Obsah (4)

§ 181§ 310§ 7§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.märts 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-15339 Kohtukoosseis eesistuja kohtunik Rutt Teeveer,

§-dele 309 lg 2 ja 314, AGNUS HIRSCH süüdistuses, mille kohaselt tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 28.12.2004.a. kella 22.00 paiku Tartus Sõpruse pst. 5 trepikojas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis kallale V.P. ’le, lüües ühe korra kannatanule selja piirkonda ja tirides teda juustest, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali, seejärel hõivas Agnus Hirsch maas lamava V.P. õlal olnud käekoti väärtusega 300 krooni, milles oli kokkupandav vihmavari väärtusega 15 krooni, võtmekimp väärtuseta, musta värvi rahakott väärtusega 70 krooni, milles oli sularaha 130 krooni, V.P nimele väljaantud ID kaart, haigekassa liikmekaart ja hansapanga pangakaart, millega kokku tekitati kannatanule kahju 515 krooni, ja milline tegevus on kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, mõista õigeks kuriteo toimepanemisest osavõtu tõendamatuse tõttu.

§ 181lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 310lg 2 ja 3 alusel jätta V.P.

tsiviilhagi läbi vaatamata ja selgitada kannatanule, et tal on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab kohtule teate apellatsiooniõiguse kasutamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus kohtu kantselei kaudu 28.märtsil 2007.a. kell 14.

1. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. I Süüdistusakti sisu A. Hirschi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 28.12.
2. a kella 22.00 paiku Tartus Sõpruse pst 5 trepikojas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis kallale V.P. le, lüües ühe korra kannatanule selja piirkonda ja tirides teda juustest, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja kukkus põlvili maha, seejärel hõivas A. Hirsch V. P õlal olnud käekoti, väärtusega 300 krooni, milles oli kokkupandav vihmavari, väärtusega 15 krooni; väärtuseta võtmekimp; musta värvi rahakott, väärtusega 70 krooni, milles oli sularaha 130 krooni, V. P nimele väljaantud ID kaart, haigekassa liikmekaart ja Hansapanga pangakaart, millega kokku tekitati kannatanule kahju 515 krooni. Sellega pani A. Hirsch toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud Kannatanu V. P kohtus antud ütluste kohaselt 28.12.
3. a kella 22.00 paiku tuli ta koju Tartus Sõpruse pst
4. Ta avas võtmega trepikoja välisukse ning lukustas selle peale sisenemist. Jõudnud 5-6 astet ülespoole minna, kuulis kannatanu koputust välisuksele. Ta läks tagasi ning, avanud välisukse, nägi noormeest (V. P viitas süüdistatavale). Kuna trepikoda ning trepikoja ukse esine olid valgustatud, siis nägi kannatanu, et noormees on umbes 180 cm pikk ja et tal on helesinised silmad. Silmad jooksid ja nende pilk oli ebanormaalne. Noormees kandis tumedat jopet, spordidresse ning tosse või kingi. Peas oli noormehel nokaga spordimüts. Selle peale tõmmatud kapuuts oli alla libisenud ning näha oli noormehe juukseid. Hiljem märkas kannatanu, et sel isikul on ka seljakott. Noormees ütles, et tal on vaja minna neljandale korrusele. Vene keelt rääkis noormees eesti aktsendiga. V. P lasi noormehe sisse, käskides tal endal ukse sulgeda. Kuna noormees ei osanud seda teha, siis pöördus kannatanu tagasi ust kinni panema. Noormees hakkas sel ajal trepist üles minema. Lukustanud ukse, hakkas ka kannatanu trepist üles minema. Poiss oli esimese ja teise korruse vahelisele trepimademele seisma jäänud. Kui kannatanu temast selg ees mööduma hakkas, surus noormees ta vastu seina ja hakkas tema kotti õlalt ära rebima. See tal ei õnnestunud ning siis haaras noormees kinni kannatanu pead katnud kapuutsist. Seejärel sai V.P. löögi selga ja ta jalad muutusid pehmeks. Kannatanu kukkus põlvili ning sel hetkel haaras 2 noormees temalt koti, milles oli juukselakk, vihmavari ja rahakott koos ID ja haigekassa kaardi ning 100 kr sularahaga, ja jooksis minema. Vastuolu tõttu noormehe pikkuse osas avaldas kohus kannatanu eeluurimisel antud ütlused (tl 2 kolmas lause). Seal on kannatanu hinnanud temale kallale tunginud isikut ca 170 cm pikaks. Kannatanu selgitas vastuolu sellega, et esmakohtumisel tundus noormees talle 170 cm pikkune, kuid politseis toimunud vastastamisel 180 cm ja peale selle. Tunnistaja G.L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et
5. a jaanuaris pidas politsei tema elukaaslase A. Hirschi kinni. Kui A. Hirsch vabaks lasti, siis selgus, et teda kahtlustatakse 28.12.
6. a toime pandud röövimises. Siis arutati omavahel ja selgitati välja, et 28.12.
7. a õhtul olid nad kõik koos olnud kodus - tunnistaja, tema elukaaslane A. Hirsch ning tunnistaja ema. Nad elavad Tartus Veeriku linnaosas kahetoalises korteris. A. Hirschi töö lõpeb kella 17.00 ajal ning koju oli ta jõudnud nagu tavaliselt 17.30 paiku. Peale seda A. Hirsch õhtul väljas enam ei käinud. Oli tavapärane õhtu. Tunnistaja vaatas telerit ning A. Hirsch istus arvuti taga, mängides arvutimänge. Lisaks kinnitas tunnistaja, et A. Hirschi pikkus on 192 cm. Tunnistaja M.L. andis kohtus ütlusi, millest nähtub, et 28.12.
8. a õhtul oli ta nagu ikka koos oma tütre ning viimase elukaaslase A. Hirschiga kodus. Peale seda, kui A. Hirsch politseist vabaks lasti ning selgus, et teda kahtlustatakse Annelinnas toime pandud röövimises, selgitasid nad omavahel arutades välja, et röövi toimepaneku õhtul jõudis tunnistaja koju 17.20 või 17.
9. A. Hirsch oli sel ajal juba kodus. Tütar tuli hiljem, 18.30 ajal. Reeglina lapsed õhtuti väljas ei käi. A. Hirsch tõelise arvutifännina istub arvutis. Korteri uksest ei saa nii välja minna, et ei kuuleks – uks käib laksuga kinni. Süüdistatav A. Hirsch V.P. röövimist omaks ei võtnud. Ta andis kohtus ütlusi selle kohta, et 28.12.
10. a jõudis ta koju enne oma elukaaslast G. L. Nagu tavapäraselt viibis ta terve õhtu kodus koos oma elukaaslase ja viimase emaga ning istus arvuti taga. Prokuröri taotlusel avaldas kohus A. Hirschi kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 18 kolmas lause) selle kohta, et kui ta töölt tuli, oli tema elukaaslane G. L juba kodus. Samuti ilmneb kohtueelses menetluses antud ütlustest, et süüdistatav ei ole rääkinud, et ka elukaaslase ema oli käsitletaval õhtul koos nendega. Kohtus selgitas süüdistatav, et tal ei ole enam täpselt meeles, mis kell tema elukaaslane koju tuli, kas temast hiljem või varem. Samas jäi süüdistatav kohtus selle juurde, et alates kella 18.00 olid nad kõik juba kolmekesi kodus. Süüdistatav kinnitas, et tema silmad on halli värvi ning pikkus on 192 cm. Kohtus avaldatud 11.01.
11. a äratundmiseks esitamise protokolli ja sellele lisatud fototabelite (tl 7-11) kohaselt tundis kannatanu V.P. temale esitatud isikutest vasakult esimeses, kelleks oli A. Hirsch, ära isiku, kes 28.12.
12. a kella 22.00 paiku Tartus Sõpruse pst 5 trepikojas röövis temalt käekoti. Isiku tundis kannatanu ära silmade ja näojoonte järgi. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja, kannatanu ning tunnistajad ja vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist: Kannatanu V.P. ütlused tõendavad, et 28.12.
