4-07-1301\3

4-07-1301 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15 juuni

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1301 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja S. R 28.02.2007 otsus nr 0113044184 Kalle Mägi karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Paavo Paal Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Kalle Mägi, IK: 37010200240 RESOLUTSIOON
2. Jätta Kalle Mägi kaebus AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja S. R 28.02.2007 otsusele nr 0113044184 Kalle Mägi karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni, rahuldamata.
3. Jätta AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja S. R 28.02.2007 otsus nr 0113044184 Kalle Mägi karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni, muutmata.
4. Kalle Mägile Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 28.02.2007 otsusega nr 0113044184 karistuseks määratud rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600 (kuussada) krooni tuleb edasikaebamise tähtaja jooksul, so 30 päeva jooksul tasuda Tallinna linnakantselei finantsteenistuse arvelduskontole nr 10220065039019 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 01120441849, märkides selgitusena „Kalle Mägi, 4-07-1301, rahatrahv“. Kui rahatrahv ei ole otsuses märgitud tähtaja jooksul täies ulatuses tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse 1 soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 15.06.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja S. R 28.02.2007 otsusega nr 0113044184 karistati Kalle Mägi Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni selles, et tema 04.02.2007 kell 13.41 trollis liinil nr 1 sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Otsusele esitas K.Mägi kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist, kuivõrd jooksis Tehnika peatuses trollile nr 1 ja sisenes tagumisest uksest. Liikus bussijuhi poole, et osta pilet. Kui jõudis bussijuhini oli buss juba liikuma hakanud ja silt bussijuhi juures ütleb, et „sõidu ajal pileteid ei müüda, palun otsige täpne raha“. Kui viimast üritas teha, siis peatati buss peatuste vahel ja Ühisteenused töötajad tema selgitusi kuulda ei võtnud, vaid ta viidi kaubikusse. Ka ei kutsutud kohtuvälise menetleja otsuse tegemise juurde kaitsjat, mida oli väärteoprotokollis ilmselgelt soovinud. Vastulauset ei arvestatud, sest leiti, et see on ebapiisav. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning seletas, et sõidu ajal pileteid ei müüda, tahetakse täpset raha. Mida oleks pidanud siis tegema kui kahe peatuse vahel kinni peetakse. Jooksis bussi peale ja sai tagant uksest peale. Jõudis bussijuhini ja buss peatati 100-150 meetri pärast keelatud kohas, sest takistab liiklust ja paneb sõidurea kinni. Ei ole teadlik linnavalitsuse määrusest selle kohta, et bussijuhilt pileti ostmiseks peaks sisenema esimesest uksest. Transpordivahend liigub peatusest kuni kinnipidamise kohani 35 sekundit, seega alla minuti. Selle ajaga ei jõua tagaosast juhini, peab kinni ka ennast hoidma. Ükskord oli pilet olemas ja sihilikult ei näidanud piletit. Selline peatamine piirab õigusi. Sõidu ajal ei ole võimalik piletit osta Tunnistajana üle kuulatud T. K seletas, et transport peatati natuke enne järgmist peatust. Tema ise kaebajat kinni ei pidanud, sest sisenes grupi vanemana esimesest uksest. Kaebajat bussi sisenemisel ei olnud, kisa hakkas kostuma trolli tagumisest osast. Kaebaja tahtis lahkuda sõidu eest maksmata. Tema sisenemisel trolli kaebajat juhi juures ei olnud. Sõnelus tekkis kõige viimase ukse juures, kaebajal rahakotti käes ei olnud. Tunnistajana üle kuulatud J. V seletas, et sisenes trolli tagauksest ja hakkas pileteid kontrollima. Kui jõudis K.Mägi juurde, siis hakkas see raskelt hingama ja ütles, et ei jõudnud piletit osta, et jooksis. Kaebaja oli bussi tagaosas. Väitis, et tahtis minna bussijuhi juurde. Tunnistajana üle kuulatud A. S seletas, et kaebajat ei mäleta. Pärast ülekuulamisprotokolliga tutvumist meenus, et kaebaja oli trolli tagumise ukse juures ja väljus sealt, et minna kontrolöride bussi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Väärteoasja materjalide ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlustega on menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine tõendatud ja otsus tuleks jätta muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate T. K, J. V ja A. S ütlused ning tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuse kohaselt jooksis kaebaja trolli peale ja sisenes tagauksest ning liikus bussijuhi juurde, kus