemad korduvad karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud kinnipeetavat edaspidisele seadusekuulekale teele. Vabaduses puudub kindel elukoht, töökoht, samuti ei ole lähedaste inimeste toetust. Töökoha puudumisel on raskendatud ka rahaliste nõuete täitmine. Kriminaalhooldaja leiab, et ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna kuni karistuse lõpuni on kinnipeetaval aega tegeleda elukoha leidmise küsimustega. Prokurör, arvestades varasemat kriminaalset käitumist, leiab, et on kaheldav ennetähtaegsel vabastamisel isiku edaspidine õiguskuulekas käitumise ning allumine kriminaalhooldaja kontrollile. Kohus, ära kuulanud Aleksandr Gofman’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksandr Gofman tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aleksandr Gofman’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Gofman’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Gofman kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Aleksandr Gofman ei oma, on aeg, mil Aleksandr Gofman on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Aleksandr Gofman peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Aleksandr Gofman ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest 3 tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Aleksandr Gofman’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Aleksandr Gofman’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Aleksandr Gofman’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aleksandr Gofman’il kandmata üle 1,5 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 09.07.2007.a) ning Aleksandr Gofman’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksandr Gofman’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.