4-07-479\6

4-07-479 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-479 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja , tõlk Ilona Filippov juuresolekul Kohtuistungi aeg
3. juunil 2007.a. Väärteoasi Vladislav Kudrjašovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri otsusele väärteoasjas nr.2314, 06,023514 05.01.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Vladislav Kudrjašov kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON VTMS § 132 p.1 – Jätta kaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas nr. 2314, 06,023514 05.01.2007.a. Vladislav Kudrjašov’i karistamises LS § 74 ²²lg.2 järgi jätta muutmata Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
4. juunist 2007.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar Villu Vane 05.01.2007.a. otsusele väärteoasjas 2314, 06, 023514 , millega karistati Vladislav Kudrjašovi liiklusseaduse § 74 ²² lg.2 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku suuruses summas s.o 2400 krooni Rikkumine leidis aset 31.10.2006.a. Tallinnas Mustamäel, Sõpruse pst-Räägu tänaval, liikudes Linnu tee poole juhtis Vladislav Kudrjašov mootorsõidukit kiirusega 77 +- 3 km/h, lubatud 50 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Mõõdetud seadmega UL 015113 .Juhile näidatud näitu. Selle tegevusega rikkus LE § 124 p.1 nõudeid. Vladislav Kudrjašov esitas kaebuse Harju Maakohtule Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissari Villu Vane 05.01.2007.a. otsusele selle tühistamiseks. Kaebaja väitel ei ületanud ta kiirust sellises määras, nagu on märgitud väärteo materjalides. Samuti on ta invaliid ja tal ei ole võimalik antud rahatrahvi tasuda. Kaebaja väitel politsei kiusab teda, kuna ta on püüdnud paljastada kasuahneid politseinikke. Samuti ei ole tõesed tunnistaja s.o. teise politseiametniku ütlused, kuna naispolitseinik tegeles hoopis teise sõidukijuhiga ega kuulnud tema ja talle materjale vormistanud politseiniku jutuajamist. Kohtuväline menetleja -Põhja PP esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme . Kohtuvälise menetleja poolt oli karistamisotsuse tegemise aluseks kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, politseiametnik Tiia Nilp tunnistajana antud ütlused ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütlused. Kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus karistusotsuse tühistamisega. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja -Põhja PP esindaja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Vladislav Kudrjašov kaebus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid Vladislav Kudrjašov’i poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused kohtus, mis ühtivad täielikult kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaoludega. Kaebaja väide, et ta ei ületanud sellisel määral kiirust, nagu on märgitud väärteo materjalides,on ümber lükatud kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega. Väärteo toimikus on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt on kiirust mõõdetud laser tüüpi kiirusmõõteseadmega, seade oli töökorras ja taadeldud, kiirust mõõdeti seisvast politseiautost ja mõõtmisel segavad tegurid puudusid. Kaebaja ei eita, et talle näidati kiiruse näitu, kuigi leiab, et kiirust ei tohiks mõõta seadmega,mis ei fikseeri mõõtmise aega. Kohus leiab, et politseiametnikud teostades liikusjärelevalvet, tegutsesid seaduslikul alusel , kiirust mõõdeti korras ja taadeldud seadmega. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74²² lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 50 trahviühikut ) piires . Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud KarS § 57 ja § 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahetsuse ,sama §-i lg.2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid . Isik väidab, et sellise rahatrahvi määramisega võetakse talt viimanegi võimalus inimväärseks eluks, kuna ta on invaliid. Kohus leiab sellise väite olevat paljasõnalise, kuna isikul oli rikkumise hetkel isiklik sõiduauto Ford Mondeo, samuti ei ole ta oma töövõime kaotuse kohta esitanud kohtule ühtegi dokumenti. Ka on isik varem korduvalt rikkunud LE sätteid, mille eest on teda karistatud rahatrahvidega. Seda sätet arvestades leiab kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele karistuse kergendamise osas. Kohus leiab, et kõiki teo toimepanemise asjaolusid ja menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid arvestades - varasemad liiklusalased õigusrikkumised , isik ei saa sisuliselt aru oma rikkumise raskusest , seletades, et ei ole süüdi toimunus ning see karistamisotsus peab olema tühistatud, kui rahatrahv jääb jõusse, siis ta seda nagunii ei ole suuteline ära maksma.. Need menetlusaluse isiku väited näitavad isiku vastutustundetut ja ükskõikset suhtumist seaduste täitmisesse. Kohtuväline menetleja on õigesti karistamisotsuses märkinud, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali ,et liiklusrikkumiste, sealhulgas ka sõidukiiruse ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtunik