1-07-6098 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6098 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Tõlk Eevi Pant Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Viktor Kvassov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Viktor Kvassov (ik 34705295225; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Viktor Kvassov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 16.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Kvassov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viktor Kvassov tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 19.04.2001.aasta otsusega KrK § 101 p 7 järgi 8 aastat vangistust. KrK § 45 alusel loeti kantuks aeg 29.12.2000-19.04.2001, s.o 3 kuud 21 päeva. Ärakandmisele kuulus 7 aastat 8 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 19.04.2001.a ja lõpp 28.12.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 28.04.2006.a. 2 Viktor Kvassov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tööle rakendamist ei leidnud. Abistas eluosakonna koristamisel. Sotsiaalprogrammides ei osalenud. ITK-s määratud tingimused osaliselt täidetud. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Enda sõnul ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtumine on normaalne. Kriminaalkorras karistatud 3 korda ja vanglas viibinud 3 korda. Distsiplinaarkorras karistatud 1 korral. Kuritegelik muster väljakujunemata. Isiku puhul ei ole märgatavad või välja kujunenud ohtlikkuse tunnused, mis võiks edaspidi ohustada ühiskonda, ametnikke, tema lähedasi või teda ennast. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Viktor Kvassov ei sobi kriminaalhooldusele kuna kinnipeetaval puudub kindel elukoht ja lähivõrgustik. Viktor Kvassov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt korduvalt karistatud, karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud kinnipeetavat edaspidisele seadusekuulekale teele. Vabanemisel puudub kindel elu- ning töökoht. Need on ka uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Kriminaalhooldaja ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik, kui isikul puudub töökoht, samuti elukoht. Kohus, ära kuulanud Viktor Kvassov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Viktor Kvassov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Viktor Kvassov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Viktor Kvassov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viktor Kvassov kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo - tapmise- eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Viktor Kvassov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Viktor Kvassov ei oma, on aeg, mil Viktor Kvassov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Viktor Kvassov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Viktor Kvassov ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Viktor Kvassov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Viktor Kvassov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. 3 Suureks takistuseks Viktor Kvassov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Viktor Kvassov’il kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 28.12.2008.a) ning Viktor Kvassov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Viktor Kvassov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.