Obsah (4)

§ 126§ 180§ 71§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Tartu Maakohus 19. jaanuar 2007. a Tartu K

§-dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Vladimir Joosepson KarS § 114 p 1 järgi ja mõista karistuseks 15 (viisteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Vladimir Joosepsoni karistuse kandmise aja alguseks 25. juuni 2006. a. Vladimir Joosepsoni tõkend – vahistamine - jätta muutmata. Asitõendid - särk, püksid ja botased hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Välja mõista Vladimir Joosepsonilt tsiviilhagi 585 (viissada kaheksakümmend viis) krooni M.K. (sünd 26.01.1956) kasuks.

§ 180

lg 1,3 alusel välja mõista Vladimir Joosepsonilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, toimiku materjalidest koopia tegemise kulud 72.80 (seitsekümmend kaks krooni 80 senti) krooni, kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 6985 (kuus tuhat üheksasada kaheksakümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 14 584.80 (neliteist tuhat viissada kaheksakümmend neli) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides selgitusse Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis

1. veebruaril
2. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu Vladimir Joosepsoni süüdistatakse selles, et tema 24.06.
3. a kella 18.00 paiku peksis Tartus K. 40-17 korteris oma korterikaaslast E.K. julmal viisil, tahtliku tapmise eesmärgil rusikate ning jalgadega pähe ja rindkerre. Peksmisega tekitas V. Joosepson E.K. eluohtliku tervisekahjustuse: massiivne pea tömp trauma näokoljuluude killunenud murdudega, mille tüsistusena tekkis 2 peaajupõrutuse foonil mehhaaniline lämbus vere aspiratsioonist hingamisteedesse, mis olid E.K. surma põhjuseks ning tekitas E.K. veel lisaks järgmised elupuhused vigastused: pea tömp trauma; ülalõualuu, mõlema sarnaluu, mõlema silmakoopa välisseina ja ninaluude hulgikillunenud murrud, massiivsed verevalumid ning pehmete kudede turse näol, põrutusrebimishaavad suuesikus; vasaku silmakoopa ülemise seina murd eesmises koljuaugus, peaajupõrutus – difuussed pehmekelmealused verevalumid vasaku oimu-kuklasagara ja parema otsmiku-kiiru-oimusagara pinnal, ulatuslikud verevalumid kõõlustanul; põrutushaavad ja nahaalused verevalumid näol, nahaalused verevalumid ja nahamarrastus juustega kaetud peanahal; pehmete kudede turse peapiirkonnas; kaela kinnine tömp trauma: keeleluu mõlema suure sarve ja kilpkõhre mõlema ülemise sarve murd verevalumitega murdusid ümbritsevates kudedes; nahaalused verevalumid kaelal; kehatüve kinnine tömp trauma: triipjad nahaalused verevalumid mõlemal pool õlal, rindkere vasakul poolel ja seljal; vasakpoolse V, VI, VII roide ja parempoolse VI-VII roide murrud eesmisel kaenlajoonel verevalumitega murdusid ümbritsevas koes; kõhunäärme keha rebend verevalumitega kõhukelmetaguses ruumis ning nahaalune verevalum ja nahamarrastus paremal küünarliigesel. Nimetatud vigastuste tekitamise viis V.Joosepsoni poolt oli julm, kuna kannatanule tekitati hulgaliselt vigastusi üle terve keha ja arvestades kohtuarst-eksperdi arvamust, et roidemurdud ja kõhunäärme rebend on tõenäoliselt tekitatud suremisprotsessi terminaalses faasis kahest astumisest kannatanu rindkerele. Seega pani Vladimir Joosepson toime KarS § 114 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tapmise julmal viisil. II Tõendid ja kohtu järeldused Sündmuskoha vaatlusel ajal 24.06.
