Anatoli Kuzminile on esitatud süüdistus selles, et tema valdas eeluurimisega tuvastamata ajavahemikul ebaseaduslikult püstolipadruneid cal 7,62x25 Tokarev koguses 768 tükki, mis vastavalt 03.03.2004.a. ekspertiisiaktile nr. TB-075-04/1657 ja selle 08.06.2004.a. antud selgitavale vastusele on laskekõlbliku sõjaväerelva laskemoon, hoides neid AS T kontoriruumis ja oma elukohas kinnises raudseifis kuni Tallinna Juriidiliste Isikute maksuameti ametnike poolt teostatud läbiotsimise ja võetuseni 17.12.2003.a., millega rikkus Relvaseaduse §-de 32 lg.1,2, 34 lg.2 ja 45 lg.1, 46 lg.4 sätteid. Sellise tegevusega pani Anatoli Kuzmin toime
sõjaväerelva laskemoona ebaseadusliku valdamise suures koguses. Süüdistatav Anatoli Kuzmin ei tunnistanud ennast süüdi esitatud süüdistuses ja seletas järgmist. Ajavahemikus 1990.a. kuni 1993-1994.aastani üüris A.Kuzmin korterit, ja seejärel ostis selle välja. Seif, millest padrunid olid leitud, kuulus endisele korteri perenaisele – P-le- ja see on oma konstruktsiooni järgi koridori seina sisse ehitatud. Perenaise poolt sai Kuzmin 2 võtit seifi ülemisest (väikesest) ja keskmisest (suurest) osast ja seni, kuni omandiõigus Kuzminile üle ei läinud, soovis endine perenaine seifi kasutada ja võimalusel maha müüa. Alumise (suure) osa võtit Kuzminil ei olnud ning tema seda osa ei kasutanud. Enne korteri väljaostmist käis veel P. mõni aeg korterist mööbli ära viimas ning pärast 1994-1995 pole ta rohkem ilmunud. 1995.aastal tegi Kuzmin korteris remonti ja vahetas korteri uksed ja lukud ära. Umbes 1990.aastal P. poolsel korteri järjekordsel külastamisel nägi A.Kuzmin seifi alumises osas padruneid, mille kohta ütles P., et need kuuluvad tema tuttavale. Läbiotsimise teostamisest 17.12.2003.a. sai A.Kuzmin teada telefoni teel oma firma töötajatelt, kohale jõudes, olid seifi alumine ja keskmine suured osad avatud ja A.Kuzmin avas ülemise väikese osa, millest võti oli vaid tema käes. Alumises osas asusid padrunid, nende kohta küsiti relvaluba, Kuzmin esitas talle väljaantud relvaloa Beretta püstoli kaliiber 9 kohta. Alumist osa sai avada sama võtmega, millega varem avati keskmine osa, sellest asjaolust polnud A.Kuzminil varem teada. A.Kuzmin avaldas koheselt läbiotsimist teostanud isikutele, et leitud padrunid temale ei kuulu. Kuulanud süüdistatava, tunnistajad ära, uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et A.Kuzmini süü talle esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. Tunnistajate J.R, T.M, A.V ja R.A ütlustega on tuvastatud, et 17.12.2003.a. teostasid nad Maksuameti töötajatena AS T kontoriruumis, läbiotsimise seoses tekkinud kahtlustusega ümbrikupalga maksmises ning läbiotsimise käigus koridoris olevast ja seina sisseehitatud seifist leiti padrunid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka 17.12.2003.a. läbiotsimise protokoll (t.l.9-10), mille kohaselt teiste raamatupidamisdokumentide hulgas leiti ja võeti ära 11 kinnist pakki padruneid 7,62 mm. Padrunite leidmise fakti ei eitanud ka AS T töötajad ja tunnistajatena kohtus ülekuulatud G. T ja S. T. Tunnistaja G. T ütlustest samuti järeldub, et seifi osa, kust pärast padrunid leiti, avas tema ja sama võtmega, millist ta oli varem pidevalt kasutanud ülemise osa avamiseks. Seifi alumist osa tunnistaja ei kasutanud varem ega teadnud, et seda saab avada sama võtmega. Seifi võti oli vaid temal ja Kuzminil. Tunnistaja G.T ütlustest nähtub, et kuigi A.Kuzmin tuli kohale pärast seifi avamist, koostati läbiotsimise protokoll koostati A.Kuzmini juuresolekul ning tema rääkis ka padrunite päritolust läbiotsimisega tegelenud ametiisikutega. Tunnistajate R.A ja T.M ütlustest nähtub, et leitud padrunite kohta seletas A.Kuzmin, et need kuuluvad temale ning tunnistaja