1-07-5452\4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a Tartu Kriminaalasja number 1-07-5452 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Marju Persidskaja Kriminaalasi KarS § 200 lg 2 p 7 Õigusvastase teo toimepanija Arne Foht Isikukood: 37803222729, Kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud 8 korral. Kaitsja Advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 401 ja 402 lg 1, kohus määras:
3. Lõpetada Arne Fohti kriminaalasi KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud õigusvastase teo tunnustel KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.
4. Kohaldada Arne Fohti suhtes KarS § 86 alusel psühhiaatrilist sundravi sellekohase loaga psühhiaatriaasutuses.
5. Menetluskulud - advokaaditasu 4554.80 krooni ja ekspertiisitasu 3 150 krooni jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Õigusvastase teo asjaolud 12.03.2007 õhtul Arne Foht koos Ardo Kempi ja kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikuga peksis Tartus X 17 maja ees jalgade ja kätega V.Õ. pähe ja rindkere piirkonda ning võttis V. Õ peale peksmist ära raadio ja kõrvaklapid. Peksmisega tekitati V. Õ ninaluumurd ning röövimisega põhjustati kahju kokku 298 krooni. Kohtu seisukoht õigusvastase teo tõendatuse osas Kannatanu V.Õ. ütlustega on tõendatud, et 12.03.
6. a õhtul sai ta Ringtee Selveri juures kokku Arne ja Annelyga. Perekonnanimesid kannatanu ei tea, kuid ütlustest ilmneb, et tegemist on Arne Fohti ja A.J. Kolmekesi koos läksid nad Tartus X 17-8 korterisse, kus pidi olema Andres. Seal on joomapunker. Nad tahtsid Andresele „sõnad peale lugeda“, sest ta süüdistas V. Õ mobiili varguses. Korteris oli veel mitu inimest, kelle nimesid ta ei mäleta. Joodi õlut. V. Õ lõi A. Fohti rusikaga näkku, selle peale andis võõras nahktagis mees talle peksa. Kuidas ta korterist välja läks, seda kannatanu ei mäleta. Väljas peksid teda nahktagiga mees, Arne Foht ja Ardo Kemp. Ta oli pikali maas, teda löödi jalgadega igale poole, näkku. Ninast jooksis verd, pärast olid selg ja pea valusad. Peksmise ajal võeti ära raadio, mis maksis 99 krooni. See oli tal põues, kõrvaklappe ei võetud ära. Õues tal muid asju peale raadio kaasas ei olnud. Kilekott asjadega jäi tuppa, 100 krooni raha võttis toas ära nahktagis mees. Traumakaardilt nähtub, et V. Õ on nina valus ja turses, diagnoositud on ninaluude fraktuur. V. Õ on traumapunktis selgitanud, et teda peksid Ardo ja Aare (tl 8-10). V. Õ tundis fotode järgi enda peksjatena ära A. Kempi (tl 11-13) ja A. Fohti (tl 14-16). Tunnistaja A.J. ütluste kohaselt said nad 12.03.
7. a V. Õ ja A. Fohtiga, kes on tema endine abikaasa, kokku Ringtee Selveri juures. V. Õ rääkis, et tal on X tänavas probleeme ja nad otsustasid teda aidata. Nad läksid kolmekesi X tänavale ühte majja. Korteris oli 5-7 inimest, keda ta ei tundnud. Seal toimus tüli Andrese nimelise meesterahva ja tema naise vahel. A. Foht sekkus, öeldes, et mis sa naisest piinad. Seepeale ähvardas Andres A. Fohti noaga lüüa, kuid A. J astus vahele ja Andres lõpetas ründe. Siis lõi V. Õ A. Fohti. Peale löömist läks A. J A. Fohti ja ühe nahktagis meesterahvaga korterist välja. Kuna koju sõiduks raha ei olnud, läks tema koos nahktagis meesterahvaga korterisse tagasi, A. Foht jäi õue. Mees küsis V. Õ raha ja kui V. Õ ütles, et tal ei ole raha, siis lõi tumedas nahktagis mees V. Õ mitu korda näkku ja võttis raha ära. Peale seda läks A. J koos selle mehega korterist välja. A. J ütles A. Fohtile, et seda asja ei saa nii jätta, kuna V. Õ lõi teda. Nad läksid V. Õ juurde, rohelises jopes kiilakas mees, kes on ka kohtus (A. Kemp), lõi V. Õ mitu korda. V. Õ oli pikali maas ja püüdis nägu kätega kaitsta, võõras mees lõi jalaga talle näkku, A. Foht lõi ainult 2 korda ja mitte kõvasti. A. J ütles, et pole rohkem pahandusi vaja ja nad jooksid minema. Veeriku ristis nägi ta politsei autot tulemas. Kiilakas meesterahvas ja A. Foht jäid aga poolel teel seisma ning rääkisid midagi kell-raadio ära võtmisest. Kiilakas ütles, et võtame selle ka käest ära. Nad läksid V. Õ juurde tagasi. Tema jäi Veeriku risti ootama ja samal ajal tuli kohale ka politseiauto. A. Kemp andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta oli üksi ära joonud pudeli puskarit ja ta ei mäleta sündmusest rohkem kui seda, et ta tahtis poodi minna ja politsei pidas ta kinni. 2 A. Foht andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta lõi V. Õ õues sellepärast, et viimane oli teda toas löönud. Raadio andis tema kätte teine mees, miks raadio ära võeti, seda ta ei tea, seda ei olnud kellegi vaja. Eksperdid on andnud arvamuse, et A. Foht on võimeline andma tõepäraseid ütlusi (arvamus 3941). Kohus veendus, et kohtuniku küsimustele vastas A. Foht adekvaatselt. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et A. Fohti kohtus antud ütlusi on võimalik hinnata tõendina. A. Foht toimetati 13.03.