4. a, mis algas kell 20.30, oli Tartus K. 40 korteri nr 17, mis asub viimasel korrusel, koridoris välisukse ees peaga vastu ust selili asendis meesterahva laip. Korteri põrandal ja laiba all oleval vaibal on rohkesti verd, seintel on verepritsmed. Laiba kõrval, põhiliselt parema käe ümbruses on palju veriseid jalatsijälgi. Laibal on rinnal riiete peal verine jalatsijälg. Veriseid jalatsijälgi on tuvastatud väikeses toas kušeti ees, teises väiksemas koridoris, vannitoa ukse ees, koridoris köögiukse ees ja köögis ukse juures. Vannitoas kraanikausis on verine parema jala botas. Õues K. 40 maja nurga juures, kus paiknevad rõdud, on maas heledad verised püksid ja eemal on verine vasaku jala botas (sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemiga tl 1-14). Asitõenditeks on tunnistatud sündmuskohalt leitud botased ja püksid ning surnul seljas olnud särk (vaatlusprotokoll tl 16-19). Botased on nr 41 suurus, firma NEW Impact toodang. Kraanikausist kaasa võetud parema jala botas on märg ning kaetud verega. Õuest kaasa võetud vasaku jala botas on samasuguse mustri ja suurusega nagu kraanikausis olnud botas, see on samuti kaetud verega. Hele lühikeste varrukatega särk on mõlemalt poolt kaetud kuivanud verega, selle rinnaosal on näha kaks jalatsijälje mustrit, mis kattuvad sündmuskohalt kaasa võetud botaste tallamustriga. Helehalli värvi pükste sääred on mõlemad kaetud verega, parem säär oluliselt rohkem, verine määrdumine ulatub püksisäärte allosas 30 cm kõrgusele. Patrullilehelt nähtub, et 24.06.
5. a kell 19.17 on patrullitoimkond koosseisus Jaanus Jalajas ja 3 Indrek Oinus saanud väljakutse K. 17 korterisse, kus koridoris oli mehe vägivallatunnustega laip. Korteris viibisid kaks alkoholijoobes isikut - H.T. ja Vladimir Joosepson, kes väitsid, et tulles peolt koju, leidsid nad eest surnud korterikaaslase ( tl 20,22-23). Kohtuarst-eksperdi arvamuse (surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 246 tl 25-38) kohaselt on E.K. surma põhjuseks massiivne pea tömp trauma näokoljuluude killunenud murdudega, mille tüsistusena tekkis peaajupõrutuse foonil mehhaaniline lämbus vere aspiratsioonist hingamisteedesse. Selline vigastus on eluohtlik. E.K. surm võis saabuda 2-4 tundi enne surnukeha kohtuarstlikku vaatlust sündmuskohal. Lisaks sellele sedastas ekspert E.K. surnukehal süüdistuses kirjeldatud elupuhused vigastused. Kehavigastuste tekkemehhanismi kohta on ekspert andnud järgneva arvamuse: arvestades sündmuskoha vaatlusprotokolli, vigastuste morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni, on tõenäoline, et pea ja kaela trauma ning nahaalused verevalumid mõlemal pool õlal-rindkere vasakul poolel on tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus korduvatest tugevajõulistest löökidest kängitsetud jalaga vastu selili lamava kannatanu loetletud piirkondi; triipjad nahaalused verevalumid seljal võivad olla tõenäoliselt tekkinud kannatanu paiskumisel vastu allasetsevat vaipa. Nahaalune verevalum ja nahamarrastus kiiru-kuklapiirkonnas paremal küünarliigesel võivad olla tekkinud kukkumisel/hooga paiskumisel kõvale tömbile pinnale. Arvestades roidemurdude ja kõhunäärme rebendi morfoloogilisi iseärasusi ning kohtuarstlikul lahangul kannatanu pluusil sedastatud kaht jalatsijälge, on tõenäoline, et antud vigastused on tekitatud suremisprotsessi terminaalses faasis või/ja lühikest aega peale surma kahest astumisest kannatanu rindkerele. Tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi E.K. ei sedastatud, tema veres, uriinis ja silma klaaskeha vedelikus etanooli ei leidunud. Kannatanu M.K. ütluste kohaselt elas tema vend E.K. Tartus K. 40-17 korteris alates
6. a.
7. a hakkas ta ajama dokumente, et paigutada vend hooldekodusse, kuna E.K. ei saanud enam ise oma igapäevaeluga hakkama, oli natuke segi. Poes käis ta oste ise tegemas. Samas korteris elasid veel üks mees ja naine, vend oma eluajal naabrite üle ei kurtnud. Süüdistatava V. Joosepsoni kohtus antud ütluste kohaselt elas ta Tartus K. 40-17 olevas sotsiaalkorteris kolmandat aastat. Teises toas elas E.K. . H.T. käis algul V. Joosepsoni hooldamas, neil tekkisid lähedased suhted ja 6-7 kuud pärast V. Joosepsoni kolis ka H.T. tema juurde elama. 24.06.