R.A kinnitas kohtus, et A.Kuzmin tunnistas padrunite kuuluvust temale ja seejuures seletas, et padrunid on jäänud vanadest aegadest, mis vastab ka A.Kuzmini ütlustele selles osas, et padrunid asusid seifis alates 1990.aastast. Kohus ei leia põhjust kahelda tunnistajate R.A, T.M, J.R ütluste tõepärasuses. Esiteks, läbiotsimise määruse 16.12.2003.a. nr. 7-01/2403-1 (t.l.7-8) sisust lähtuvalt läbiotsmise aluseks oli leida AS T ruumis dokumente, mis kajastavad andmeid äriühingu töötajatele tehtud tegelike väljamaksete kohta, või teisisõnu seoses kahtlusega ümbrikupalga väljamaksmises ning padrunite leidmine oli nende jaoks ootamatu. Teiseks, ei ole tuvastatud ka seda, et tunnistajad oleksid süüdistatavaga varem kokku puutunud ning kolmandaks, nimetatud tunnistajate ütlused sisuliselt langevad tunnistajate G.T ja S.T ütlustega ja kriminaaltoimikus sisalduvate kirjalike tõenditega kokku, ja nimelt, tunnistaja G.T ei eitanud, et padrunite olemasolu põhjusest rääkis A.Kuzmin läbiotsimist teostanud Maksuameti töötajatega. Arvestades seda leiab kohus, et tunnistajatel puudusid põhjused anda A.Kuzmini suhtes tõele mittevastavaid ütlusi. Asjaolu, et tunnistajad kirjeldasid erinevalt läbiotsimise olukorda – kes, millal ja millise võtmega avas seifi ust, ei muuda tunnistajate R.A ja T.M ütlusi mitteusaldusväärseteks. Siinjuures tuleb arvestada, et vaadeldav sündmus leidis aset üle 3 aasta tagasi. Samuti oli kohtulikul uurimisel võrreldes kohtueelsel uurimisel tuvastatuga täpsustatud, et seif tegelikult koosnes kolmest osast ning lähtudes tunnistaja G.T kohtuistungil antud ütlustest, vastuolu, millise seifi osa avas A.Kuzmin ise, oli tingitud sellest, et ka seifi ülemine osa oli kaheosaline. A.Kuzmini seletuse kohaselt ja seda kinnitavad ka kriminaaltoimiku materjalide juurde lisatud fotod, asus seifi ülemises osas veel väike ülemine osa, mida kasutas ainult A.Kuzmin ja selle osa võti oli vaid tema käes. Kohus leiab, et asjaolu, kas padrunid leiti A.Kuzmini juuresolekul või tema korterisse saabumise hetkeks sai seifiuks avatud, ei oma süüdistuse kontekstis tähtsust. 2 Süüdistatava ütlustest järeldub, et padrunite olemasolust seifis sai ta esimest korda teada 1990.aastal. Alates 1994-1995.aastast kuulub korter temale, endise omaniku korterisse jäänud asjad viskas A.Kuzmin minema, vahetas ka korteri uste lukud. Sellest võib teha järelduse, et pärast korteri omanikuks saamist nii alumine seifi osa kui ka ülemine osa koos nendes olevate esemetega kuulusid A.Kuzminile, olid tema valduses ning endisel omanikul ei olnud enam võimalust alates nimetatud ajast seifi või selles hoiul olevaid asju kasutada või käsutada, ei ole tuvastatud ka, et endise ja praeguse omaniku vahel oleks sõlmitud kokkulepe seifi kasutamisõiguse kohta. Väärib tähelepanu asjaolu, et 1995.aastal on korteri endine omanik P. surnud (t.l.67). Tunnistaja G.T ütlustest selgus, et seifi alumist osa sai avada sama võtmega, mis oli pidevalt tema ja A.Kuzmini käes. Sellega on ümber lükatud A.Kuzmini väide, et seifi alumine osa talle ei kuulunud ja tal ei olnud õigust ega võimalust seda kasutada. Nimetatud asjaolu kinnitavad samuti tunnistajate R.A, T.M ütlused selle kohta, et padrunite leidmisel kinnitas A.Kuzmin, et padrunid on tema omad ja asusid seifis vanast ajast. Läbiotsimise protokollist 17.12.2003.a. on näha, et A.Kuzminil ei olnud esitada läbiotsimisel leitud ja äravõetud asjade kohta avaldusi ega kaebusi. Tunnistaja G.T kinnitas kohtulikul uurimisel antud ütlustes, et läbiotsimise protokollis on kajastatud toimunu nii, nagu see tegelikult oli. Sellega lükatakse ümber A.Kuzmini väide, et läbiotsimist teostanud isikutele avaldas ta kohe, et padrunite kohta ei tea midagi ning need talle ei kuulu.
