4-07-1451 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3.juulil 2007.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-07-2795 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Janek Juur, isikukood 37302045212, elukoht xxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Janek Juur`i kaebus. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 04.juuni 2007.a. otsus väärteoasjas nr.2510,07,002026 Janek Juur`i karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000.00 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmises 4 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Välja mõista Janek Juur´ilt riigituludesse postikulu 4.40 (neli krooni ja 40 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr 2800049696). Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu 04.juuni 2007.a. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati Janek Juur`ile Liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 9000.00 krooni ja (LS) § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks selle eest, et Janek Juur 05.mail 2007.a. kella 22.20 ajal Paide linnas Pärnu tn 130 juures juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7419 järgi. Kaebuse esitaja ei vaidle vastu toimepandud õigusrikkumisele ning karistusena mõistetud rahatrahvile, kuid leiab, et lisakaristuse kohaldamise näol kannatab tema pere, mistõttu taotleb Janek Juur juhtimisõiguse allesjätmist. Nimelt nähtub kaebusest, et Janek Juur`il on kaks last, 1,5- ja 3-aastane, kellest suurem käib Sookure lasteaias ning väiksem on veel rinnalaps. Abikaasal oleks hommikuti ja õhtuti kahe lapsega ühest linna otsast teise lapse lasteaeda viimine tõsiselt kurnav. Seepärast on kaebuse esitaja autoga hommikul suurema lapse lasteaeda viinud ja sõitnud sealt edasi tööle OÜ-sse xxxxt, mis asub Paidest ca 3 km kaugusel. Samuti on Janek Juur õhtuti töölt tulles lapse lasteaiast võtnud. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et alus määratud karistuse muutmiseks puudub. Mõistetud karistus vastab väärteo raskusele. Kõik kaebuses toodud asjasolud olid Janek Juur`ile enne väärteo toimepanemist teada nagu ka selle eest võimalik oodatav karistus. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Janek Juur`ile rahatrahvi määramise kohta LS § 7419 lg 1 alusel. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle süüks pandud tegu ning seda kinnitab protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta ja Janek Juur`i sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Janek Juur on toime pannud teo, mis vastab LS § 7419 sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja karistust määrates ei tuvastanud. Kaebuse esitaja ei ole ka vaidlustanud talle mõistetud rahatrahvi, mis vastab väärteokorras mõistatava rahatrahvi keskmisele määrale ning kohtuväline menetleja on andnud VTMS § 209 lg 2 kohaselt Janek Juur`ile võimaluse rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata. Küll aga leiab Janek Juur, et talle lisakaristuse kohaldamine lähtudes tema perekondlikust olukorrast on liialt karm, kuna juhtimisõiguse äravõtmise tõttu kannatab tema pere. Õige on kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht, et kaebuse esitaja sõidukit joobeseisundis juhtima asudes oli teadlik sellest, et ta kasutab autot töölkäimiseks ning sellega on ühildatud ka lapse lasteaeda viimine-toomine. Kohtu arvates ei ole eelpoolnimetatud põhjused arvestatavad lisakaristuse mittekohaldamise mõjuva põhjusena nagu ka kaebuses avaldatud kahetsus. Kaebuse esitaja töökoht pole nii kaugel, et neljaks kuuks ei oleks võimalik töölkäimist ringi korraldada. Seda enam, et Paide politseijaoskonna andmetel omab ka xxxxxxx mootorsõiduki juhtimisõigust ning lisaks on perekonnal võimalus hinnata vanema lapse lasteaeda viimise vajadust suveperioodil. Janek Juur`i poolt toimepandud teo toimepanemise aeg ja koht näitavad, et Janek Juur ei andnud aru oma rikkumise raskusest. Tegemist on süüteoga, kus kaitstavaks õigushüveks on liiklusohutus. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusele alati ohtlik, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile, kuid karistuse määramisel saab määravaks eelkõige isiku süü ja tahtluse liik. Kuna tegemist on tõsise rikkumisega, mille eest teistkordselt on ette nähtud kriminaalvastutus, samas Janek Juur`il varasemaid kehtivaid väärteokorras mõistetud karistusi ei ole, on põhjendatud Janek Juur`ile lisakaristuse kohaldamine selle alammäärale lähedases määras. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Janek Juur`i poolt pandi toime LE § 76 p 1 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 7419 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata Janek Juur`ile mõistetud karistus. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.