8. a kella 10-11 vahel, kui E.K. hakkas välja minema, andis V. Joosepson talle kaasa 500 krooni ja palus selle eest tuua talle 2 õlut ja pudeli viina ning endale võis E.K. osta veel paar õlut ja suitsu. Tema läks seejärel magama ja ärkas kella 14-15 paiku, sest vend helistas. Ta läks välja, nad ajasid vennaga juttu ja võtsid õlut. Kui ta uuesti tuppa läks, nägi ta, et laua peal oli viin ja kaks 0,5- liitrist õlut. V. Joosepson küsis H.T. , kas E.K. andis talle ülejäänud raha tagasi ja sai vastuseks, et ei andnud. E.K. teda oma tuppa ei lasknud. V. Joosepson ja H.T. võtsid oma toas õlut. Kui V. Joosepson kuulis, et E.K. toa uks käis, läks ta vaatama ning nägi E.K. i. V. Joosepson küsis E.K. ilt kus on ülejäänud raha ja viimane vastas, et talle ei antud midagi tagasi. V. Joosepson hakkas talle seletama, kui palju peab raha olema. E.K. läks närvi ja lõi või lükkas teda. Selle tulemusena kukkus V. Joosepson haige seljaga vastu seinakappi. Sellepeale läks V. Joosepson endast välja ja läks E.K. kallale ning lõi teda kaks korda rusikaga näkku. E.K. hakkas kätega vehkima ja siis lõi V. Joosepson teda veel 2 korda rusikaga näkku. E.K. haaras temast kinni ja siis lõi V. Joosepson teda veel rusikaga näkku. Ta ei 4 saanud E.K. endast lahti ja nad kukkusid koos nurka maha – E.K. alla ja tema peale. Siis lõi ta veel E.K. ühe korra rusikaga, kuhu löök tabas, ei oska öelda. Kui V. Joosepson hakkas end püsti ajama, haaras E.K. tal püksisäärest kinni ja ta lõi selle jalaga E.K. ribidesse. Kui ta püsti sai, lõi teda veel vihaga ühe korra teisele poole ribidesse. E.K. jäi istukile välisukse juurde. V. Joosepson läks tuppa H.T. juurde, kes küsis, et mis te kaklete ja näitas tema pükste peale, et need on verised. V. Joosepson vahetas püksid ära ja viskas need rõdule, kus hoiab musta pesu. Ta kuulis koridorist krabinat, läks sinna ja nägi, et E.K. on pikali. Ta hõikas H.T. appi ja nad püüdsid koos E.K. tõsta, kuid ei jõudnud. V. Joosepson tundis, et käed on millegi soojaga koos. Ta pani tule põlema ja nägi, et E.K. nägu oli verine. Ta ehmatas ja palus H.T. kutsuda kiirabi. H.T. helistas kiirabisse ja sealt öeldi, et kui olete purjus, siis helistage politseisse. H.T. helistas ka politseisse. H.T. hakkas minema kiirabile vastu, kuna E.K. oli ukse ees, siis kukkus H.T. talle põlvedega kõhu või rinna peale. E.K. tegi imelikku häält, nagu oigas. Kui politsei saabus, siis ütles ta politseile, et oli omavaheline kaklus. V. Joosepson eitab seda, et tema astus või hüppas E.K. rinna peale. Tema selgituse kohaselt võisid püksid ja üks botas kukkuda üle rõdu ääre, tahtlikult ta neid õue ei visanud. Kohus avaldas vastuolude tõttu V. Joosepsoni kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel 05.07.
9. a antud ütlused, mille kohaselt ei ole V. Joosepson varem rääkinud sellest, et E.K. hoidis teda kinni ja nad kukkusid koos maha, sellest, et H.T. kukkus E.K. peale ja et nad tahtsid E.K. tõsta koos H.T. . Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt on V. Joosepson tunnistanud, et ta viskas ühe botase ja püksid aknast alla, kuna verd nähes ei mõelnud enam selgelt (tl 68-69). Vastuolusid ütlustes põhjendab V. Joosepson sellega, et varasema ülekuulamise ajal oli ta närviline ja tal ei tulnud kõik asjad meelde, õige on see, mida ta on rääkinud kohtus. 24.06.
10. a kell 20.40 toimetati V. Joosepson Tartu arestimajja kainenemisele, kus tal tuvastati joove 1,40 mg/l (joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll tl 60-61). Tunnistaja H.T. kasutas

