4-07-1606\5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2007.a Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-07-1606 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Andres Sallo kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 13.03.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510,07,000667 Kaebuse esitaja Andres Sallo, isikukood 36011022740, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja v. adv. Ain Laansalu, AB Ain Laansalu, 51003 Tartu Vallikraavi 2 Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Paide Politseijaoskond Kaebuse läbivaatamise aeg
2. juuni 2007.a kohtuistungil, millest võtsid osa Andres Sallo, Ain Laansalu ja kohtuvälise menetleja ametnik Ralf Lahesoo RESOLUTSIOON Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 13.03.2007.a otsus nr 2510,07,000667 ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuvälise menetleja või tema advokaadist esindaja kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kättesaamise päevast arvates. Väärteokirjeldus Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajat karistatud selle eest, et ta rikkus liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid ning teda on karistatud Paide politseijaoskonna juhtivkonstaabli otsusega liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 2400 krooni ning lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Väärtegu seisnes selles, et ta juhtis asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 37 km/h võrra, sõites kiirusega 136+-8 km/h. Kaebuse motiivid Kaebuse esitaja liikus Tallinnast Tartusse päevasel ajal. Nähtavus oli hea ja liiklus suhteliselt hõre. 74-ndal kilomeetril jõudis järele sõiduaautole ja veoki paarile, mis liikusid kiirusega alla 80 km/h. Sõiduauto osutus hilisemalt politsei eravärvides sõiduautoks. Kurvilistel teelõikudel püsis ta nende sõidukite taga. Sirgel 74-ndal kilomeetril sooritas nendest sõidukitest möödasõidu, sest veoauto sõitis põhjuseta teepeenral, pritsides ja paisates poripilvi. See halvendas nähtavust. Sõiduautojuhi käitumine oli kohatu, et sõitis aeglasel ja pikaajaliselt ilma ohutu pikivaheta veoauto poripilves. Kuna vastusõitjaid ei olnud, siis tegigi möödasõidu. Poripilvest möödumise käigus ei olnud mahti kiirust jälgida. Kiirus võis olla lubatust suurem. Jõudes mööda eessõitvast sõiduautost lülitati samal sõiduautol vilkurid tööle. Selline peatamine hajutas tähelepanu möödasõidu sooritamisel, samuti veoautojuht ei saanud aru toimuvast, aeglustades omakorda sõidukiirust, tekitati liiklusohtlik olukord. Peatamiseks oli ta sunnitud põikama politseiauto ja veoauto vahele. Tegemist oli hädaseisundiga. Sooritatud tegu ei ole õigusvastane, sest nii sai kõrvaldada vahetut ohtu, mis lähtus kahest aeglaselt sõitvast sõidukist ning ühest nähtavust rikkuvast sõidukist. Kiiruse ületamine 5-6 sekundit ei oleks põhjustanud ka liiklusohtlikku olukorda. Muidugi ei ole möödasõidumanööver kohustuslik ja sõidukiirust ei või ületada, kuid alla maksimumkiirust liikuvast sõidukist on lubatud siiski mööduda ja aeglaselt liikuv sõiduk on kohustatud möödasõitu võimaldama. Politseinike käitumine oli provokatiivne ja liiklust häiriv. Määratud lisakaristus on ebamõistlikult raske isikut arvestades. Juhitava ettevõtte majandustegevus nõuab autoga liikumist nii Eestis kui ka välismaal. Ettevõtte juhtimine on takistatud kui juhtimisõigus ära võetakse. Veel saab häiritud eraelu. Alates
3. aastast ei ole olnud ühtegi avariilist juhtumit. Omab kõikide sõidukikategooriate juhtimisõigust ning on ka koolitatud õppesõiduinstruktor. Menetlusalune isik palub otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu või menetluse mittelõpetamisel tühistada otsus lisakaristuse osas kui ilmselgelt teole ja isikule mittevastav karistus. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse taotlused on vastuolulised. Menetlusalune isik ei eita kiiruse ületamist. Liiklusohutuse seisukohalt on ülimalt ohtlik lubatud sõidukiiruse ületamine 37 km/h võrra ning möödasõidule asumine olukorras, kus seda polnud võimalik ohutult teostada lubatud sõidukiirusega. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik, kuna isik on samalaadse õigusrikkumise eest karistatud rahatrahvi ja lisakaristusega, mis ei ole kustunud karistus. Kohtumenetlus Kohtuistungil menetlusalune isik ja tema kaitsja jäävad kaebuses esitatud asjaolude juurde. Tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Tegemist on olnud politseinike poolt provokatiivse tegevusega eravärvides sõidukis. Kiirus võis olla lubatust suurem möödasõidul, kuid selle 2 tingis politseinike käitumine aeglase sõiduga. Tegemist oli hädaseisundiga. Karistust võib kanda möödasõidul ületatud kiiruse tõttu, kuid politsei tegevus ei olenud politseile kohane. Menetlusalusele isikule ei ole usaldusväärne märgitud kiiruse mõõtmise koht. Kohtuväline menetleja selgitab kohtuistungil, et menetleja ei heita ette möödasõidu sooritamist ega selle tegevuse kiirust. Kiiruse ületamine tuvastati tagant läheneva sõiduki kiiruse mõõtmisega. Kiiruse mõõtja fikseeris lubatud 90 km/h asemel 136 km/h. See sama asjaolu on protokolli koostamise ja karistamise otsuse aluseks. Otsuse