13. a kella 22.00 paiku Tartus Sõpruse pst 5 trepikojas löödi talle selga, mille peale kannatanu põlvili kukkus, ning rebiti tema käest 3 käekott koos seal olnud juukselaki, vihmavarju ning rahakotiga, milles lisaks sularahale oli V.P. ID kaart ja haigekassa liikmekaart. Selline tegevus vastab KarS § 200 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule, s.o vägivallaga toime pandud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu on alates kohtueelse menetluse algusest kuni kohtus ülekuulamiseni viidanud A. Hirschile kui röövi toimepanijale. Ta jäi endale kindlaks ka kohtuliku uurimise lõpus peale seda, kui oli ära kuulanud süüdistatava A. Hirschi ning tunnistajate ütlused, mis väidavad vastupidist. Nimelt süüdistatav A. Hirsch eitab seda, et ta viibis 28.12.
14. a kella 22.00 paiku Tartus Sõpruse pst 5 ning röövis V. P käekoti koos selles olnud esemetega. Tema ütlustest selgub, et kõnealusel ajal oli ta koos oma elukaaslase ning viimase emaga kodus ning mängis arvutimänge. Süüdistatava A. Hirschi alibit on kogu protsessi vältel kinnitanud tema elukaaslane G. L. Toetaval positsioonil on ka M. L, kelle kohus kuulas kaitsja taotlusel tunnistajana üle alles kohtuliku uurimise käigus. Kohus peab vajalikuks siinjuures viidata asjaolule, et 06.10.2005.a. ( tl 12-13) läbi viidud vastastamisel on A.Hirsch avaldanud, et 28.12.2004.a. oli ta kella 22.00 paiku kodus koos oma elukaaslase ja viimas emaga. Seega on süüdistatav juba kohtueelsel menetluse käigus viidanud isikule, kes sai omada tõenduslikult olulist informatsiooni, kuid nimetatud isikut ei peetud vajalikuks kohtueelsel uurimisel küsitleda. Kohus leidis, et tegemist on isikuga, kelle ütlused võivad omada kriminaalasja lahendamisel tähtsust. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtus, et 28.12.
15. a kella 22.00 ajal oli süüdistatav kodus Veeriku linnaosas, kus oli terve õhtu arvuti taga ning mängis arvutimänge. Kohtul puudub alus asuda seisukohale, et kannatanu annab teda rünnanud isiku osas valeütlusi. Samas tuleb möönda, et kannatanu, kes on kohtus (23.02.
16. a protokoll lk 4) väitnud endal olevat väga hea silmamälu, ütlused, kus ta kirjeldab 28.12.
17. a kella 22.00 paiku Tartus Sõpruse pst 5 trepikojas teda rünnanud isikut, on üldist laadi ja ka vastuolulised. Põhirõhk on pandud riiete kirjeldamisele, kuid märkima peab, et selliseis rõivais isikuid liigub tänavatel massiliselt. Samuti ei ole riietus püsiv tunnus, kuna reeglina seda vahetatakse. Ütlustes ei ole kannatanu ründaja näojooni ning nende eripärasid detailsemalt kirjeldanud. Välja on toodud vaid see, et ründaja pilk oli ebanormaalne ja et tal olid helesinist värvi silmad. Seejuures ei saa kohus märkimata jätta seda, et süüdistatava silmad on tegelikult halli värvi. Iseküsimus on muidugi see, kui usutav üldse on, et talviselt pimedal ajal kunstliku valguse tingimustes nägi kannatanu teda rünnanud isiku silmade täpset värvi. Ka ei ole kannatanu kirjeldanud ründaja juuste pikkust ega värvi, kuigi tema ütlustest selgub, et noormehe mütsi alt oli juukseid näha. Lisaks ei saa kohus jätta tähelepanuta asjaolu, et esialgsel ülekuulamisel kirjeldas kannatanu teda rünnanud isikut kui 170 cm pikkust noormeest. Kohtus ta muutis oma ütlusi ning ütles, et isik oli umbes 180 cm pikk. Kohtulikul uurimisel on nii süüdistatava kui ka tunnistaja G. L ütlustega leidnud kinnitust asjaolu, et A. Hirschi tegelik pikkus on 192 cm. Eelnevas sai kohus ka isiklikult kohtusaalis veenduda. Kohus leiab, et selline pikkuste vahe on oluline, kuna tegu on erinevate suurusjärkudega. Erinevus selliste pikkuste vahel on hästi tajutav ning ei ole võimalik 192 cm pikkust isikut pidada 170 cm pikkuseks. Kohtul puudub alus väita sedagi, et A. Hirschi ütlused ei ole usaldusväärsed. Ta on protsessi vältel andnud ühetaolisi ütlusi. Seda, et süüdistatav on kohtueelsel ülekuulamisel rääkinud, et 28.12.
18. a õhtul tema koju jõudes oli elukaaslane G. L juba kodus, ega ole maininud 4 elukaaslase ema kodusolekut, ei pea kohus sisuliseks vastuoluks. Süüdistatav põhjendas, miks ta kahtlustatavana ülekuulamisel neis asjaoludes eksida võis. Kohtu jaoks on see selgitus piisav ja usutav. Mõistetav on, et paari nädala taguseid sündmusi - V.P. röövimine toimus 28.12.
19. a, A. Hirsch kuulati kahtlustavana üle 11.01.
20. a - on raske detailideni mäletada, eriti kui õhtud on sündmuste osas ühetaolised ega erine üksteisest. Seda viimast on aga kinnitanud oma ütlustes nii süüdistatav ise kui ka tunnistajad G. L ja M. L. Tunnistajate ütlused kinnitavad sedagi, et selle, kes ja kuna täpselt 28.12.
21. a õhtul koju jõudis, n-ö rekonstrueerisid nad peale A. Hirschi kahtlustatavana kinnipidamisest vabanemist kolmekesi arutades. Kohtul puudub alus kahelda ka süüdistatava A. Hirschi alibit kinnitavate tunnistajate ütluste tõepärasuses. Prokuröri poolt viidatud asjaolu, et tegemist on A. Hirschi lähedastega, kes on huvitatud süüdistatava kaitsmisest, ei saa olla iseenesest tunnistajate ütluste õigsust välistav asjaolu. Kohus märgib, et tunnistaja G. L ütlused on menetluse erinevates staadiumites olnud ühetaolised. Tema ütlused ühtivad ka tunnistaja M. L ütlustega. Vähetõenäoline on seegi, et tunnistajad on tahtmatult andnud ekslikke ütlusi, näiteks seetõttu, et nad ei pannud tähele, et A. Hirsch kodunt vahepeal kuskil ära käis. Mainitu eeldab seda, et A. Hirsch viibis kodunt ära nii lühikest aega, et keegi ei pannud tema puudumist tähele. See on aga välistatud, kuna süüdistatava kodu ning kuriteopaik asuvad Tartu eri otstes ning Tartu pindala arvestades ei ole võimalik nende vahemaade läbimine lühikese aja jooksul, isegi mitte sõiduautot kasutades. Lisaks sellele selgus kohtuliku uurimise käigus tunnistaja G. L ütlustest, et süüdistatav elas koos oma elukaaslase ning tolle emaga kahetoalises korteris. Seega on tegu kompaktse ja väikese eluasemega, kus on kergesti tähele pandav, kui keegi korterist lahkub. Samuti on tunnistaja M. L ütlustega leidnud tõendamist, et nende korteri välisuks käib laksuga kinni. Seegi muudab võimatuks kellegi lahkumise nii, et seda ei märgata. Seega on käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid omavahelises vastuolus ning seda vastuolu ei ole suudetud kummutada ei eeluurimisel ega kohtuski. Arvestades eelnevat ja järgides kriminaalmenetluse seaduse (edaspidi

) § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks, mõistab kohus A. Hirschi tõendamatuse tõttu õigeks selles, et tema isikuna, kes varem on juba röövimise toime pannud, 28.12.2004. a kella 22.00 paiku Tartus Sõpruse pst 5 trepikojas röövis V. P käekoti koos seal olnud esemetega. Kohus peab vajalikuks teha viite ka sellele, et

§ 7

lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Süü tõendamine on vastavate riiklike ametkondade ülesanne ja kohtule jääb arusaamatuks, miks peale 11.01.

1. a, kui ilmnesid kõik olulised vastuolud, on peetud vajalikuks vaid 06.10.
2. a teha kahtlustatava ja kannatanu vastastamine ning pole üritatudki koguda täiendavaid tõendeid, mis annaksid võimaluse kõrvaldada püstitunud vastuolusid. Samuti ei saa kohus pidada mõistlikuks, et kriminaalasjas, kus viimane menetlustoiming on tehtud 06.10.
3. a, vormistatakse kohtueelse menetluse kokkuvõte 29.
5. a ja kriminaalasi saadetakse kohtusse 28.11.
6. a, seega peaaegu 2 aastat peale sündmuse toimumist. IV Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 708 krooni ja

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale 5 kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 30.50 krooni.

§ 181lg 1 kohaselt jäävad eelnimetatud kulud riigi kanda.

V Tsiviilhagi Käesolevas asjas esitas kannatanu tsiviilhagi, nõudes süüdistatavalt temale kuriteoga tekitatud kahju 515 krooni hüvitamist.

§ 310

kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse, siis jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Seega tuleb kannatanu V.P. esitatud tsiviilhagi jätta läbivaatamata. Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 6