§ 71lg 1 p 5 sätestatud õigust ja keeldus V.

Joosepsoni elukaaslasena tema vastu ütlusi andmast. Kohus loeb süüdistatava V. Joosepsoni ütlustega tõendatuks, et tal tekkis konflikt E.K. iga põhjusel, et viimane ei toonud talle raha tagasi. V. Joosepson, olles ise alkoholijoobes, mida tõendab tema kainenemisele toimetamise protokoll, vihastus ja hakkas Tartus K. 40-17 korteri koridoris E.K. peksma nii käte kui jalgadega näkku ja rindkeresse. V. Joosepsoni ütlused E.K. kehavigastuste tekkemehhanismi osas on üldjoontes kooskõlas eksperdi arvamusega. Samas on V. Joosepson püüdnud oma tegu näidata vähem jõhkrana. Eksperdi arvamusega ja sündmuskohal tuvastatuga on tõendatud, et V. Joosepson peksis maas lamavat E.K. jalgadega suure intensiivsusega, suunates enamuse lööke kannatanule elutähtsasse piirkonda – pähe, millega põhjustas kannatanu surma. E.K. surma põhjuseks oli massiivne pea tömp trauma näokoljuluude killunenud murdudega, mille tüsistusena tekkis peaajupõrutuse foonil mehhaaniline lämbus vere aspiratsioonist hingamisteedesse. Asjaolu, et V. Joosepson peksis maas lamavat E.K. jalgadega, põhiliselt just parema jalaga, tõendab veel asitõendi vaatlusprotokoll - V. Joosepsonil jalas olnud heledad püksid on verega määrdunud püksisäärte allosas, tugevalt on verega koos pükste parem säär - kuni 30 cm kõrgusel, samuti on verised mõlemad süüdistataval jalas olnud botased. Parema jala botast, mis arvestades 5 pükste verega määrdumist, pidi olema tugevalt verega koos, ja seda on püütud pesta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et koridori seintel ja uksel on verepritsmed just põranda lähedal. E.K. seljas olnud särgil on näha kaks jalatsijälge, mille muster kattub V. Joosepsonil jalas olnud botaste tallamustriga. Nende tõenditega on ümber lükatud V. Joosepsoni ennastõigustavad ütlused selle kohta, et tema ei ole E.K. peale astunud ega hüpanud, vaid seda tegi H.T. , kes korterist väljumisel kukkus põlvedega E.K. peale. Kohus loeb eksperdi-kohtuarsti arvamuse, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatuks, et V. Joosepson astus pärast peksmist veel E.K. rinnale, millega tekitas kannatanule täiendavaid vigastusi – roidemurrud ja kõhunäärme rebendi. V. Joosepson toimetati sündmuskohalt kainenemisele, tal ei tuvastatud väliseid vigastusi, mida tõendab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 60-61). Ekspert ei sedastanud E.K. tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi. Nende tõenditega loeb kohus tõendatuks, et V. Joosepson peksis kaitsetut inimest, kes talle vastu ei hakanud ja end oma tervislikust seisundist tulenevalt kaitsta ei suutnud. Asjaolu, et E.K. ei olnud võimeline enam ise oma elu korraldama, kinnitavad nii kannatanu M.K. kui V. Joosepson ise. Nende tõendite alusel teeb kohus järelduse, et V. Joosepsoni kohtus antud ütlused, mis on vastuolus ka tema enda poolt eeluurimisel antud ütlustega selle kohta, et ta ise kukkus E.K. vastuhakkamise tõttu seljaga vastu kappi, sai haiget ja seetõttu läks endast välja ning hakkas E.K. peksma, ei ole tõesed. Sündmuskohal tuvastatu tõendab, et V. Joosepson püüdis pärast E.K. peksmist vabaneda asitõenditest. Ta püüdis verist botast pesta, viskas verised püksid ja teise botase õue. Kohale saabunud politseipatrullile selgitasid H.T. ja V. Joosepson, et tulles peolt koju, leidsid nad eest surnud korterikaaslase, seda tõendab patrullileht. Arvestades asjaolu, et V. Joosepson oli raskes alkoholijoobes, ei olnud tema tegevus sündmuskohal asitõenditest vabanemisel sihipärane ja mõtestatud. V. Joosepsoni ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,40 milligrammi. Vastavalt valitsuse määrusega nr 120 kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 19 p 4 on tegemist raske alkoholijoobega alates 1,25 mg/l. Kohus on seisukohal, et V. Joosepson on pannud E.K. tapmise toime julmal viisil ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud mõrvana KarS § 114 p 1 järgi. V. Joosepson peksis maas lamavat E.K. lühema aja jooksul näkku ja kehasse, tekitades talle arvukaid vigastusi, millest osa olid eluohtlikud. Näkku peksmine on olnud nii tugev, et selle tagajärjel olid E.K. ülalõualuu, mõlema sarnaluu, mõlema silmakoopa välisseina ja ninaluude hulgikillunenud murrud, massiivsed verevalumid ning kannatanut oli rohke vere ja vigastuste tõttu raske ära tunda. Lisaks sellele on V. Joosepson astunud veel kannatanu rindkerele kas suremisprotsessi terminaalses faasis või lühikest aega peale surma. See näitab V. Joosepsoni hoolimatust nii inimelu vastu kui ka inimkeha kui