tühistamise alus puudub. Kõik vastuväited seonduvad rikkumise väliste asjaoludega. Kahjuks ei ole menetlusalune isik ja tema kaitsja seda mõistnud ka kohtuistungil. Tal on ka kustumata karistusi liikluse eest. Kohus kuulas ära tunnistaja. Tunnistaja Ü. Kütt on tõendanud, et Tartu-Tallinna maantee 74-ndal kilomeetril mõõdeti tagant läheneva menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki kiiruseks 130-140 km/h, kui lubatud kiiruseks oli 90 km/h. Ainult sellest lähtuvalt peatati sõiduk ja juhile koostati kiiruse ületamise eest väärteoprotokoll. See auto oli ainuke tagantlähenev auto. Seee auto möödus neist. Ees ei olnud poole kilomeetri ulatuses autot. Möödasõidu kiirus ei ole protokolli koostamise aluseks. Lähemalt selgitab, et sõiduki möödasõidu kiirust ei olnud tehniliselt võimalik mõõta. Mõõta sai tagant läheneva sõiduki kiirust. Kohtuistungil uuriti veel kirjalikke materjale, milledeks oli väärteoasjatoimik ja –otsus, väärteoprotokoll, kohtuvälise menetleja kirjalik vastus kaebuse motiividele, mõõtevahendi Stalker DUAL tabloo näitude foto ja kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning karistusregistri väljavõtet. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalust isikut on karistatud liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi selle eest, et ta rikkus liikluseeskirja § 124 p 2 sätet, mille järgi on asulavälisel teel lubatud sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis. Lubatud kiiruse ületamine kuni 40 kilomeetrit tunnis on karistatav rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 2400 krooni. Sama paragrahvi
4. lõike alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Kohtuväline menetleja on lisakaristust kohaldanud 2 kuuks. Väärteotoimiku materjalidest selgub, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo, mis seisnes lubatud sõidukiiruse ületamises. Menetlusalune isiku tunnistab seda, kuid lühimas ajahetkes ja vähemas määras. Kohus ei tuvastanud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Aset on leidnud menetlusaluse isiku poolt märgitud väärteo toimepanemine. Kohus ei ole tuvastanud samuti raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole avaldatud kohtumenetluse ajal. Karistus ei ületa seadusega kehtestatud määra. Lisakaristust on peetud vajalikuks kohaldada. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine, sest ainult rahatrahvid ja ühel korral lühiajaliselt juhtimisõiguse äravõtt ei ole 3 isikut muutnud seaduskuulekaks. Karistuse määramine on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Menetleja on õigesti kvalifitseerinud toime pandud väärteo. Kohtuväline menetleja on toiminud väärteomenetlusõigust järgides. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga, et kiiruse ületamine mõõdeti möödasõitu sooritamisega üheaegselt ja ainult sellel ajal. Tunnistaja on tõendanud, et kiirust mõõdeti vastava mõõturiga, millel on andur ka sõiduki tagaaknal. Mõõtur fikseeris näidu, see lukustati ja näidati menetlusalusele isikule. Üle kontrollides väärteoprotokolli ja otsuse, siis on nendes märgitud lubatud kiiruse ületamine 37 km/h võrra, vastavat näitu tõendab veel mõõturi tabloonäit. Kohtul ei ole ühtegi alust mitte usaldada politseiametnikke. Tõene on fakt, et möödasõidu kiirust politseinikud ei saanud mõõta nagu ka see, et möödasõidu sooritamise tegevuse kohta ei ole tuvastatud liikluseeskirja nõuete rikkumist. Kahtlust pole kellegi teise isiku sõiduki peatamisest. Menetlusaluse isiku sõidukiga sarnast sõidukit ei olnud. Kohus on veendunud, lähtudes menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustest, et peatatud on menetlusaluse isiku sõiduk. Koheselt sai menetlusalune isik teada kiiruse ületamise faktist koos mõõturinäiduga, milleks oli 136 km/h. Sellega sai juht teada ja veenduda, et kiirus on tõepoolest vahetult mõõdetud. Kiiruse ületamine kuni 40 kilomeetrit tunnis on leidnud tõendamist. Tunnistaja on kohtule tõendanud mõõtekoha asukohta ja ümbrust. Kiiruse mõõtmine on fikseeritud nõuetekohaselt ja usutavalt. Kõik muud väited kaebuses, mis on menetlusalune isik esitanud samas sisus ka kohtuistungil jätab kohus tähelepanuta ega asu neid analüüsima, sest need väidetavad asjaolud ei ole seotud väärteokirjeldusega ja ei puuduta tuvastatud väärtegu. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Karistusseadustiku (KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü ja tahtluse liik, mitte muu asjaolu. Seejuures arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada edaspidi süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise. Kiiruse ületamine kuni 40 km/h on ohtlik tegu igal teelõigul. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Oluline on märkida, et menetlusalusele isikule ei ole teelõik võõras koht ega pole esimest korda sellel maanteel sõitnud. Kohtule on ta kinnitanud sama teelõigu läbimist mitmel korral nädalas. Kohtule näitab see asjaolu, et vaatamata väidetava maantee pidevale läbisõitmisele ei olnud tahet jälgida liikluskorraldust ja seda meelde jätta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 1; 133 ja 134 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4 5