4-07-2550\3

KOHTUOTSUS EestiVabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2007.a Paide kohtumajas. Väärteoasja number 4-07-2550 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Istungisekretär Silvi Mõistlik Väärteoasi Ivo Aali väärteosüüdistus LS § 741 lg 2, § 7435 lg 1 ja LKS § 661 lg 1 järgi Menetlusalune isik Ivo Aal, isikukood 38511264912, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxxx Kohtuistungist võtsid osa menetlusalune isik Ivo Aal ja politseiametnik Üllar Kütt RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Ivo Aal LS § 741 lg 2 järgi ja LS § 7435 lg 1 järgi ning LKS § 661 lg 1 järgi ja karistada LS § 741 lg 2 järgi arestiga 12 (kaksteist) päeva. Arest pöörata täitmisele
2. juulil 2007.a. Kohustada Ivo Aali ilmuma aresti kandma Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna arestimajja (Tallinna t 12 Paides)
3. juulil 2007.a kell 9.
4. Määruse koopia anda täitmiseks Ivo Aalile ja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonnale. Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon. Sellest tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul otsuse kuulutamise päevast arvates Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu. Menetlus kohtus Ivo Aalile on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna poolt 18.05.2007.a väärteoprotokoll nr 2510,07, 002180, mille järgi on juhtinud mootorsõidukit registrinumbriga xxxx ABD, mudel xxxxxxx, 17.05.2007 kella 11.48 ajal Paides Laial tänaval vastava kategooria juhtimisõigust omandamata. Juhtimisõigus on karistusena Lääne Politseiprefektuuri poolt ära võetud 25.02.-24.05.2007.a. Kontrollimisel keeldus juht politseile esitamast juhtimisõigust tõendavat dokumenti, sõiduki registreerimise tunnistust ja kohustusliku liikluskindlustuse poliisi. Menetlusalune isik on kirjeldatud teoga rikkunud liiklusseaduse (LS) § 20 lg 1 ja § 22 lg 1 ning liikluseeskirja (LE) § 70 p 1, 2, 3, mis on süüteod LS § 741 lg 2, § 7435 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 661 lg 1 järgi. Kohtuistungil menetlusalune isik kinnitab, et protokollis märgitud õigusrikkumised on toime pannud. Varasemate süütegude eest mõistetud rahatrahvid on tasutud, välja arvatud viimane rahatrahv, millest on täidetud poolt trahvisummast. Liiklusseaduse rikkumiste eest tuleks määrata rahatrahv kuni 12000 krooni, sest aresti puhul kaotaks töökoha. Töötamine on seotud auto juhtimisega. Tööandja ei saanud teada, et tal oli juhtimisõigus 3 kuuks peatatud. Tööalaselt juhtis sellel ajal autot niivõrd kuivõrd ei suutnud leida põhjust keeldumiseks. Nõustub, et juhtimisõiguse peatamine ei hoidnud teda kõrvale sõidukite juhtimisest. On saanud tunda arestimaja olusid, kui oli seal kinnipeetav ööpäeva kestel, mistõttu leiab, et on nõus aresti asemel tasuma rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et süüteod on leidnud tõendamist. Isikut tuleb karistada arestiga. Ta ei ole lõpetanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Rahalised karistused ei ole mõju avaldanud, mistõttu vajalik on arestiga karistamine. Enne arutavat tegu on samuti juhtimisõiguseta autot juhtinud, mille eest on talle määratud rahatrahv. Kohtu põhjendused Kohus, olles ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et menetlusalune isik on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteod. Temal ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust
5. mail 2007, samuti ei esitanud sõiduki registreerimise tunnistust ja liikluskindlustuse poliisi. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud liiklusalaste süütegude ja liikluskindlustuse seaduses märgitud väärtegu. Tuvastatud väärtegude toimepanemist tõendavad väärteotoimikus veel sõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsus ja tunnistaja ütlused. Menetlusalune isik on süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti puuduvad süüd raskendavad ja kergendavad asjaolud. Istungil ei väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse määramisel leiab kohus, et rahalised karistused ei ole pannud süüdlast hoiduma uute süütegude toimepanemist. Varem määratud juhtimisõiguse äravõtmine ei ole takistanud sõiduki edasist juhtimist. Kohtuistungil on selgunud, et teda on sama teo eest karistatud rahatrahviga, mille tasumine on pooleli. Määratud rahatrahv ei ole avaldanud mõju. Juhtimisõiguseta autojuhtimine on jätkunud. Tööalane põhjendus ei ole arvestatavaks põhjuseks. Karistuste eiramine on põhjuseks, miks kohus karistab arestiga rahatrahvi asemel. Aresti kandmist takistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusseadustiku § 63 lg 1 sätestab, kui toime on pandud üks tegu, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, siis mõistetakse üks karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Täidetud on LS §-de 741 lg 2, 7435 lg 1 ja LKS § 661 lg 1 koosseis. Seega saab määrata vaid ühe karistuse LS § 741 lg 2 järgi, mis on raskem karistus võrreldes teiste süütegude sanktsioonidega. Kohus juhindus KarS §-st 63 lg 1, LS §-st 741 lg 2, VTMS §-dest 107 lg 1 p 1, 108-
6. Heino-Vello Pihlak Kohtunik