luges silti selle kohta, et sõidu ajal ei müüda pileteid ja pileti ostmiseks tuleb leida täpne raha, mida ta ka juhi juures tegema asus. Tunnistaja T. K ütlustest nähtuvalt sisenes ta pärast trolli peatamist esiuksest ja kaebajat seal ei olnud, küll aga kostus kõva lärm trolli tagaukse juurest, kus kinni peeti K.Mägi. Tunnistaja J.V ütlustest nähtuvalt sisenes ta peatatud trolli tagauksest ja K.Mägi oli tagaukse juures ning kui 2 oli pöördunud K.Mägi poole, hakkas see raskelt hingama ja seletas, et jooksis trolli peale ja tahtis minna juhi juurde piletit ostma. Tunnistaja A. S ütlustest nähtuvalt oli kaebaja trolli tagaosas ja väljus trolli tagauksest. Kõrvutades K.Mägi kaebuses ja kaebuse kohtulikul arutamisel esitatud väiteid kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate T.K, J.V ja A.S ütlustega, asub kohus seisukohale, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda tunnistajate ütlusi, kes viibisid üheaegselt peatatud trolli erinevates osades ning trolli esiosas viibinud T.K K.Mägi ei näinud, küll aga nägid trolli tagaosas olevat K.Mägi nii K.Mägi pileti olemasolu või puudumist kontrollinud J.V kui ka trolli tagaosast väljuvat K.Mägi A.S. Kõik tunnistajad on nii kohtuvälisel menetlusel kui ka kohtuistungil enne ülekuulamist hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Nii kohtuvälisel menetlusel kui ka kohtulikul arutamisel antud tunnistajate ütlused riimuvad omavahel sisuliselt, sõltumata nende ütluste andmise ajast, so nii kohtuvälisel menetlusel kui ka kohtuistungil. Tunnistajate ütlustest teeb kohus järelduse, et menetlusalune isik on kaebuses ja kohtuistungil esitanud teadvalt valesid väiteid, milliste eesmärgiks on kohtu eksitusse viimine ja vastutusest vabanemine. Nii kaebaja kui ka tunnistajate ütluste kohaselt on tuvastatud, et kaebajal puudus sõiduõigust tõendav dokument. Kaebaja on väitnud, et ta tahtis piletit osta trollijuhi käest, milleks liikus trolli tagaosast trollijuhi juurde ja otsida täpne raha. Ka tunnistaja J.V on seletanud, et K.Mägi ütles talle kontrollimise ajal, et tahab minna juhilt piletit osta, kuid tunnistaja ütlustest saab järeldada, et kuigi troll oli peatatud veidi enne järgmist peatust, siis sõiduõigust tõendavat dokumenti trolli tagaosas seisval K.Mägil esitada ei olnud. Ka tunnistaja T.K ütlustest nähtuvalt sisenes tunnistaja trolli esiuksest ja K.Mägi trollijuhi juures ei olnud. Seega näitab K.Mägi asumine trolli tagaukse juures seda, et tal puudus ka igasugune soov pilet lunastada ning ta ei olnud astunud ühtegi sammu selleks, et trollijuhilt piletit osta. K.Mägi enese objektiivne käitumine kummutab tema väited pileti ostmise soovi kohta. Taolise sõiduõigust tõendava dokumendi omandamise soovi puudumist on K.Mägi ka varem juba korduvalt tõestanud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et Kalle Mägile inkrimineeritud väärteo toimepanemine on kohtuistungil kontrollitud tõenditega tõendamist leidnud ning Kalle Mägile inkrimineeritud väärteo toimepanemine on õigesti kvalifitseeritud Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteona. Mis puudutab K.Mägile määratud karistuse määra, siis ilmneb väärteoasja materjalidest, et K.Mägi on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, mistõttu asub kohus seisukohale, et K.Mägile määratud karistus maksimummääras on põhjendatud, kuivõrd varasemad rahatrahvid ei ole oma mõju K.Mägile avaldanud. Seetõttu puudub ka alus K.Mägile määratud rahatrahvi määra vähendamiseks ja määratud karistuse kergendamiseks. Kaebuses heideti ette, et kohtuvälise menetleja otsuse tegemise juurde ei kutsutud kaitsjat, millega rikuti kaebuse esitanud isiku õigusi. Kohus asub seisukohale, et sellega ei ole K.Mägi õigusi väärteoasja menetlemisel millegagi rikutud. VTMS § 19 sätestab menetlusaluse isiku õigused ning seal ei ole ka kohtuvälisele menetlejale pandud kohustust üldmenetluses, so sisuliselt kirjalikus menetluses, otsuse koostamise juurde kaitsjat osalema kutsuda, kuivõrd otsuse koostab kohtuväline menetleja iseseisvalt, mitte kaitsja kaasabil. Vastavalt VTMS § 19 lg 2 sätetele on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest ja menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Seejuures võib kaitsja osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Sellisest sõnastusest aga ei nähtu, et kaitsjal oleks õigust viibida kirjalikus menetluses koostatava otsuse tegemise juures. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus selle rahuldamiseks ning vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub. 3 Märt Toming kohtunik 4