8. a kell 03.10 kainenemisele. Isiku ja tema asjade läbivaatamisel tuvastati, et A. Fohtil oli muuhulgas kaasas raadio, mis võeti hoiule (tl 59). A. Foht peeti 13.03.
9. a kell 11.30 kahtlustatavana kinni ja temalt võeti ära kaasaskantav hõbedast värvi raadio (tl 61-62). Kell-raadio on tunnistatud asitõendiks. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kell-raadio on hõbedast värvi, plastmassist, mõõtmetega 16x9.5 cm. Raadio esiküljel on ekraan. Esikülje vasakul pool on kõlar, mida katab musta värvi võre (tl 32-33). V. Õ on kell-raadio tagastatud, tsiviilhagi kannatanu ei esita. A. Fohti kahtlustatakse õigusvastase teo toimepanemises, mis seisnes 12.03.
10. a X 17 maja ees V. Õ peksmises ja temalt kell-raadio röövimises. Kohus ei saa vastavalt KrMS § 268 lg-1 väljuda esitatud kahtlustuse piiridest, mistõttu kohus ei anna hinnangut sündmustele, mis toimusid Tartus X 17-8 korteris. Samuti ei saa kohus anda hinnangut A. Kempi käitumisele, kuna ta ei ole käesolevas asjas kohtu alla antud. Kannatanu ja tunnistaja A. J ütlustega loeb kohus tõendatuks, et A. Foht lõi X 17 maja ees maas lamavat kannatanut vähemalt 2 korda jalaga kehasse, samal ajal peksis kannatanut ka teine mees. Seega toimus peksmine isikute grupis. Tunnistaja A. J ütlustega on tõendatud, et pärast kannatanu peksmist läksid A. Foht ja A. Kemp kannatanu juurde tagasi, rääkides enne omavahel raadio äravõtmisest. Seega kasutas A. Foht koos teise isikuga grupis ära olukorra, kus kannatanu oli nende poolt toime pandud eelneva peksmise tagajärjel pikali maas ja vastupanuvõimetu ning võtsid temalt ära kell-raadio. Kasutatud vägivald on otseses põhjuslikus seoses kannatanu vara hõivamisega, mistõttu on tegu õigesti kvalifitseeritud röövimisena KarS § 200 järgi. Tegemist oli õigusvastase teo kaastäideviijatega vastavalt KarS § 21 lg-le 2, kus isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, realiseerides ühiselt vahetult KarS § 200 lg-s 1 ettenähtud kuriteo koosseisu tunnused, milleks on vägivallaga võõra vallasasja ebaseaduslik omastamine. Seega vastab A. Fohti poolt toime pandud õigusvastane tegu KarS § 200 lg 2 p 7 tunnustele. Teo objektiivsele küljele hinnangut andes ei ole oluline, kumb isik vahetult kannatanult raadio ära võttis. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kannatanu kell-raadio oli A. Fohti kinnipidamisel tema valduses. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendatud temalt ainult kell-raadio röövimine, kõrvaklappide äravõtmine tuleb A. Fohtile esitatud kahtlustusest välja jätta. Kohtu seisukoht süü ja sundravi kohaldamise vajalikkuse osas Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 14 (tl 39-41) nähtub, et A. Fohtil esineb kergekujuline vaimne alaareng käitumishäiretega ja aastaid kestnud, sageli ägenev orgaaniline hallutsinoos ähvardava, käskiva sisuga kuulmismeelepetete kujul. Samuti esineb A. Fohtil sõltuvus alkoholist. A. Foht ei olnud temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal võimeline oma tegudest endale aru andma ega neid juhtima. A. Foht on küll võimeline andma tõepäraseid ütlusi, kuid oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta käesoleval ajal võimeline 3 esinema kohtus ega kandma karistust ning kuna A. Foht võib oma psüühilise seisundi poolest olla ohtlik endale ja teistele, on tema suhtes näidustatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamine. KarS § 2 lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuna A. Foht ei ole süüvõimeline, sest ta ei olnud tegude toimepanemise ajal süüdiv – ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaigusega, ei saa teda toimepandud teo eest karistada ja kriminaalasi tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. KarS § 86 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Tugines ekspertide arvamusele, leiab kohus, et A. Fohti suhtes tuleb kohaldada psühhiaatrilist sundravi, kuna ta on toime pannud õigusvastase teo ja sellega näidanud, et ta on ohtlik iseendale ja teistele isikutele. A. Fohtil on diagnoositud sõltuvus alkoholist. Selline isik jätab vabatahtlikult ravimid võtmata, mille tõttu võib tema haigus ägeneda ja käitumine muutuda kontrollimatuks. A. Fohti ohtlikkust kinnitab ka asjaolu, et ta on varem toime pannud analoogilise teo ning tema suhtes on Tartu Maakohtu 16.02.2004.a määrusega kohaldatud psühhiaatrilist sundravi (tl 5253). Menetluskulud Menetluskuludeks on määratud kaitsjatele makstud advokaaditasu kohtumenetluses 3811.40 krooni ja kohtueelses menetluses
11. 40 krooni ning kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus 3 150 krooni. Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Ingeri Tamm Kohtunik 4