1-07-6134 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juunil 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-6134 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, li

§ 199lg,.2 p.4 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17. mai 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Andrei Barulin Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav Andrei Barulin, ik. 37504170390, ei tööta , eluk. Tallinn, XX tn.xx-xx, varem üheteistkümmnel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 1.veebruaril 2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg.

§ 199lg.2 p.4 järgi 4 kuu vangistusega, vabanes karsituse kandmiselt 7.

märtsil 2007.a. ning vahistatud

1. mail 2007.a. Kaitsja advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 17.mai 2007.a. otsus Andrei Barulini suhtes menetluskulude väljamõistmise osas. Harju Maakohtu
2. mai 2007.a.otsusega Andrei Barulinilt riigi õigusabi kasutamise eest välja mõistetud 1798 kr. ja 32 senti jätta menetluskuluna riigi kanda. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon osaliselt rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. juunil 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
4. mai 2007.a. otsusega tunnistati süüdistatav Andrei Barulin süüdi KarS § 25 lg.

§ 199lg.2 p.4 järgi ning karistati Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt 4 kuu vangistusega. A. Barulin tunnistati süüdi selles, et tema,

1. mail 2007.a., Tallinnas, XX mnt.xx X asuvas ETK Maksimarketi kaupluses, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta üheksat pudelit tualettvett, koguväärtusega 1395 kr., kuid oli hõivatud ja tasumata jäätud kaubaga turvatöötajate poolt kinni peetud. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis väidab süüdistatav A. Barulin, et esimese astme kohus pole kohtuotsuse tegemisel arvesse võtnud tema 100 % -st töövõimetust, eesseisvat puusaliigese operatsiooni, luutuberkuloosi põdemist ja kohtukulude tasumise suutmatust, samuti invaliiduspensioni saamise tähtaja pikendamise vajadust. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav A. Barulin täpsustas apellatsiooni ning selgitas, et ei vaidlusta varguskatse toimepanemist, vaid taotleb maakohtu poolt mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist ja väljamõistetud kohtukulude vähendamist. Prokurör A. Lehesmets vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on veendunud, et apellatsiooni väited pole esimese astme kohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmise alusena arvestatavad. Süüdistatav A. Barulin on varem toime pandud võõra vara vastaste kuritegude eest palju kordi kohtunikult karistatud. Viimase karistuse kandmiselt vabanes käesoleva aasta märtsi kuu algul ning veidi enam kui kahe kuu möödumise järel pani toime uue varguskatse. Apellatsioonis nimetatud terviserikked pole ilmnenud süüdistatavale ootamatult, vaid kulgevad pikaajaliselt ning seetõttu oli see asjaolu süüdistatavale sümtomaatiliselt teada ja arvestatav enne uue kuriteo toimepanemist. Ometi pole tervisehädad pärssinud süüdistatava A. Barulini kuritegelikku käitumist ega mõjutanud teda õiguspärasel viisil elatist hankima ning oma tervisehooldega tegelema. Vangistusseaduse § 52 ja 53 kohaselt osutatakse vanglas karistust kandvale isikule arstiabi vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vangla võimaluste piires ja vajadusel suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu arstiabi kättesaadavus. Seetõttu ei too süüdistatavale A. Barulinile maakohtu poolt mõistetud karistus kaasa ilmajäämist asjakohasest eriarstiabist või tervishoiuteenuse kättesaadavuse olulist halvenemist. Invaliidsuspensioni maksmise tähtaja pikendamise taotluse esitamist on süüdistataval A. Baurlinil võimalik korraldada vangla sotsiaaltöötaja vahendusel ning kaasabil. Vangistusseadus ei sea vangistuses karistust kandvale isikule töökohustust, mistõttu süüdistatava A. Barulini töövõime ei mõjutada kohaldatava karistuse valikut. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse süüdistatava A. Barulini süü suurust, karistust kergendava asjaoluna kuriteo toimepanemise süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on tähtajalise vangistusega karistamist ja karistus on mõistetud sanktsiooni alamäära lähedal. Samas nõustub ringkonnakohus süüdistatava A. Barulini taotlusega menetluskuluna väljamõistetud rahasumma vähendamise osas. Kriminaalasja arutamisel on kindlaks tehtud, et süüdistatava A. Barulini ainsaks legaalseks tuluallikaks käesoleval ajal on invaliidsuspension. Menetluskulude kogusumma ületab tunduvalt süüdistatava A. Barulini reaalset sissetulekut ühes kuus. Seetõttu käib menetluskulude täies ulatuses hüvitamine süüdistatavale A,. Barulinile ilmsel üle jõu ning KrMS § 180 lg.3 alusel oleks mõistlik määratud kaitsjale makstav õigusabitasu jätta riigi kanda. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu
2. mai 2007.a. otsuse Andrei Barulini suhtes menetluskuluna määratud kaitsjale makstud 1798 kr. 32 sendi suuruse õigusabitasu väljamõistmise osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab eelnimetatud summas menetluskulu riigi kanda. Muus osas jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. I. AMANN I. KESKÜLA P. RANDMA