näeb ette vastutuse tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Relvaseaduse § 1 lg.3 sätestab, et relvade ja nende laskemoona käitlemise all mõistetakse relvaseaduses relvade ja laskemoona valmistamist, müüki, soetamist, valdamist, hoidmist, kandmist, edasitoimetamist, vedu, sissevedu, väljavedu, transiiti, võõrandamist, pärimist, leidmist ja hävitamist ning relvade parandamist, ümbertegemist, laskekõlbmatuks muutmist ja laenutamist. Sellest lähtuvalt on relva või laskemoona valdamine ja hoidmine hõlmatud relvaseaduses sätestatud käitlemise mõistega. Relvaseaduse § 45 lg.1 sätestab, et relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Kriminaalasjas on tuvastatud, et A.Kuzminil puudus luba läbiotsimisel leitud laskemoona - püstolipadrunite 7,62x25 Tokarev kohta. Seega, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et süüdistatava poolt süüdistuses kirjeldatud laskemoona valdamine on üheselt tõendamist leidnud. Süüdistuses kohaselt A.Kuzminile inkrimineeritakse laskemoona valdamist suures koguses. Kuigi suure koguse mõistet seadus ei anna, leitakse, et suur kogus on normatiivne koosseisutunnus, mille sisustamisel tuleb silmas pidada tulirelva liiki ja nende käitlemise üldohtlikkuse määra. Arvestades arutatava laskemoona liigikuuluvust ja selle ohtlikkust ja kogust – 768 tükki, kohus leiab, et tuvastamist on leidnud suure koguse valdamine. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab inkrimineeritud kuriteokoosseis tahtlust ning koosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes omas relvaluba, mistõttu puudub alus rääkida ka süüdistatava asjatundmatusest selles valdkonnas. On tuvastatud, et A.Kuzmin teadis, et padrunid asuvad seifi alumises osas, tal oli nendele üle kümne aasta jooksul igal hetkel ligipääs tema valduses oleva võtmega, seega pidas ta padrunite olemasolu temale kuuluvas seifis võimalikuks, soovi korral võis ka veenduda, millise padrunite liigiga tegemist on, kuid eelpool mainitud asjaolude olemasolu mööndes, oli A.Kuzmin padrunite hoidmise ja seega valdamise osas ükskõikne ning ei teinud midagi, et selline õigusvastane tegevus lõpetada. Vastavalt eksperdiarvamusele nr. TB-075-04/1657 03.03.2004.a. (t.l.13) 7,62x25 Tokarev kaliibrilised püstolipadrunid on laskekõlblik tulirelva laskemoon. Kohtuekspertiisi ja 3 kriminalistika keskuse tehnikaosakonna juhataja poolt antud arvamuse kohaselt (t.l.97-98) mainitud padruneid võib lugeda kõrgendatud läbistusvõimega padruniteks, mistõttu antud juhul tegemist on sõjaväe relva laskemoonaga. Arvestades ülaltoodut, kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut. Toimepandu on esimese astme kuritegu, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. A.Kuzmin on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud isik. Arvestades ka seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kolme aasta ja süüdistatava isikut, kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda
Kuivõrd tegemist on suure koguse suure ohtlikkusastmega laskemoona valdamisega, tuleb A.Kuzminile mõista lisakaristusena relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse äravõtmine. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 306, 311-313, kohus Otsustas: Tunnistada süüdi ANATOLI KUZMIN
lg.4 p.2 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust.
lg.1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Anatoli Kuzmin ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
alusel võtta Anatoli Kuzminilt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 3-ks aastaks. KrMS § 179 alusel välja mõista Anatoli Kuzminilt sundraha 9000 krooni ja menetluskuludena ekspertiisi tasu summas 980 krooni riigituludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas 10220034800017 viitenumbriga 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: 723 püstolipadrunit kaliibriga 7,62x25 Tokarev, millised on hoiul Põhja Politseiprefektuuri lubadetalituses –
MS § 318-319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 4 KOHTUNIK RAHVAKOHTUNIKUD 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.