väärtuse suhtes. Kohus leiab, et pekstes korduvalt tugevate löökidega E.K. kängitsetud jalaga elutähtsasse piirkonda – pähe ja rindkeresse, pidi V. Joosepson aru saama, et selline tegu on julm ja võib põhjustada kannatanu surma ning seda ka möönma. Arvestades E.K. V. Joosepsoni poolt tekitatud tervisekahjustuste arvu ja asukohta, ei usu kohus süüdistatava ütlusi selles, et ta ei saanud aru, millises seisundis on E.K. , enne kui ta pani tule põlema. Selline süüdistatava väide 6 on vastuolus nii sündmuskohal kui ka eksperdi poolt tuvastatuga - V. Joosepson on suunanud valdava osa lööke kannatanule pähe, sealhulgas näkku, mida ei ole võimalik ajada segamini kannatanu teiste kehaosadega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja asub seisukohale, et V. Joosepson pani toime KarS § 114 p 1 ettenähtud kuriteo, s.o teise inimese tapmise julmal viisil. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V. Joosepsoni tegevuses puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud ja KarS § 57 lg 1 ettenähtud ning muud karistust kergendavad asjaolud. Karistusregistri teatis (tl 88-90) tõendab, et V. Joosepsoni on varem kriminaalkorras karistatud 6 korda. Viimati karistati V. Joosepsoni Tartu Linna Rahvakohtu 12.01.1990. a otsusega ENSV KrK § 103 ja 107 lg 1 järgi 5 aasta vangistusega, milline karistatus on vastavalt kehtinud KrK § 58 lg 1 p-le 4 kustunud ja Tartu Maakohtu 20.10.2000. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 2300 krooni, rahalise karistuse ärakandmise kohta toimikus andmed puuduvad. Kehtivaid väärteokaristusi on V. Joosepsonil üks - 17.04.2006. a karistati teda alkoholiseaduse § 70 järgi rahatrahviga 180 krooni. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on V. Joosepsonile määratud alates 05.11.2001 töövõimetuspension (tl 80). KarS 114 järgi on karistuseks võimalik mõista mõrva eest vangistus pikkusega 8-20 aastat või eluaegne vangistus. V. Joosepsonile karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et kuigi ta on ka varem kriminaalkorras karistatud raskete isikuvastaste kuritegude eest – oma elukaaslasele üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest talle noaga näkku löömisel ja kirvega teise inimese tapmises füsioloogilise afekti seisundis, samuti avaliku varguse toimepanemises vägivallaga, on tema vägivaldne käitumine jätkunud ja selle tulemuseks on taas teise inimese surm. Seega ei ole varasemad vangistused suutnud mõjutada V. Joosepsoni uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu teda tuleb karistada tähtajalise vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra. Arvestades seda, et V. Joosepson on sisuliselt kuriteo toimepanemise omaks võtnud ning tegemist on töövõimetuspensionäriga, ei ole põhjendatud tema karistamine tähtajalise vangistusega selle maksimaalmääras. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et V. Joosepsonile tuleb mõista karistuseks 15 aasta pikkune vangistus. 7 KarS § 68 lg 1 sätestab, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seega tuleb V. Joosepsoni eelvangistusaeg alates 25.06.2006. a lugeda talle mõistetud karistusaja hulka, hakates nimetatud kuupäevast arvestama V. Joosepsoni karistuse kandmise algust. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud M.K. on esitanud matusekulude kohta arveid kokku 6085 krooni suuruses summas (tl 44-47). Tema ütluste kohaselt sai ta riiklikku toetust matusteks 2400 krooni ning lisaks hüvitati talle ohvriabi seaduse alusel veel 3100 krooni, hüvitamata on 585 krooni, millise summa M.K. palub välja mõista süüdistatavalt. V. Joosepson on eelnimetatud hagi täies ulatuses tunnistanud. Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse § 1045 lg 1 p 1 täpsustab, et muu seas on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et M.K. tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning V. Joosepsonilt 585 krooni välja mõista. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 2,5 palga alammäära, st 9000 krooni,

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulud 72.80 krooni,

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel uurimisel kokku 6796.80 krooni ja kohtumenetluses 7788 krooni ning

§ 175lg 1 p 3 kohaselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 6985 krooni.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud vastavalt

§ 180lg-tele 1, 3 süüdimõistetu, mistõttu eelnimetatud summad tuleb V.

Joosepsonilt riigi kasuks välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik Malle Karabelnik Rahvakohtunik Volli Aleksejev Rahvakohtunik 8